Arutelu:Uuspaganlus

"Eesti keele sõnaraamatu" järgi kasutatakse nime ees sõnakuju "Sir". Andres 10. august 2006, kell 18:21 (UTC)

Mulle tundub, et Hallsilma parandused on erapoolikud. Andres 26. september 2006, kell 14:53 (UTC)

karta on. nimetatud tegelane on silma paistnud erapoolikusega ka mujal internetis. tema ohjeldamine võib veidi keeruliseks osutuda, sest tal on kombeks igas mängus tarvitada alatuid võtteid ja reegleid väänata. (ärge imestage, kui midagi sellist juhtub, ja olge valvsad.) Ohpuu 26. september 2006, kell 14:58 (UTC)

Meil on kõik võimalused ohjeldamiseks, kui seda tarvis peaks minema. Minul isiklikult pole aga praegu mingit põhjuks kahtlustavaks hoiakuks.

Palun taasta kõik, mida pead valesti parandatuks. Andres 26. september 2006, kell 15:06 (UTC)

"Uuspaganliku" asendamine "uususundilise" või "uususulisega" ei ole sisuliselt õige. Andres 26. september 2006, kell 15:06 (UTC)

Panin tagasi lõigu, mille Hallsilm põhjenduseta välja jättis. Andres 31. oktoober 2006, kell 16:28 (UTC)

Hallsilm, palun selgita oma parandusi. Minu meelest on need alusetud. Andres 31. oktoober 2006, kell 18:43 (UTC)

Pagan tuleb lad. paganusest, kasutati kristlaste poolt invasiooni ajal tähistamaks pärismaalast ja jäi hiljem tähistama kõiki uskmatuid, kes ei poolda judaismi, kristluse ja islami ainujumalakontseptsiooni. Tavakeeles kasutatakse vandesõnana. (Vikipedia)

Juhin tähelepanu: pagan tähistab uskmatuid kristlaste jaoks ja on kasutusel tavakeeles vandesõnana. Seetõttu on maausuliste ja maausu seostamine antud nimega kasvõi kaudselt on solvav, ja kui väga tahta, siis ka Karistusseadustiku paragrahv 151 järele uuritav. Aga see pole tähtis, mind ei huvita norimine.

Mind huvitab, et inimesed saaksid võimalikult tõest infot. Kahjuks väide selle kohta nagu oleks maausk ehk eestlaste omausk vahepeal välja surnud on pehmelt öeldes vildakas. Maausu traditsioonide järgimine pole katkenud, nagu ka uskumine.

Mulle tundub, et siin Vikipedias püütakse järgida neutraalsust ja terminoloogilist täpsust. Jääks siis võimalusel neutraalseks teiste uskude esindajate nimetamisel ja iseloomustamisel :).

Üldiselt, ma vabandan et liialt siin ringi tuuseldan, aga kui minu kodufoorumis mingi sünkretist-kristlane tuleb ja argumenteerib toetudes vikipediale, oli vaja järgi uurida et miks. Ma ei saa täpselt aru, mismoodi süsteem toimib ja pideva uuspaganluse teema "tagasimuutumise" panin enda käpardlikkuse arvele. Ma teen ettepaneku sulle, et maausu alast teemat redigeeriks ja toimetaks maausuliste juht Ahto Kaasik, koos Ott Heinapuu isa Andresega. Mis sa sellest arvad? :)

Minust võiks Vikipediale aga kasu olla viikingi-ja keskaegse relvastuse, sõjanduse käsitlemisel. Oman häid teadmisi ka tänapäevase sõjanduse vallas. Ja võin rääkida ka veidi lähiajaloost. Näiteks Pullapää jäägrikompaniist. Vaata IP-aadressi ;) .

Oled teretulnud kirjutama Pullapää jäägrikompaniist või millest iganes.

Võib-olla olen teinud valesti, et olen kõik Sinu parandused tagasi pööranud, aga sõna "uuspaganlus" asendamine sõnaga "uususundid" on minu meelest eksitav. Niipalju kui mina aru saan, peetakse uuspaganluse all silmas selliseid usundeid, mis on mõjutatud eeskätt Euroopa kristluse-eelsetest usunditest. Kui me asendame selle sõna sõnaga "uususundid", siis kaob uuspaganluse spetsiifika.

Kuigi kristlased nimetavad paganlikeks kõiki mitteaabrahamlikke usundeid, mõeldakse paganluse all eeskätt ikkagi kristlike maade kristluse-eelseid usundeid. Selles tähenduses pole see sõna minu meelest küll halvustav: uuspaganlike usundite esindajad tunnistavad minu teada enamasti ise end meeleldi paganluse esindajateks.

See, et Sa niimoodi kirjutad, teeb mind etevaatlikuks ka muu suhtes, mida Sa kirjutad. Ma usaldan pigem Ohpuud.

Mul ei ole midagi selle vastu, kui Ahto Kaasik ja Andres Heinapuu siin toimetavad. See aga ei tähenda, et nendel peaks olema ainuõigus otsustada, mis siin kirjas on. Kui nad peaksid erapoolikult kirjutama, siis nad peavad leppima sellega, et tekst ei jää selliseks, nagu nad tahaksid, et see oleks. Andres 31. oktoober 2006, kell 23:04 (UTC)

Mõned kriitikud peavad nimetust "uuspaganlus" halvustavaks ja rõhutavad, et kohane oleks nimetada selliseid usundeid uususunditeks taarausk.

See oli sõnastus, mille Sa tahtsid sisse panna. Panen ta esialgu aritelusse.

Möönan, et sõnastus, millest Sa tahtsid lahti saada, on pisut erapoolik. Kuid Sinu sõnastus on minu meelest veel erapoolikum.

Sellepärast ei jää muud üle kui hakata väiteid viidetega fundeerima. Sina püüad viidetega fundeerida oma väiteid, teised oma väiteid. Küllap siis on kergem leida sõnastust, mis oleks erapooletu. Andres 31. oktoober 2006, kell 23:08 (UTC)

Ehk tõesti muutsin septembris arutelu erapoolikumaks kui pidanuks. On usulisi gruppe, (vaimumaailm.ee), kes kasutavad antud nimetust meeleldi, nõus. Kuid on uususundilisi liikumisi, mille liikmed pole kunagi olnud vaimustatud enda usu nimetamisest paganlikuks või uuspaganlikuks. Näiteks Läti ja Soome omad, kellega on mul põgus side. Küll möönavad nad, et nende usk on rekonstruktsioon muinasusundist.

Üks probleem seisneb siis selles, et usundiloolased või teised väljasseisjad kasutavad teatud mõiste tähistamiseks sõna, mida osa asjassepuutuvaid inimesi tajub halvustavana? Sel juhul on lugu täbaravõitu, sest käibelolevat terminit ei saa Vikipeedia olematuks teha. Kindlasti tuleb kirjutada, mis motiveerib sellist terminit, ning selgitada uuspaganluse mõiste ja erinevate paganluse mõistete (arvan, et selle sõna taga on mitu mõistet) vahekorda. Samuti tuleb kirjutada sellest, et osa asjaosalisi tajub nendel ja nendel põhjustel seda sõna halvustava ja/või ebaadekvaatsena. Ning võib ka kirjutada, millist terminit nad ise eelistaksid (koos viidetega). Andres 1. november 2006, kell 07:06 (UTC)

Maausust. Kristlikud teoloogid väidavad, et hernhuutlus on hävitanud eestlaste omausu, jättes millegipärast mainimata asjaolu, et Eestis on piirkondi, kuhu hernhuutlus ei levinudki, näiteks Setumaa.

Nagu sa tead, on TÜ ja Ajalooinstituudi teadlased seisukohal, et meie rahvas pole kristlust vabatahtlikult vastu võtnud, erinevalt lätlastest ja soomlastest. Ka kroonikud räägivad eestlastest kui mittekristlikust rahvast, (B. Russow, kes ütles et iga tuhande eestlase kohta tuleb heal juhul üks, kes meieisapalvet oskab). Sama perioodi lätlasi peetakse aga kristlikuks rahvaks.

Vennastekoguduste liikumise mõjul läks palju rahvast ristiusku kuid sellest hoolimata pole rahva hulgast kadunud ja on pidevalt järgitud mittekristlikke traditsioone. On olemas ja säilinud lisaks pärimusele hiieskäimise/ohverdamise traditsioon, mittekristlikud vanad pulmatraditsioonid, tähtpäevadega seotud rituaalid, ilmaennustused jne siiamaani on elujõus omausulise sisuga laulud (kuula või fonogramme eelmise sajandi algusest) jne. Järgitakse ka taigade, ohutiste, sõnumiste tegemise kombestikku. Nüüd, kuidas saavad inimesed nimetada maausku rekonstruktsiooniks või uususundiks või uuspaganluseks, kui maausulised järgivad täpselt neidsamu traditsioone, erinevalt mjr Kustav Ustaste kaaslastest, kes mõtlesid endile rituaale välja?

Ma ütlen sulle kuidas. Isegi kui nõus ollakse, on ideoloogiliselt vale ja suisa tagurlik ühel korralikul ja usupoliitiliselt aktiivsel kristlisel palvevennal avalikult tunnistada maarahva omausu järjepidevust, sest esiteks seab see kahtluse alla eestlaste nimetamise kristliseks rahvaks ja teiseks lähevad nende pettumuseks paljud "ateistliku ajupesu ohvrid" ja päästmist ootavad eestlased hoopis väärjumalate kummardamise teed, see on aga saatanast.

Arvan, et meil oleks parem mitte oletada, miks keegi midagi väidab, vaid lähtuda argumentatsioonis lihtsalt (tõendatavatest või kas või arvatavatest) faktidest.

Arvan, et keegi ei vaidlusta seda, et maarahva omausu järjepidevus on mingil määral olemas. Oletan, et vaidluse all on see, kas kõik see, mida maausulised peavad järjepidevaks, on seda, või on mõne asja puhul tegemist rekonstruktsiooniga. Võib-olla on neil asjadel juba põhimõtteliselt raske vahet teha: ähmaselt mäletan, nagu oleksin kuulnud selliseid väiteid, et maausus on algusest peale olnud suur perekondlik varieeruvus ning kommete ja usundi muude elementide muutumine on maausus loomulik. Või teiste sõnadega kuidagi nii (see on nüüd minu tõlgendus), et rekonstruktsioon ongi pärimuse edasikandumise vältimatu tingimus. Sel juhul kaotab pärimuse ja rekonstruktsiooni vastandamine mõtte. Midagi sarnast kehtib ju ka rahvaluule, rahvatantsu jne kohta. Peab vist küll ütlema, et ühiskonna moderniseerumine muudab tahes-tahtmata rahvapärimuse funktsioneerimise viisi. Selles suhtes on taarausk muidugi ilmselgelt modernne, ometi ei saa taarausku pidada täiesti mittepärimuslikuks. Küllap ei ole ka tänapäeva maausk midagi täiesti mittemodernset. Aga see on muidugi lihtsalt spekulatsioon, mis võib-olla läks liiga kaugele. Andres 1. november 2006, kell 07:06 (UTC)

Tõsi, maausulised kasutavad rekonstruktsioone, st: loevad ntx raamatut "Eesti rahvausund" ja käituvad selle järele. Mina niivõrd ei nimetaks seda rekonstruktsioonide kasutamiseks kuivõrd pärimuslikust usust üleminekuks kirjapandud usuks, nagu näiteks islam. Tänapäeval polegi enam võimalik pärimuslikku usku viljeleda sellisel kombel nagu vanasti, sest suurpered (mis olid selle tugisambaks) on kadunud. Samas on aga tekkinud võimalused oma religiooni edasi hoida kirjasõna abil, nagu kristlased seda teevad. Oma peaga midagi välja ei mõelda või kui seda tehakse siis põhi jääb samaks, muutub ainult vorm. Umbes samamoodi nagu varakristlusest tekkis katoliiklus, sellest luterlus ja sellest kreatsionism.

Ühiskonna moderniseerumine muudabki rahvapärimuse funktsioneerimise viisi. Minnakse kirjasõna peale üle. Tean, et maausuliste seas on arutluse all oma usuraamatu trükkimine, täpsemalt sellise koondi trükkimine, umbes nagu kristlaste katekismus. Kes juurde tahab lugeda, sel on ju alati võimalus sirvida suuri hulkasid eesti rahvausundi raamatuid. Nagu ka ühtede ristiinimeste jaoks on olemas vaid pehmekaanelised usubrozüürid, aga teiste jaoks on terve plejaad teoloogilist kirjandust.

Jah, olen sellega nõus. Seda ma pidasingi silmas moderniseerumise mõju all. Aga seda saab tõlgendada ka rekonstruktsioonina. Sama käib ka kristluse enda kohta. Andres 1. november 2006, kell 22:18 (UTC)

Aga olgu. Kas on võimalik uuspaganluse all olevast fraasist "Mõned eesti maausulised" sõnad "eesti maausulised"? Sest peale mõnede maausuliste on ka teisi, kes nii arvavad. Näiteks taarausulised ja rahvaluulega tegelevad ilmalikud inimesed, kellele maausk sümpatiseerib.

Mõned Eesti maausulised peavad nimetust "uuspaganlus" halvustavaks ja Mõned Eesti maausulised peavad nimetust "uuspaganlus" halvustavaks ja rõhutavad, et nemad järgivad katkematu usutraditsiooniga religiooni, seevastu taarausku oleks kohane nimetada uususundiks.

Kui teha see asendus, mida Sa ette paned, siis tuleb selles lõigus muudki muuta. Asi on selles, et rahvaluulega tegelevad ilmalikud inimesed ei rõhuta, et nemad järgivad katkematu usutraditsiooniga religiooni. Samuti ei saa öelda, et taarausulised rõhutavad, et nemad järgivad katkematu usutraditsiooniga religiooni, seevastu taarausku oleks kohane nimetada uususundiks. Andres 1. november 2006, kell 22:23 (UTC)

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 1. november 2006, kell 22:25 (UTC)

Vahemärkuse korras: ei maksa alati Hallsilma virinat uskuda. Paganate igikestva sõimamise tulemusena kannab hea hulk inimesi pagana nimetust vabatahtlikult ja uhkusega. Näide: Oop. Ning yldse on eestlased käänanud võõra pagana-sõna tähistama kodumaiseid vanapaganaid, kellesse uuemal ajal suhtutakse ysna hästi ning varasemalgi ajal mitte halvemini kui Töllu või Kalevipoega (yhed hiiud kõik). --Oop 3. november 2006, kell 02:28 (UTC)

Mõned inimesed peavad nimetust "uuspaganlus" halvustavaks ja osatavaks ja ütlevad, et mõiste "uuspaganlus" asemel oleks kohane nimetada: uususundiks.

See on praegusel kujul segane. Kes need mõned on ja miks nad niiviisi leiavad? Andres 13. november 2006, kell 02:26 (UTC)

__________

Kes? Maausuliste juhid kui ka enamus maausulisi. Kui soovitakse nimeliselt, siis enne võiks peale Oobi üles otsida ka need teised, kes arvavad enda nimetamise paganaks ühe mõistlise ja õige teguviisi olevat. Sotsabi korras: vaata paganakoda.org , vaimumaailm.ee, aga siiski paluks nimed.

Tahaksin lihtsalt, et sõnastus oleks konkreetsem. Tulekski anda ülevaade, kes niimoodi leiavad ja kes mitte. Praegu ei tule ju välja, kui esinduslik see "mõned" on. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

Miks nad leiavad? Võibolla pole nad nii head inimesed kui Oop võibolla ei sobi märtrikroon iseloomuga. Küsi neilt järele. Miks aga mina? Sest pole hea inimene ja tunnen end piisavalt tugeva ükskõik millise sõimaja mutta tagumiseks. Võtan kõik tarvilised füüsilised abinõud kasutusele nende isikute vastu, kes teades minu suhtumist asjasse, julgevad siiski mind kui mittekristlast ja maausulist nimetada paganaks. Ehk oleks sellest abi arusaamises?

Muidu aga, kui tõsiselt rääkida. Lugesin vikipeedia üht arutelu. Ott Heinapuu seletas sulle teaduslikult argumenteerides ära, miks peetakse sõna "pagan" halvustavaks. Seal said sa aru, saa siin ka. --Hallsilm 15. november 2006, kell 15:48 (UTC)

Küsimus ei ole selles, et mina aru ei saa. Lihtsalt see tuleks artiklis lahti rääkida. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

Mina ei usu, et kunagi oleks läbi viidud mingigi uuring ennast maausulisena määratlevate inimeste hulgas, selgitamaks välja nende suhtumist sõnasse pagan. Ja ma ei usu, et mingi sõna solvavust oleks võimalik teaduslikult argumenteerides põhjendada. Aga ma olen ka üks uskmatu pagan :) -- 88.196.107.42 15. november 2006, kell 16:23 (UTC)

_________ saab

Sa ütled, et kirjasõna kasutamist saab käsitleda rekonstruktsioonina. Muidugi saab. Kui aga on tahtmist nimetada selleläbi maausku rekonstruktsiooniks, siis peab samast loogikast lähtuvalt kindlasti ka teema "kristlus" all nimetama luteriusu, katoliku usu, veneusu õige kristluse rekonstruktsiooniks. Ma tahan ja olen valmis seda tegema, anna vaid märku :)

Noh, see oli rohkem minu spekulatsioon ja vaevalt ta sellepärast peaks entsüklopeedias kirjas olema. Aga arvan tõesti, et kui kirjasõna kasutatakse seetõttu, et suuline rahvapärimus on katkenud, siis ongi tegu konstruktsiooniga. See käib ka kristluse kohta, eriti protestantismi kohta. Artiklite tekstis tuleks siiski kajastada nende inimeste väiteid, kes on need avalikult oma nime all kirja pannud. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

_________

täbaravõitu

Kui usundiloolased, kes on kahtlemata teadlikud antud sõnade ajaloolisest taustast ja semantilisest väljast, kasutavad neid edasi, siis pole midagi täbaravõitu ja käibelolevat terminit pole vaja proovida Vikipeedias olematuks teha. Tuleb vaid nimetada asju nende õigete nimedega: nimetada see termin halvustavaks, mida ma olen ka juba mitu korda ette pannud.

Jah, aga seda tuleb teha reservatsiooniga, sest vähemalt ei ole see sõna vähemalt mitte alati ja kõikjal halvustav olnud. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

________

parem mitte oletada

Keegi ei oletagi. Mina lähtun mulle teadaolevatest faktidest omausu järjepidevuse kinnitamisel. Fakt on ka see, et sina, nimetades maausku "rekonstruktsiooniks" ei lähtu faktidest või siis jätad need enda teada.

Minu jutt oli puhtspekulatiivne arutlus, mis lähtus ainult sellest tõigast, et rituaale taastatakse kirjasõna järgi. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

Keegi ei vaidlusta näiteks ka seda, et kristluse järjepidevus on mingil määral olemas. Küsimus on vaid selles, kas kõik see, mida kristlased peavad järjepidevaks on seda, või on mõne asja puhul tegemist rekonstruktsiooniga. Aga ma ei märka sinu entusiasmi kristluse/judaismi/islami käsitlemist rekonstruktsioonina, küll aga oled samadel alustel agar nimetama maausku rekonstruktsiooniks. Ei tea miks?

Ma ju mainisin oma jutus, et minu spekulatsioon käib ka kristluse kohta. Teiste usundite peale ma lihtsalt ei mõelnud. Ja hakkasin asjast mõtlema ainult sellepärast, et see küsimus üles tõsteti. See ei ole mõeldud argumendina selle kasuks, et maausk on rekonstruktsioon. Siin ei tuleks lähtuda minu mõtetest, mis ei puutu asjasse. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

_______

rekonstruktsioon ongi pärimuse edasikandumise vältimatu tingimus

Julgen sulle vastu vaielda, sõnalise pärimuse edasikandumine on püsiasustuse korral umbes sama täpne kui kirjasõna puhul. Norra maadeuurija tehtud avastused Polüneesia saartel kinnitavad seda. Mingi vanamees kandis eepose-mõõtu lugulaulu sõnasõnalt ette, eksimata kordagi paarsada aastat tagasi miskit prantslase poolt kirjapandust.

Noh, ma ei mõelnudki seda, et unustatakse ja leiutatakse, kuigi arvan, et tavaliselt siiski nii on (see on ainult arvamus). Mõtlesin pigem seda, et põlvkondade vaheldumine toob kaasa kogu elukorralduse pideva taastamise vajaduse. Aga see on küll vast liiga triviaalne mõte, mis peab silmas rekonstruktsiooni üsna nõrgas mõttes. See asjaolu ei nõua rekonstruktsiooni rõhutamist. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

Kommete muutumises pole aga midagi imelikku. Varakristlased nikkusid kirikualtaril ja veristasid kitsi/lambaid. (muide, armeenia kirikus tehakse viimast edasi). Kas nimetame kristluse sellepärast rekonstruktsiooniks, et nüüd on teised kombed? Teeksin seda meeleldi :D

Ei oska seda kommenteerida (juhuks, kui Sa vastust ootad). Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

Perekondlik varieeruvus? Halleluuja. Võiks tuua lehekülgede kaupa näiteid, kuidas kristluses see paistab kõrvaltvaataja ajoks täiesti eri uskudena. Isegi ühe konfessiooni sees.

Mitte et ma millegi kasuks argumenteerida tahaksin, kuid mulle tundub, et kristlus ei ole perekondlik, kuigi temas on tõesti väga palju variatsioone. Nagu ma ütlesin, on kristluses minu meelest tõesti väga palju rekonstruktsiooni, eriti protestantismis. Ja ma ei taha öelda, et see tingimata teisiti peaks olema. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

______

Kui teha see asendus, mida Sa ette paned

Kui kirja panna tekst: "Mõned peavad nimetust "uuspaganlus" halvustavaks ja rõhutavad, et nemad järgivad katkematu usutraditsiooniga religiooni, seevastu taarausku oleks kohane nimetada uususundiks" siis seleta mulle palun, mis pistmist on sellel rahvaluule uurijatega, kes ei järgi katkematu usutraditsiooniga religiooni kuid ka peavad nimetust "uuspaganlus" halvustavaks?

Arutelu on läinud nii pikaks, et ma ei tea enam selle küsimuse konteksti ega saa seetõttu küsimusest täpselt aru. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

Põhimõtteliselt olen ma sinuga aga nõus, see lause on segane ja lohisev ning tuleb ära koristada. Artikli algusesse tuleb panna kirja: Uuspaganlus on osatav nimetus uususundite kohta. --195.80.103.212 15. november 2006, kell 17:13 (UTC)

Kui ma nüüd õigesti aru saan, mõistetakse uuspaganluse all laiemas mõttes mis tahes uut usuvoolu, mis ei pärine aabrahamlikest religioonidest (pole kindel, kas see on täpne), kitsamas mõttes aga neid, mis püüavad taaselustada usundeid, mis on aabrahamlike religioonide poolt välja tõrjutud. "Uususundid" ei sobi minu meelest teise tähenduse kohta. Peale selle, ma pole kindel, kas võib nimetada uuspaganluseks selliseid uususundeid, mis väidavad, et nad on saanud uue ilmutuse judaismi, kristluse ja islami Jumalalt (mäiteks Vissarioni järgijate usundit). Sellepärast ma ei olegi esimeses tähenduses kindel. Tundub ka, et puudub üksmeel selle üle, mida "uususundid" tähendab. Ja minu meelest on 'uuspaganluse' ja 'uususundite' näol siiski tegu erinevate, kuigi lähedaste mõistetega. Ning minu meelest ei ole tegu tingimata osatava nimetusega, sest oma usundit võivad ka selle pooldajad ise niimoodi nimetada. Andres 15. november 2006, kell 18:09 (UTC)

Mina ei usu, et kunagi oleks läbi viidud mingigi uuring ennast maausulisena määratlevate inimeste hulgas, selgitamaks välja nende suhtumist sõnasse pagan. Ja ma ei usu, et mingi sõna solvavust oleks võimalik teaduslikult argumenteerides põhjendada. Aga ma olen ka üks uskmatu pagan :)

Vaata kui hästi siis. :D Mina ka ei usu, et kunagi oleks läbi viidud mingigi uuring ennast kristlasena määratlevate inimeste hulgas, selgitamaks välja nende suhtumist sõnasse "ristikoer". Kas äkki redigeerida veidi kristluse-teemat. :)?

Küll olen ma rääkinud "pagana" teemal tuttavate maausulistega ning tean et nad peavad seda sõna halvustavaks, kristlased aga ei pea sõna ristikoer halvustavaks, sest osad neist isegi kutsuvad end nii - dominiiklased vms. --Hallsilm 15. november 2006, kell 17:46 (UTC)

Et mõista, kas uususund kattub mõistega uuspaganlus ja kas viimase tegemist on halvustava kõnepruugiga või mitte, tuleb endale selgeks teha, kuidas täpselt ja mis põhjusel selline vahetegemine toimub.

--Hallsilm 16. november 2006, kell 14:08 (UTC)

Küllap vist. Mul ei ole selles asja tõesti selgust. Andres 16. november 2006, kell 19:23 (UTC)

terminist paganlus[muuda lähteteksti]

Koguteoses "Paganliku Euroopa ajalugu" tuletavad selle autorid Prudence Jones ja Nigel Pennick uuesti meelde sõna "pagan" algtähenduse. See on "ruraalne", st "pärit maalt või külast (pagus)". Religioosses tähenduses hakkasid seda kasutama Rooma keisririigi varakristlased tähistamaks selle sõnaga mittejuudausulisi. Mitte sellepärast, et need olid maalt ja harimatud ja pidasid kinni vanadest tavadest. Tol ajal tarvitasid Rooma sõdurid sõna paganus põlastavalt tsiviilisikute ehk mittevõitlejate kohta. Varakristlased pidasid end Kristuse sõduriteks ja nimetasid halvakspanuga neid, kes nende usku ei läinud, kõrvalehoidjateks - pagani. 4. saj oli sõna "pagan" hakatud jälle kasutama lähedaselt tema juure tähendusele - ühemõtteliselt igaühe kohta, kes austas antud paikkonna ehk paguse vaimu. Nimetus jäi kasutusele, aga selle sisu avardus. Nii hakati nimetama kõiki suuri tsivilisatsioone, mis ei olnud kristlikud. 19. saj oli sõna "pagan" kindlalt juurdunud üldises keelepruugis kui lähedane sünonüüm sõnale "klassikaline". Niisiis, kristliku (varakristliku) sõnakäsitlusviisi välja jätmine antud kontekstis on rohkem kui õige. Lihtsalt kristlik käsitlusviis väänab asjale "kõrvalehoidja" maigu juurde, kuigi tegu on hoopis-tükkis vägagi kohal olevate, lihtsalt teisele poole vaatavate tegelastega, kes mõnes mõttes on vägagi klassikalised.

Mõiste "uuspaganlus" on tunduvalt kitsam, kui "uue-usulisus". Mitmed uued usundid, mis on tekkinud, ei oma nn uus-paganatega mingit seost. Siiski ei saa ei ühtesid ega teisi eirata, veel vähem neid ühte patta panna. Lihtaslt tuleb selgeks teha, kes on kes ja siis üritada neid ka liigitada. Praegune tegevus tundub olevat liigitamine ilma piisava arusaamiseta sellest, keda liigitatakse ja kuhu.

mina kui pagan paganlikust kogukonnast ütlen täie veendumusega - pagan ei ole sõimusõna. pagan (siis praegu uuspagan) on inimene, kes teab, et jumalaid on palju ja nad võivad olla kehastunud. pagan arvestab maa (planeedi) ja ümbrusega, kuid ei kummarda seda. oskab opereerida energiatega, saab neist aru. selles mõttes ei ole midagi ühist taarausuga.--Haldjanool 30. august 2007, kell 14:24 (UTC)