Arutelu:Vene Õigeusu Kirik

Võiks olla artikli pealkiri ka "vene õigeusk".. ? või mina ei tea, kuidas parem oleks... otseselt see ju nagu kiriku ajalugu ju pole, aga teiselt poolt, ikka on ka... toimetamist siin muidugi on... kopeeritud on see Raul Kivi koduleheküljelt, tema lahkel loal ja nõusolekul... : POle midagi selle vastu. Osa tekste saadud EEst, osa muudest allikatest(religiooni ajalugu puudutavatest raamatutest). Ei või nende allikate täpsust garanteerida küll 100% aga mingi ülevaate ehk saab. Raul (e-mail 16:54 25-01-2005). --Lulu 21:02, 30 Jan 2005 (UTC)

Sellisel kujul pole sel tekstil siiski mõtet, sest niimoodi vormistatuna on selle lugemine tõeline piin. Tekst peab olema toimetatud, vastasel juhul pole teda vaja. Siim 21:07, 30 Jan 2005 (UTC)

Nimetus "vene õigeusk" ei ole minu meelest korrektne, sest ei ole mingit erilist vene õigeusku. Kiriku ametlik nimi on Vene Õigeusu Kirik (kõik suurte tähtedega nagu teistelgi kirikutel). Tõsi küll, sellest kirikust on välja kasvanud ka teisi vene õigeusu kirikuid (tean eksiilkirikut ja "katakombikirikut"). Andres 21:11, 30 Jan 2005 (UTC)

Järgnev materjal ei käi kindlasti teema alla:

Põhisuunast erinevalt püüdsid käituda strigolnikud (ketserid), juuditsejad, Volga-tagused pühamehed. • Vanausk (vanausulised) • (hlõstid) (ka jumalainimesed, iisraellased) Venemaa lahkusulised. Õpetuses peamine on vahetu suhtlemine Püha Vaimuga. Ekstaatilise kultusetalituse ajal läheb Püha Vaim väljavalitusse e. nn `õigeisse`, neis kehastub Kristus. Kaalukad on ka sektijuhtide kultus ja prohvetlus. Kultuses sisaldub ringiskäimine, märatsemine, enesepiitsutamie jms. Pole lubatud asutada perekonda, omada lapsi, süüa liha ja veretoite, tarbida alkoholi, suitsetada. Levinud vähesel määral Venes ja Ukrainas. Teke 17. saj. II poolel. • (duhhoboorid) • (molokaanid) • (võglased) Võgi vanausulised Pomorjes (pomoorid). Algselt eralduti täiesti muust maailmast, seati sisse poolkommunistlik kord, kogu vara oli ühine. Range tööjaotus. Lugesid ülejäänud maailma antikristlikuks. Õpetajad ja papid puudusid. Põhimõte oli - kõik püsib ainuüksi usul, samas elasid ka maailmalõpu ootuses. Jumalateenistus sisaldas ühist palvet, laulu ja lugemist valitud juhataja all (mitte tavapärased maagilised tseremooniad) kabelites ja kodustes palvelates. Kontingent enamasti talupoeglik. .Soovitasid ise endale preestriks olla (papitud). Hiljem taastasid sideme maailmaga (1702), leppisid riigiga. Kannatasid repressioonide all 1830-ndatel • (filipplased) Võglastest kujunenud sekt, kes ei läinud kompromissile riigiga (antikristusega). Juhataja - Filipp. Panid võglaste peale needuse ja keeldusid Võgile allumast. Ei palvetanud tsaari eest, keeldusid kahekordse (usu?)maksu tasumisest. Elasid Põhjas, põlistaigas. Tagaajajate ilmudes päästsid end enesepõletamisega. Püsisid leppimatud kuni 19. saj. II pooleni. • (jooksikud) Sekti juhiks Jevfim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse u. 1715 a. Liikmeteks ülekohtu eest pagevad talupojad, soldatid, sunnitöölised, kerjused. Väikekodanlased osutasid jooksikutele abi varjamise teel, kasutades osalejaid samas odava tööjõuna. Pelgupaigad peamiselt jõgede ümbruses, põhja aladel jms (keskus Jaroslavlis, seal 464 pelgupaigapidajat). Ideoloogia - riik ja selle esindajad on kurjuse kehastuseks, selle ja vastavate ilmingute eest peab pidevalt põgenema. Seega ei tohi omada vara, olla lahkususliste nimekirjades, omada passi jms. Eitasid ka raha kui antikristuse sünnitist, riigivappi sellel pidasid antikristuse pitseriks. Liikuva eluviisi tõttu ka abielu eitasid. Vältisid seaduste täitmist. Samuti eshatoloogilised motiivid. Pärast vahepealset langust uus laine 1820-ndatel. • (skopetslus) • (fedossejevlased) Rajaja Feodossi Vassiljev. Alselt sai jalad alla Poolas (1715). Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes Moskva Preobrazenski kogudusele u. 1771. Suhtlemine muuusulistega oli äärmiselt piiratud. Sisaldas variserluse (silmakirjalikkuse) elemente. Omas palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820-ndatel. Hääbumine 1840-ndatel. • (artamonovlased) lahkulöönud fedosseejevlastest, kompromissina lubatud laulatus õigeusu preestri poolt.

Andres 21:15, 30 Jan 2005 (UTC)

no tore, kui teema alla ei käi, aga millise teema alla siis see materjal võiks käia? .... minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on see ikkagi osa vene õigeusust... selle ajaloost... või kuidas? --Lulu 22:55, 30 Jan 2005 (UTC)

Artikli pealkiri on "Vene Õigeusu Kirik". Need osad on usulahkudest, mis Vene Õigeusu Kirikust eraldusid, osa neist loobus üldse õigeusust. Teksti jäi veel juttu vanausulistest üldiselt, mis samuti ei käi otseselt teema alla. Teatud seos Vene Õigeusu Kirikuga siin on, kuivõrd nad vähemal või rohkemal määral selle pinnalt välja kasvasid ning nad olid sellega opositsioonis. Küllap neid tuleb artiklis mainida, kuid neist tuleb kirjutada eraldi artiklid ja võib-olla ka mõni kokkuvõttev artikkel. Nikolski (oli vist Nikolski?) raamatus on neist küll pikalt juttu, kuid see on pisut eksitav. Ja veel kord, siin on jutt Vene Õigeusu Kirikust, mitte vene õigeusust. Vene õigeusku rangelt võttes ei ole olemas, kuid selle sõnaga võidakse tähistada õigeusku üldse või siis Venemaa õigeusu kohalikke traditsioone. Kummagi alla lahkusud üldiselt ei lähe. Andres 23:05, 30 Jan 2005 (UTC)

selge, aga kui Sa ytled, et Küllap neid tuleb artiklis mainida, siis tõstaksin meeleldi nende nimetused vähemalt artikli lõppu või kuskile, võibolla alapealkirjaga "sektid" vms... ? vähemalt katoliikluse ajalugu sisaldab ka ketserluse ajalugu, miks siis õigeusu ajalugu ei peaks seda sisaldama? ning vaieldamatult on need liikumised vene õigeusust välja kasvanud: ilma vene õigeusuta ei oleks nad saanud ju tekkidagi... onju... --Lulu 23:18, 30 Jan 2005 (UTC)

Jah, nii ma mõtlesingi. Nad muidugi käivad kirikuajaloo juurde, aga nendel ei ole seal keskne koht. Minu meelest on nad kaugelt perifeersemad kui kiriku varase ajaloo ketserlused. Andres 23:21, 30 Jan 2005 (UTC)

Panin siis parandatud ja toimetatud kujul sinna lõppu tagasi. Ehk sai parem --Lulu 09:44, 31 Jan 2005 (UTC)

Sektid ei kuulu siia. Andres 1. jaanuar 2010, kell 22:32 (UTC)

Neid võib ehk mainida, aga pikem jutt peaks olema eraldi artiklites. --Andres (arutelu) 6. juuni 2022, kell 09:25 (EEST)[vasta]

Kust need eestikeelsed kõnetlusvormid on võetud? Andres 22. jaanuar 2011, kell 16:10 (EET)[vasta]

Kõnetlusvorme peab arutama, redigeerisin neid veidi. Amherst99 6. märts 2011, kell 17:13 (EET)[vasta]

Võtaksin need üldse välja. Eestikeelsed vasted on ilmselt kellegi omalooming. Pealegi ei vasta peatüki sisu pealkirjale. 2001:7D0:87FF:6480:8C65:B7A7:32AC:8387 4. jaanuar 2017, kell 16:04 (EET)[vasta]

Püha Venemaa mõistet ja selle lugu käsitleb artikkel Святая Русь--87.119.186.10 9. veebruar 2024, kell 06:32 (EET)[vasta]