Arutelu:Viktorija Motritško

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Miks nimed inglispärased on? Andres 29. september 2010, kell 23:15 (EEST)[vasta]

ei ole ju inglispärane (siis oleks ju eesnimeski c) vaid selline kirjapilt on neil täiesti ametlikult dokustaatides. -- Ahsoous 29. september 2010, kell 23:31 (EEST)[vasta]
Nojah, aga meie peaksime võtma aluseks ukraina- või venekeelse nime ning selle eesti keelde transkribeerima. On ju ka kohalikud dokustaadid. Seda nime siin võib ju mainida.
Inglise nimi kirjutatakse muidugi teistmoodi, aga on ju ilmne, et see on nii kirjutatud, et inglise keeles enam-vähem õige hääldus välja tuleks. Andres 29. september 2010, kell 23:38 (EEST)[vasta]


Ukraina viki järgi peaks olema Viktorija Motrõtško ja Georgi Podstavkin. Andres 29. september 2010, kell 23:40 (EEST)[vasta]
Venepäraselt Viktorija Motritško. Mina ei tea, kas ta on ukrainlane või venelane. Andres 29. september 2010, kell 23:46 (EEST)[vasta]
Parem teisaldage see tagasi. Mingite väljamõeldud nimekujude alla pole mõtet teisaldada, pealegi on ukraina keelel olemas oma ladina ja nimede teisendamiseks tuleb tegelikult kasutada transliteratsiooni mitte transkriptsiooni. Ja Odessas on 10% venelasi 15% ukrainlasi ning ülejäänud on kohalikud. Aga kui küsid mis rahvusest ta on tegelikult ei tea. Ja ta treeneri nimi tuleb suht kindlasti kirjutada nii nagu siin oli (vihjeks tal võib muide olla täielikult õigus ka Eesti kodakondsusele mingil määral mäletab ta veel midagi eesti keelestki). Ahsoous 30. september 2010, kell 23:01 (EEST)[vasta]
Väljamõeldud? Eesti keeles kasutatakse vene ja ukraina nimede kirjutamiseks transkriptsiooni.
Nojah, tähtis pole mitte niivõrd rahvus kui emakeel. Aga noh, kuni meil muid andmeid pole, peaks ukraina transkriptsioon sobima.
Miks treeneri nimi tuleb kirjutada nii, nagu siin on? Andres 30. september 2010, kell 23:35 (EEST)[vasta]
Ma enam ei mäleta kuidas see täpselt oligi, aga vist oli sedaviisi, et ta ema on eestlane -- Ahsoous 30. september 2010, kell 23:43 (EEST)[vasta]

Vaata seda. KNAB-is on põhinimed antud ukraina-eesti transkriptsioonis. Ukraina omaladina on lihtsalt ära toodud.

Kus kasutatakse ukraina omaladinat? Andres 7. oktoober 2010, kell 23:14 (EEST)[vasta]

Mida see siis ütleb http://www.eki.ee/knab/kblatyl.htm Tsitaat 4. veerg nimetab süsteemi, mida KNABis kasutatakse vastavakeelse nime kirjutamiseks n-ö esinduskujul. ehk siis omaladina -- Ahsoous 7. oktoober 2010, kell 23:30 (EEST)[vasta]
Noh, ja mis siis? Eesti tekstis kasutamiseks mõeldud nimed lähtuvad 3. veerust. Andres 7. oktoober 2010, kell 23:50 (EEST)[vasta]
Kui sa oma lõbuks teksti kirjutad siis miks mitte, aga entsüklopeedia peab minu arvates ikkagi lähtuma nime esinduskujust. Ja kuskil ma nagu mäletan sedagi, et teatmeteostes (või nii) tuleks nii ehk naa transkriptsiooni asemel transliteratsiooni kasutada. Aga mida me siis siin teeme? -- Ahsoous 7. oktoober 2010, kell 23:59 (EEST)[vasta]
Me kirjutame kõik nimed lähtudes KNAB-is soovitatud põhinimedest (erandiks valgevene nimed). EKI soovituse järgi tuleb kõigis eestikeelsetes tekstides kasutada just neid. Ukraina keele puhul tuleb kasutada ukraina-eesti transkriptsiooni.
Ei, sellist soovitust pole, et teatmeteostes tuleb transkriptsiooni asemel transliteratsiooni kasutatakse. Kui on tarvis nimi originaalkeeles kirjutada, siis kasutame selle keele kirja. Ainuke asi on, et ukraina ja vene nimede puhul soovitatakse teatmeteostes kasutada eesnimede lõpus "ija", mitte "ia". Andres 8. oktoober 2010, kell 00:11 (EEST)[vasta]
Üldiselt olen ma aru saanud, et siin tehakse pahatihti nii nagu kirjutajatel mugavam on. Muide tsitaat eesti keele käsiraamatust: Õpikuis ja teatmeteostes tuleb muganenud nime kasutamise korral esitada ka originaalnimi Aleksandr, Jekaterina, Pavel ja Pjotr.. Nii ja vaata näiteks artikleid Peeter I, Aleksander I jne. Kui palju meil siin sellestki reeglist kinni on peetud? -- Ahsoous 8. oktoober 2010, kell 00:51 (EEST)[vasta]
Mõnes kohas on ikka soovituste vastu eksitud, sinna pole midagi teha, tuleb parandada. Venemaa keisrite nimed on traditsiooniliselt eestipärased, tegu ka Eesti valitsejatega. Kus originaalnime juures pole, eks siis lisame. Andres 8. oktoober 2010, kell 01:28 (EEST)[vasta]
Ukraina isikunimedele on kehtestatud ametlik transliteratsioon ja sellest tuleb lähtuda. http://zakon1.rada.gov.ua/cgi-bin/laws/main.cgi?nreg=55-2010-%EF --Ahsoous 8. oktoober 2010, kell 21:23 (EEST)[vasta]
See määrus puudutab seda, kuidas Ukraina välispassis nimesid kirjutatakse. Miks meie peaksime sellest lähtuma? Andres 8. oktoober 2010, kell 21:38 (EEST)[vasta]
Vata see on kindlasti õige nimekuju (eesti keelde transkribamise kohta ei tea ei mina ei sina isegi mis keelest üleüldse lähtuma peab). Ma tean küll et ukraina omaladina on eesti inimesele suhteliselt võõras, aga tegelikult on ikkagi suundumus üha rohkem ikkagi omaladina kasutamise poole (see käib ka vene ja valgevene keele kohta, mille omaladinad on eestlastele mõistetavamad). Transliteratsiooni laiemat kasutusamist takistab aga paraku just see aastaid kestnud nimede vene keele vahendusel kribamine, seda ka juhtudel kus juba isegi nimed ise ei ole vene keelest pärinevad. Ja võiks juba üle saada nõukaaja päranditest. -- Ahsoous 8. oktoober 2010, kell 22:03 (EEST)[vasta]
Kas selline tendents on maailmas või Eestis? Küsin sellepärast, et ma ei tea sellest tendentsist midagi.
Minul ei ole mingit isiklikku seisukohta, kuidas nimesid tuleks kirjutada. Leian, et tuleb järgida keelemeeste seisukohta, kas või selleks, et vältida vaidlust isiklike arvamuste vahel. Keelemehed soovitavad ukraina nimesid kirjutada eesti tekstis ukraina-eesti transkriptsioonis ja vene nimesid vene-eesti transkriptsioonis. Rahvusvahelistel võistlustel ja ametlikes dokumentides võib olla teine asi.
Tavatekstis transkriptsioon jah, aga seda ei kasutata tekstis, mis nõuab täpsust. (Entsüklopeedia võiks minu arusaamist mööda siiski püüelda täpsuse poole) -- Ahsoous 8. oktoober 2010, kell 23:09 (EEST)[vasta]
Meie keelemehed seda küll niimoodi ei mõtle. Teatmeteoste jaoks on ainult vene ja ukraina transkriptsiooni eranditeta järgimine.
Transliteratsioon on täpsem ainult juhul, kui originaalnimekuju sellega asendatakse. Meil ju tuuakse originaalnimekuju ära. Andres 9. oktoober 2010, kell 01:27 (EEST)[vasta]
Ma ei saa aru, kuidas on eesti transkriptsioonid on seotud vene keele vahendusel kirjutamisega. Need on kasutusele võetud just selleks, et seda vältida. Ja kui Venemaa kodanikul on mittevene nimi, siis välispassis kirjutataksegi seda vene keele vahendusel.
Sellega ma küll nõustun, et pole kindel, kas selle inimese nime siin tuleb ukrainapäraselt kirjutada. Andres 8. oktoober 2010, kell 22:20 (EEST)[vasta]

Kui lähtuda ukraina nimest Вікторія Мотричко, siis peaks transliteratsiooni järgi olema Motrychko, mitte Motrichko. Üks neljast, kas meil on ukraina nimi valesti, passis on ekslikult translitereeritud, translitereerimisel ei lähtutud ukraina omaladinast (näiteks lähtuti hoopis vene omaladinast) või pole meil kirjas see nimi, mis tal tegelikult passis on.

Keegi on jälle muutnud, aga see polnud mina. Andres 8. oktoober 2010, kell 22:31 (EEST) Andres 8. oktoober 2010, kell 22:31 (EEST)[vasta]

Tean. Metsavend tegutseb järjekordselt ning aru ta ju pähe ei võta. Aga, et ma ei viitsi enam võideld isikuga, kes deklareeris "et temal on alati õigus" siis mis seal siis jäägu talle ta õigus. -- Ahsoous 8. oktoober 2010, kell 22:46 (EEST)[vasta]
Kas tõesti keegi on nii öelnud? Andres 9. oktoober 2010, kell 00:28 (EEST)[vasta]
Jah. On -- Ahsoous 9. oktoober 2010, kell 00:33 (EEST)[vasta]
Püüdsin otsinguga leida, aga ei õnnestunud. Andres 9. oktoober 2010, kell 01:39 (EEST)[vasta]
Palun viidata või lõpetada alusetu süüdistamine. Tõesti ma ei mõista, miks peaks ühe Ukraina kabetaja nimi olema Vikipeedias teistmoodi transkribeeritud kui teiste ukrainlaste nimed. Kui kokkulepe või väljakujunenud tava ei meeldi, tuleb selle muutmist alustada üldise arutelu lehel, mitte vägisi "oma süsteemi" artikleid tehes. --Metsavend 9. oktoober 2010, kell 01:53 (EEST)
Kui sa kinnitad, et sina see ei olnud, kes nii lausus – ma usun sind. (kes see täpselt oli ma otsima ei viitsi hakata ja sõna-sõnalt täpselt ma seda ei mäleta). Aga nüüd nendest nimedest - mis nimega peaks tulema Vikipeediasse näiteks artikkel Milla Jovovichi ema kohta? Näiteks prantsuse kodaniku Kurylenko kohta? jne. (muide sellega seoses tuleb mulle meelde, et ilmsesti Darya Tkachenko kohta käiv artikkel tuleks ka teisaldada nimelt sellele igrekit ja ch-d kasutavale kujule, sest täiesti vabalt on ka tema praeguseks ajaks Prantsusmaa kodakondne, päris kindel ma selles küll ei ole). Ja ise sa ju tegid ka siin artikli Eesti kodakondsuse saanud ukrainlase kohta (Evhen Tsybulenko). -- Ahsoous 12. oktoober 2010, kell 04:00 (EEST)[vasta]
Kas poleks parem arutada seda igal juhtumil eraldi? Kui keegi on vahetanud kodakondsust ning algsest kodakondsusest loobunud, siis tuleb võõrapärane nimi kõne alla küll, kuid minu meelest ei ole alati otstarbekas sellest lähtuda. (Kui vana kodakonsus on alles, nagu Kurnikova puhul, siis minu meelest põhjust muuta ei ole.)
Mis puutuv Tsybulenkosse, siis pole kindel, kas see on õige nimi, sest minu teada peaks Eesti kodakondsuse puhul ametlik nimi lähtuma eesti transkriptsioonist.
Ametlikud nimed ei lähtu peaaegu mitte iialgi transkriptsioonist, vaid ikka sellest nimest mis inimesel passis -- Ahsoous 12. oktoober 2010, kell 16:05 (EEST)[vasta]
Ma ei tea neid asju ise täpselt, aga meil on neist asjust juttu olnud. Minu meelest oli niisugune jutt, et kui inimene on näiteks Venemaa kodanik, siis kasutatakse ametlikult seda nime, mis tal Venemaa passis on (kui see muidugi teada on). Aga kui ta saab Eesti kodakondsuse, siis pannakse talle nimi passi transkriptsioonireeglite järgi.
nimeseadusest Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Et tegu on ukrainakeelse isikunimega, siis ka selle ukraina omaladina järgi seda ka kirjutatakse -- Ahsoous 12. oktoober 2010, kell 16:51 (EEST)[vasta]
Aga Sa loe see seadus läbi. Ukraina keele kohal ei ole see säte rakendatav. Ja üldjuhul kasutatakse näiteks vene nimede kohaldamisel vene-eesti transkriptsiooni. Andres 15. oktoober 2010, kell 23:23 (EEST)[vasta]
Eksid mõlemal puhul. Mihail jääb Mihailiks nagu ka kirjutatakse y mitte õ. -- Ahsoous 16. oktoober 2010, kell 00:10 (EEST)[vasta]
Aga Sa ei esita ju mingeid argumente. Andres 16. oktoober 2010, kell 00:59 (EEST)[vasta]
Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Kui vene nimest, siis see on transkriptsioonis Mihhail, aga vene keeles ju kirjutatakse hoopis teiste tähtedega. Transliteratsioonis on küll Mihail. Seaduses räägitakse, et üldjuhul kasutatakse transkritsiooni, aga asjaosalise palvel võidakse kasutada transliteratsiooni.
Säte ei ole ukraina keele puhul rakendatav, sest seda ei kirjutata ladina kirjas. Andres 16. oktoober 2010, kell 01:52 (EEST)[vasta]
On küll rakendatav -- Välisriigi kodanikule ... kohaldatakse isikunimi Eestis isikuandmete esmakordse dokumenteerimise käigus välisriigi antud või kohaldatud nime alusel. . -- Ahsoous 16. oktoober 2010, kell 02:06 (EEST)[vasta]
Ja edasi
(3) Isikunime kohaldatakse:
1) alusdokumenti kantud ladinatähelise nime alusel võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kohaselt;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võimaluse puudumisel alusdokumenti kantud mitteladinatähelise nime ümberkirjutamise abil eesti-ladina tähtedega, tehes seda võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kohaselt või nende puudumisel nimeteadusliku usaldusasutuse soovituse alusel.
Seega transkriptsioon tuleb alles siis kui alusdokumendis pole ladinatähelist nimekuju. Ukraina passides on see aga täiesti olemas. -- Ahsoous 16. oktoober 2010, kell 02:10 (EEST)[vasta]
Meil ei ole aga üldse kohustust kasutada seda nime, mis inimesel passis (või muus dokumendis) on. Meil on ikka väga palju artikleid, kus see nii ei ole, sealhulgas Eesti ja USA inimeste kohta. Andres 12. oktoober 2010, kell 16:33 (EEST)[vasta]
Peale selle, võib-olla peaks kodakonduse kõrval arvestama ka rahvust, näiteks Riia linnapea puhul. Andres 12. oktoober 2010, kell 09:28 (EEST)[vasta]
Kui Darja Tkatšenko vahetas kodakondsust, siis tuleb ikka täpselt välja selgitada, mis tema ametlik nimi on. Ja ma ei ole ka veendunud, et tingimata peaks siin nime kirjutust vahetama. Üks näide: Viktor Kortšnoi puhul minu meelest kindlasti ei ole tarvis vahetada. Andres 12. oktoober 2010, kell 09:31 (EEST)[vasta]

Võib-olla et õ-d ei ole, aga kust Sa seda tead? Ukraina vikis on nimi just õ-ga. Andres 16. oktoober 2010, kell 01:12 (EEST)[vasta]

võta näiteks http://www.odessa.ua/ru/acts/mayor/18641/ aga ära oota, et ma midagi siin kunagi midagi argumenteerima hakkan, sest paistab et nii ehk naa jääb siin igaüks oma arvamuse juurde-- Ahsoous 16. oktoober 2010, kell 01:21 (EEST)[vasta]
Ma uurisin vahepeal. Veebis esinevad mõlemad nimekujud, aga tõenäoliselt on õige i-ga, sest ametivõimud tõenäoliselt ei eksi.
No ka näiteks siin on ametivõimude lehelkülg. --Epp 16. oktoober 2010, kell 02:09 (EEST)[vasta]
Kõigepealt teksti kolmanda rea peal on Мотрічко... Muide ka ukraina vikipeedias on sedapsi olemas vt uk:Пекінська_інтеліада_2008 -- Ahsoous 16. oktoober 2010, kell 02:19 (EEST)[vasta]
Jah, ka mulle tundub, et meil on praegu alust uskuda, et õige on Motritško. Viga tuleb küllap sellest, et vene keeles kirjutatakse teistmoodi.
Otsingus tuleb kasutada jutumärke, muidu need tähed samastatakse. Andres 16. oktoober 2010, kell 02:33 (EEST)[vasta]
Ei, mulle loevad argumendid. Kui on ikka tugevad argumendid, siis ma muudan arvamust. Mul on oluline, et oleks õigesti. Mul ei ole mingit oma tahtmist, kuidas kirjutada.
Kui Sulle argumendid ei loe, mis mõtet mul siis on argumenteerida. Andres 16. oktoober 2010, kell 01:52 (EEST)[vasta]
Mitte, et mulle ei loe, aga paraku võtab siin liiga palju aega ja vaeva. -- Ahsoous 16. oktoober 2010, kell 02:06 (EEST)[vasta]
Kus siis vähem võtab?:-) Andres 16. oktoober 2010, kell 02:33 (EEST)[vasta]
Mulle tundub, et on ikka Мотричко, і-ga versioonile on vähem vasteid. Transliteratsiooni mõte ongi see, et igale tähele kirillitsas vastaks kindel täht ladina tähestikus, seega ukraina i = i ja и = õ. Ilmselt kunagi valiti just selline variant, sest ka ukr. и = vene ы, mis eesti tähestikus on omakorda (kokkuleppeliselt) õ. Miacek 17. oktoober 2010, kell 18:19 (EEST)[vasta]
Me püüdsime võrrelda ka allikate autoriteetsust, aga kindlalt muidugi ei tea.
Su viimastest lausetest ei saa aru. Andres 17. oktoober 2010, kell 20:06 (EEST)[vasta]
Viimaste lausete mõte oli selles, et peaks kasutama E(N)Es kasutatud latinisatsiooni selle tähetabeli alusel (seda ei nimetata transliteratsiooniks?), mitte inglispäraseid versioone nagu Motrychko või Yanukovych. Miacek 17. oktoober 2010, kell 20:54 (EEST)[vasta]
Seda nimetatakse transkriptsiooniks. Andres 17. oktoober 2010, kell 20:58 (EEST)[vasta]