Arutelu:Vangimaja rokk

"Editing" peaks ikka "toimetamine" ju olema... 82.131.23.162 4. juuni 2007, kell 18:48 (UTC)

See on montaaž. Andres 4. juuni 2007, kell 18:59 (UTC)

Ok... 82.131.23.162 4. juuni 2007, kell 19:01 (UTC)

Küsimus: Kas editing kohta saab eesti keeles ka filmitöötlus öelda? Või on see hoopis midagi muud`?--Hiraanitiger 4. juuni 2007, kell 19:03 (UTC)

Ma ei tea, mis tähendab "filmitöötlus". Igatahes on eesti vaste "montaaž". Ahsoous väidab küll, et see ei hõlma ainult monteerimist.

Oscari auhindade kategooriad on "parim montaaž" ja "parim helimontaaž". Andres 4. juuni 2007, kell 19:16 (UTC)

Tore, et sa need siis seal Oscari artiklites ära parandasid, aga ma leidsin ka koha kust ma need sõnad filmitöötlus ja helitöötlus võtsin EPL. Huvitav kas neid sõnu võib siis ka kasutada, või on need EPL poolt välja mõeldud?:S--Hiraanitiger 4. juuni 2007, kell 19:27 (UTC)

Tavaliselt neid sõnu nii ei kasutata. Tolles artiklis on omalooming. Muide, ma kahtlustan, et õige on "elutööauhind".

Sõna "filmitöötlus" on olemas küll, aga tavaliselt kasutatakse seda pisut teistmoodi. Andres 4. juuni 2007, kell 19:34 (UTC)

---

Ei mõista kasutaja 195.50.204.77 parandustega...

On palju räägitud, et pealkirjad on jutumärkides, olgu ta siis kuskil tabelis või eraldi või kus iganes...

"Muusika" ei ole kindlasti mitte filmižanr...

Metro-Goldwyn-Mayer... mõttekriipsudega?

Riik sõnana või lipuna... no ok...

Jutumärgid käivad mõistega kokku, ehk siis peaksid kindlasti koos pealkirjaga rasvaselt trükitud olema...

"Originaalpealkiri" oleks minu meelest õigem... "Ingl" näitab inglisekeelset pealkirja, samahästi võiks ju panna ka venekeelse ja saksakeelse jne... Tähtis on see, mis on originaalis...

"USA" on korrektne ja piisavalt selge ka eestlase jaoks... Ei pea mitte pikalt välja kirjutama "Ameerika Ühendriikides"... Lühemalt on mugavam... ka lugeda...

Süžee=tegevustik... Stsenaarium=käsikiri... No pole erilist vahet... Kõik on eesti keel...

"Mitmesugust" ei kõla minu meelest sugugi paremini kui "huvitavaid fakte"...

Vikipeedia filmiartiklite puhul on alati kombeks olnud panna vähemalt kaks kategooriat... aasta ja riigi järgi... Jürka 26. aprill 2009, kell 08:16 (UTC)

Tundub küll, et enamik parandusi olid õigustamatud.

Ei "Mitmesugust" ega "Huvitavaid fakte" pole õigupoolest sobiv pealkiri. Alajaotusele tuleb pealkiri panna sisu järgi. Andres 26. aprill 2009, kell 09:50 (UTC)

Pealkirjade loendites ei pruugi pealkiri jutumärkides olla, säärastes tekstivälistes kohtades on nad parem ära jätta, et vähem kirju oleks. Kindlasti ei pea jutumärgid olema teabekasti ülaosas, sest tegu on kasti pealkirjaga – raamatu kaane peal ei ole ka pealkiri jutumärkides. Eeldatavasti pannake pealkirja järele sulgudesse ainult algupärane pealkiri, sellepärast ei ole vaja eraldi mainida, et tegu on originaalpealkirjaga, pigem seda mis keeles originaalpealkiri on. Sealjuures võib sulgudes olevat tõlget pelgalt rasvases kirjas oleva pealkirja tõlkena võtta ja ei pea seda eraldi pealkirjaks lugema ning saab taas mööndavad jutumärgid ära jätta.

Küllap võib filmiliigiks muusika ka olla, kui selle taga on siselink muusikafilm ja sa leiad selle filmiliigi lahtrist, võib olla ka lühendamata muusikafilm. Nagu märulit võib kaastekstist olenevalt ka märulifilmiks pidada. Küll aga ei ole tegu muusikaliga, nagu artikkel praegu ütleb, kuna tegu on lavažanriga. (vt Muusikalfilmid)

Metro-Goldwyn-Mayer mõttekriipsudega oli inglise vikist võetud, aga see oli ilmselt jah vale, kuna nüüd nad on vastava artikli pealkirja jälle sidekriipsustanud.

USA ei ole levinud lühendina kindlasti vale, aga leian siiski, et väljaspool artiklit Ameerika Ühendriigid on selguse ja korrektsuse huvides võimaluse korral parem lühendit mitte kasutada. Mugavus ei ole põhjendus.

Tegevustik – süžee, käsikiri – stsenaarium. Ei ole teps mitte kõik üks eesti keel. Üks on omasõna ja teine on toorlaen. Kui sõna tähendus ei kannata, siis on rangelt soovitatav toorlaenule omasõnu eelistada ja kui vaja siis isegi üks või teine asi pikemalt lahti seletada, selle asemel mingit kahtlase väärtusega võõrsõna kasutada.

See jah suhteline kas mitmesugust või huvitavaid fakte, minu maitse järgi on esimene variant lihtsalt viisakam. Samas jah on tegu halva alajaotisega, kui need suvalised faktid ühegi asjalikuma lõigu aluseks ei sobi, siis tuleks üldse artiklist välja jätta.

Preagu on artikkel topelt Ameerika Ühendriikide filmide kategoorias, sest kategooria Elvis Presley filmid juba kuulub eelmainitud kategooriasse. (vt kategooriaring)

Ma ei ütle, et artikkel on halvasti kirjutatud – miks siis pahandada kui mõni toimetaja näeb, et siin-seal saab üht-teist parandada või paremini väljendada.--Pikne 8. mai 2009, kell 16:28

Eesti keele reeglite järgi peavad pealkirjad alati jutumärkides olema, välja arvatud kirjetes. Pealkirjade tõlgete puhul tekib tõesti küsimus juhul, kui see tõlge ise ei ole pealkiri. Selles artiklis seda probleemi pole.

Žanr on ikkagi "muusikafilm", mitte "muusika", sest muusika pole üldse žanr. On olemas ka muusikalfilmid, ning minu arvates võib neid ka muusikalideks nimetada. Mina ei tea, kas see film siin on muusikafilm või muusikalfilm.

See, et "USA"-d on parem mitte kasutada, on Sinu isiklik arvamus. Keelekorraldajad sellist soovitust pole andnud. Sama käib omasõnade eelistamise kohta. "Süžee" ja "stsenaarium" ei ole toorlaenud, vaid võõrsõnad. Andres 9. mai 2009, kell 13:39 (UTC)

Pealkiri peab jutumärkides olema kui ta on teksti osa. Aga kui ta kuskil üksinda seisab, olgu see siis raamatu vms kaane peal, loendis või kirjes, kui tegu on pisema kirjega mis teksti mõõtu välja ei anna, oleneb mis laadi andmekogu, kataloogi või entsüklopeedia kirjega tegu, ei ole jutumärke vaja. Originaalpealkirja saab eestikeelse pealkirja kõrval ka pelgalt tõlkena võtta, jutumärgid võib seda enam ära jätta et ta eraldi sulgude sees on. Ma saan aru, et selline asi ei lihtsusta keelereeglitest arusaamist, aga viisakamale kujule saab nii artikli.

Žanri osas – kui jutt juba sellest on (õige lahter ja õige siselink), siis näite varal draama lühendaks ju draamafilmi ja niisamuti märul märulifilmi? Ilma kaastekstita muidugi muusikat žanriga seostada ei saa. Kuigi jah, palju tahetud ta ei ole, proovin meeles pidada, et edaspidi jätaksin need lühendamata. Kui siinne film muusikalil ei põhine, siis ta kohta muusikalfilm küll ütlema ei peaks. Võib oletada, et nad panid sellise sõna lisaks loomulikule sõnamoodustusele muusikafilm ÕS-i viitamaks muusikalil põhinevatele filmidele. Veel tõenäolisem on, et lavažanri alla filme ei liigitata. (vt Muusikalfilmid)

Minu isiklikud soovitused jah, võttes arvesse et ma autoriteedile ei viita. Iseenesest halb see ei ole kui ma oma maitse järgi USA-sid kohendan. Võõrsõnad aga üldjuhul ongi toorlaenud. Pikne 9. mai 2009, kell 22:04

Pealkiri ise ei käi jutumärkides, aga kui sellega tähistatakse teost, siis on ta jutumärkides, välja arvatud bibliograafilises kirjes. Selle, et ta loendis võib jutumärkides olla, oled ise välja mõelnud. Me võiks ju keelenõust järele küsida, kuidas sellega on.

Arvan, et muusikalfilm suhtub muusikali nagu ooperifilm ooperisse.

Õiget õigeks parandada pole hea, sest siis hakatakse edasi-tagasi parandama.

Võõrsõnad ei ole taunitud isegi juhul, kui sünonüümne omasõna on olemas. Reeglina on sünonüümidel erinevad tähendusvarjundid.

Toorlaenud ehk tsitaatsõnad on sellised sõnad, mida ei kirjutata eestikeelse häälduse järgi. Need pannakse kursiivi. Andres 9. mai 2009, kell 20:35 (UTC)

Sa pead vist bibliograafilise kirje all bibliograafia loendit silmas, nagu näiteks siin? Mis ma autoriteetse loendi näitena kõige pealt leidsin – vaata EE 7. kd märksõna Oscar, kus on loetletud parima filmi Oscari saanud filmid. Võid ise veel sarnaseid pealkirjade, sh bibliograafia jms, loendeid näideteks otsida. Kui pead bibliograafilise kirje all silmas raamatukogu kataloogi kirje pealkirja, siis seal ka saab jutumärgid ära jätta jah – sarnaselt sellele, et raamatu kaanel ei ole pealkiri jutumärgistatud ja nii nagu entsüklopeedia kirjete pealkirjad ei ole meil siin jutumärkides (suur kiri artikli kohal), hoolimata sellest, et artiklite pealkirjad üldiselt jutumärkidesse käivad.

Nõus ooperi näitega, kui ooper sinu jaoks midagi muud just ei tähenda. Miks edasi-tagasi parandamine, kui ma paremale kujule viin? Tähendab, mis teisel selle vastu peaks olema. Tsitaatsõnu toorlaenudeks nimetada on mööndav – laenamist pole sellisel juhul otseselt veel olnudki. Toorlaenuga on pigem tegu siis kui pizzast saab pitsa.

Võõrsõnad esinevad halba või mitte nii head stiili, olenevalt sellest kui sageli nad kasutusele tulevad ja kui võõra nähtusega meie kohalike olude, kultuuri ja keele jaoks tegu on selle sõna näol, mis nähtust tähistab. Võõrsõnade hulgas on tõesti hulka nimisõnu, mis tähistavad midagi eksootilist, mille puhul keegi ei mõtlegi, et vastava tähistamiseks tuleks välja mõelda päris omasõna ja kui mõnd sellist sõna harva tarvis läheb, siis ei saa tõesti kasutajaga pahandada, kuna mis selle asemel ilma pikema seletuseta ikka öelda. Nii taunida tõesti kõigi võõrsõnade kasutust ei saa. Küll aga on levinud võõrsõnaliste omadus- ja tegusõnadega lugu märksa labasem, kui sõna just millegi väga eriomasega seoses ei tarvitata. Harilikult pole millegi kirjeldamiseks vajalike eesti keelele omaste sõnade leidmine sugugi raske. Alpus või inglise keeles mõtlemine, ma ei tea mis inimesi emakeelt pelgama paneb ja võõrsõnad südamelähedaseks teeb. Võõrsõna ja tema vastele erinevate tähendusvarjundite külge pookimine tuleneb enamasti samuti ebakindlusest ja nigelast suhtumisest eesti keelde. Mõned kitsamad ringkonnad muidugi annavad oma argikõnes võõrsõnadele üksikasjalike varjundeid ja usuvad, et seejuures unarusse jäetud omasõnad varjundi süvenedes hoopis midagi muud tähendvad – seejuures tihtipeale ei puudu omasõnal vastandlikust varjundist laiem tähendus.--Pikne 10. mai 2009, kell 1:33