Arvīds Pelše

Allikas: Vikipeedia

Arvīds Pelše (venepäraselt Arvid Janovitš Pelše (Арвид Янович Пельше); 7. veebruar 1899 Iecava vald, Kuramaa kubermang29. mai 1983 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane ning parteiajaloolane. Rahvuselt lätlane.

Õppejõu- ja teaduskarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pelše oli lõpetanud 1931. aastal Moskva punase professuuri instituudi, seejärel õppis sealsamas asprantuuris (1931–1933). Üheaegselt õppimisega töötas partei ajaloo õppejõuna NKVD koolis (1929–1932). Õppejõu ametis tegutses Pelše Moskvas ka aastail 1937–1940.

Arvīds Pelše on avaldanud uurimusi NLKP ajaloo, parteilise organisatsioonilise ehituse, Läti revolutsioonilise liikumise ajaloo ja sotsialistliku ülesehitustöö alalt ning kirjutanud võitlusest kodanlike natsionalistidega.

1946. aastal asutati Läti NSV Teaduste Akadeemia. Arvīds Pelše nimetati akadeemia korrespondentliikmeks.

Parteiline karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Huvitavaid fakte[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 12. aprillil 1961, pärast Juri Gagarini orbitaallendu, tegi Läti Kompartei juht Pelše ettepaneku nimetada Riia linn ümber Gagariniks[1]. Ettepanek lükati tagasi.
  • Aastatel 1983–1989 kandis Riia Polütehniline Instituut Arvīds Pelše nime. Perestroika käigus nõudsid üliõpilased selle nime eemaldamist instituudi nimest ja meeleavalduse käigus 1988. aastal rebiti instituudi peahoone seinalt Pelšele pühendatud memoriaaltahvel, mis seejärel visati Kivisillalt (Akmens tilts) Daugava jõkke.
  • Tänini kannab Arvīds Pelše nime tänav Volgogradis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. diena.lv (läti)