Arutelu:Zygmunt II August

Leedu troonil olijate leedukeelsete nimede kasutamine pole päris õigustatud. Esimesed valitsejad võisid pärineda balti hõimudest (nt. Mindaugas), ehkki tol perioodil polnud rahvuslik kuuluvus absoluutselt oluline, kuid Leedu suurvürstiriik oli slaavlaste riik. Aadel oli selles riigis slaavistunud ning ka riigikeeleks oli (vana)valgevene keel.

Leedukeelne nimekuju peaks pigem poola- ja valgevenekeelse järel kolmandal positsioonil olema. Hoolimata sellest, et leedulastel on õnnestunud oma nägemust Leedu suurvürstiriigi ja Leedu (tänases tähenduses) seotusest hästi promoda (sobis nõukogude rahva kujunemise kontseptsiooniga valgevenelaste ajaloovariandist paremini).

See, miks Leedu nimi leedulaste maale kinnistunud on, on omaette pikk lugu. (vaata välislinke artiklis Valgevene ajalugu) - Urmas 18:07, 25 Aug 2004 (UTC)

Kas tema nimetähed SA on Liivimaa vapi greifi rinnal? --Kaali 30. september 2010, kell 17:27 (EEST)

Üsna kindlasti. Tema privileegid panid 1561. aastal ju Liivimaa Rüütelkonnale aluse.--WooteleF 30. september 2010, kell 17:53 (EEST)

Jogailo järeltulijad, kellede seas Zygmunt II August viimane oli, pidasid siiski auasjaks leedu keelt ka osata. Leedu keele ja vähemalt selle dünastia puhul oleks seos seega olemas ja kasutamine õigustatud, kuigi hilisemate valitsejate puhul põhjendamatu. Aadli slaavistumine on muidugi piirkonniti erinev - Žemaitija aladel, kus leedu keelt (või žemaidi keelt - maitseasi) intensiivsemalt kasutati, oli ka vastupidiseid juhtumeid. Riigikeel kui selline ju reaalselt puudus, kuigi Leedu suurvürstiriigi alal oli ruteeni (vana-valgevene) keel tõesti põhiliseks asjaajamise keeleks. Melilac (arutelu) 21. detsember 2013, kell 07:44 (EET)