Arutelu:Vibur

Varasem redaktsioon:

Viburid võivad paikneda üksikult või kimpudena, kinnitudes raku poolustele, nende lähedale, raku küljele või kogu raku väliskestale. Baktereid, kellel on üks vibur, nimetatakse monotrihhideks. Baktereid, kellel on ühes otsas mitu viburit, nimetatakse lofotrihhideks ehk monopolaarseteks polütrihhideks. Baktereid, kellel on kummaski otsas üks vibur, nimetatakse bipolaarseteks monotrihhideks. Baktereid, kellel on kummaski otsas mitu viburit, nimetatakse bipolaarseteks polütrihhideks. Baktereid, kellel on mõlemal küljel viburikimbud, nimetatakse peritrihhideks. On ka ebatüüpilise viburite paigutusega baktereid.

Viburid koosnevad valgust nimega flagelliin. Sellest moodustub heeliksikujuline viburiniit, mille keskel on kanal. Viburiniit on konksja jätke abil ühendatud viburi mootori ehk basaalkehaga. Basaalkehas on valgulistest ketastest koosnevad staator ja rootor. Rootori paneb pöörlema prootongradiendi energia ehk nn prootonpump - prootonite voog läbi staatori. Selle täpne mehhanism ei ole aga lõpuni selge. Rootori pöörlemine antakse edasi viburiniidile, mis siis sõukruvi taoliselt raku liikuma paneb. Ühele viburi pöördele kulub 256 H+ iooni energia.

Viburi pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks soolekepikesel (Escherischia coli) on see maksimaalselt 15 000 pööret/minutis, mõnedel Vibrio perekonda kuuluvatel bakteritel aga veel suurem. Bakteri liikumiskiirus on umbes üks kehapikkus sekundis. Viburi pöörlemissuund muutub perioodiliselt, see võimaldab bakteril liikumissuunda muuta.

Andres 24. jaanuar 2008, kell 13:47 (UTC)