Arvīds Pelše

Arvīds Pelše
Sünniaeg	26. jaanuar 1899 (Juliuse kalendris)
Surmaaeg	29. mai 1983 (84-aastaselt)

Arvīds Pelše (venepäraselt Arvid Janovitš Pelše (Арвид Янович Пельше); 7. veebruar 1899 Iecava vald, Kuramaa kubermang – 29. mai 1983 Moskva) oli läti päritolu Nõukogude Liidu ja Läti NSV kommunistliku partei ja riigitegelane ning parteiajaloolane.

Õppejõu- ja teaduskarjäär

Pelše lõpetas 1931. aastal Moskvas punase professuuri instituudi ajaloo erialal, seejärel õppis sealsamas aspirantuuris (1931–1933). Õppimise kõrvalt töötas partei ajaloo õppejõuna NKVD koolis (1929–1932). Õppejõuametis tegutses Pelše Moskvas ka aastail 1937–1940.

Arvīds Pelšelt ilmus uurimusi NLKP ajaloo, parteilise organisatsioonilise ehituse, Läti revolutsioonilise liikumise ajaloo ja sotsialistliku ülesehitustöö alalt ning võitlusest kodanlike natsionalistidega.

1946. aastal asutati Läti NSV Teaduste Akadeemia. Arvīds Pelše nimetati akadeemia korrespondentliikmeks.

Parteiline karjäär

• Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär agitatsiooni ja propaganda alal (1941–1959)
• Läti Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär (1959–1966)
• NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrollikomitee esimees (1966–1983)
• NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liige (1966–1983)
• Maeti Punasele väljakule – urn tema tuhaga müüriti Kremli seina.

Huvitavaid fakte

• 12. aprillil 1961, pärast Juri Gagarini orbitaallendu, tegi Läti Kommunistliku Partei juht Pelše ettepaneku nimetada Riia linn ümber Gagariniks. Ettepanek lükati tagasi.

• Aastatel 1983–1989 kandis Riia Polütehniline Instituut Arvīds Pelše nime. Perestroika käigus nõudsid üliõpilased selle nime eemaldamist instituudi nimest ja meeleavalduse käigus 1988. aastal rebiti instituudi peahoone seinalt Pelšele pühendatud memoriaaltahvel, mis seejärel visati Kivisillalt (Akmens tilts) Daugava jõkke.

• Tänini kannab Arvīds Pelše nime tänav Volgogradis.

Tunnustus

• Arvīds Pelše oli kahekordne sotsialistliku töö kangelane (1969, 1979) ja seitsme Lenini ordeni kavaler.