Arutelu:Tsivilisatsioon
Tsivilisatsioon on seotud üleüldise tehnika rakendamisega.
Kas sa ise saad aru, mida see tähendab? Siim 10:37, 2 Sep 2004 (UTC)
Kas Osvald Spengler on ainus kes kirjutab kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest, või sa lihtsalt ei tea rohkem. Siim 10:55, 2 Sep 2004 (UTC)
- Tõepoolest, sõnal "tsivilisatsioon" ei ole ainult üks tähendus. Andres 10:59, 2 Sep 2004 (UTC)
See artikkel vajab kindlasti uut ja paremat definitsiooni. Siim 17:14, 3 Sep 2004 (UTC)
- "Tsivilisatsioonide kokkupõrge" on väga hea raamat. Soovitan sul see läbi lugeda enne, kui artiklit Tsivilisatsioon hakkad toimetama. Siim 18:16, 3 Sep 2004 (UTC)
Ma püüdsin artiklit toimetada, aga vana variant hüppas millegipärast tagasi. Minu meelest tuleb Spengler panna ettepoole ning Spengleri ja Huntingtoni vahele tuleb panna Toynbee. Andres 13:08, 4 Sep 2004 (UTC)
Kas kogu praegune tekst on maha kirjutatud või ainult osa sellest? Andres 13:08, 4 Sep 2004 (UTC)
- Mina pidasin mahakirjutamise all silmas Huntingtoni puudutavat lõiku. Siim 13:16, 4 Sep 2004 (UTC)
Huvitav kas tõesti ainult kaheksa tsivilisatsiooni. Mina olen siiamaani arvestanud kümnega. Lisaks nimetatuile ka budistlik ja ka Iisraeli tsiv (ma ei tea kuidas oleks õige nimetada), sest Iisraeli ei anna hästi ühegi tsivilisatsiooni alla paigutada. Siim 13:25, 4 Sep 2004 (UTC)
Selline tsivilisatsioonide loendamine ei ole tegelikult kuigivõrd tõsiseltvõetav. Aga eks oma lõbuks võib muidugi yritada. Ainult et India paistab näiteks sisaldavad rohkem kui yht (ei ole ta ju mitte täienisti budistlik), samuti Hiina (ja yldse enamik budistlikke maid, isegi Tiibetis on/oli bön); Iisraeli tähtsus seevastu on kristlike ideoloogide poolt ylepaisutatud - kui hakata iga piirikultuuri omaette tsivilisatsiooniks nimetama, jõuame eesti, läti ja setu tsivilisatsioonini. Ei maksa sellega liialt pead murda. --Oop 01:19, 4 Jan 2005 (UTC)
Praegune tekst (eriti viimases redaktsioonis) on yldsõnaline ja auklik. Konkreetselt tahaks teada tsivilisatsiooni eelduste loetelu allikat; selliste asjade korhta on nii palju erinevaid teooriaid, et yht neist objektiivse ja lõplikuna esitada on totter. Mida tähendab "ajaloo arengu astmel olev ühiskond"? Mis pagana mõttes on tsivilisatsioon "suures suletud ruumis"? Praeguse definitsiooni järgi on tsivilisatsioon teatud sort yhiskondi. Kas see tähendab, et iga tsivilisatsioon on yks yhiskond - sõltumata geograafilistest, keelelistest või rahvuslikest erinevustest tsivilisatsiooni sees? Mis mõttes moodustab "kultuurikeskkond" "kultuuripiirkonna"? Spenglerit olen lugenud kyll ja kyll ning ei mäleta, et tsivilisatsioon tal midagi "tühistaks", veel vähem "yleminekut loovalt kultuurilt tarbijalikule elulaadile" - see võiks ehk olla tsivilisatsiooni kõrgstaadiumi murdepunkt ja allakäigu algus, kuid mitte miski, mida "tähistatakse". Ja nii edasi. Urr. --Oop 01:19, 4 Jan 2005 (UTC)
Võibolla suudab ka tsivilisatsiooni ja selle termini kasutuse küsitavused lahti kirjutada.
- Tsivilisatsiooni üheks eelduseks pole kiri vaid arveldusmärgistik. Näiteks Ubaidi urbaniseerumine tekkis saviplönnidest arvelduskujukeste (?) najal, mis võimaldasid majandustegevust suuremas mahus ja tasemel organiseerida. Sumeri nn kiri tekkiski selle läbi ja oli algselt vaid majandusarveldusteks. Sama on ka inkade tsivilisatsiooniga. See nn nöörkiri kimpu oli seal tarvitusel majandusarvestusteks. Kirja selle otseses mõttes polnud.
- Kui tegemist on kõrgkultuuriga, mis peaks olema kõrgema organiseerituse aste, siis miks on valdavalt kõik vanad tsivilisatsioonid (üksikud erandid) langenud nn madalkultuuride (?) läbi. Kas on ikka tegemist regulatsiooni ja adaptatsiooni kõrgema astmega? Või on tegemist termini ühekülgse kasutamisega. (Mongolid kes ratsutades lääne poole mängisid ajatäitmiseks pimemalet???) Kuidas kristlik Euroopa sulas viikingite läbi, kes lõid ka juutidelt ja araablastelt vähemalt sajandiks Vahemere kaubanduse üle. Kuidas saksid elasid enne nende liitmist jõukalt ja lahedalt ning kristlik Frangi riik vireles olemasolu piiril.
- Üleminekut agraartsivilisatsioonile on iseloomustatud ka kui üleminekut ühekülgsele paiksusele ja ühekülgsele toitumisele. Sellega seoses on juttu tsivilisatsioonihaigustest. Koos muu ühekülgsusest ja paiksusest tingituga. Nn tsivilisatsiooni ja tehnifitseerimise pahed.
- Kas ajaloos pole märgata pigem inimkonna arengule omast ruraliseerumise (nn barbariseerumise läbi) ja urbaniseerumise (sellest ka tsiviliseerumine) loomuomast tsüklikat. Ja kas regulatsiooni ja organiseerituse tase ei pea olema vaid väline (hoonestatuses) vaid esmalt sisemine. On juba hakatud kirjutama ka pimeda aja headest külgedest. Praegune ajalookirjutus ilmus munkade ja õukonnakroonikute läbi ja oli ka vastav. Mis on ruraliseerumise eeldusteks ja eripäraks?
- Kuidas nimetada nomaadide organiseeritust, kas nomaadlikuks tsivilisatsiooniks? Seda mis neile on sedavõrd edu toonud. Juttu on ka solidaarsusest. Üks (või mõni veel) roomlane on kirjeldanud ka hunnide õukonda. Hiilgav ja arukas värk. Viikingite Sitsiiliaski räägiti õukonnas nii heebria, kreeka ja ladina keeles jne. Muus Euroopas samal ajal... Kuidas sai 2001. 11. september niivõrd hukatuslikuks nagu kunagi aasta 9.pKr?
- Kuidas suutsid kütid-korilased (meoliitikum) ehitada Göbekli Tepe laadse kaunistatud ja kujudega (hoonestatud?) megaliitkompleksi. Kui agraarsetel ühiskondadel võttis sellise tasemeni (?) jõudmiseks veel vähemalt nii 3000 aastat.
- Või on küsimuse püstituski vale? Nagu: miks katk omab sellist edu? Peale oma kandjatega kohanemist jäävad ellu sellised tüved, mis ei lase peremeesorganismil kiirelt surra vaid aeglaselt poolelus vireleda. Nii saab see edasi püsida. Kumb on katk ja millal: tsivilisatsioon või nomaadlus? Kogu see germaanlaste jt pealetulnud ja tasapisi edasiarenenud riiklus ja valitsus. Aadlikristlus. Praeguseks piisab. --90.130.129.171 24. november 2010, kell 11:08 (EET) Ivo Vahur
Mida tähendab väljend: nõnda me julguski suri pimeda tuule käes, mis on puhumas pahema käel? --90.130.129.171 24. november 2010, kell 11:26 (EET) Ivo Vahur
Ka midagi sellist on vaja:
- Kreeklased pidasid tsiviliseeritust ainuomaseks vaid neile. Vastandus tsiviliseeritus-barbaarsus väljendus nende jaoks sõnapaaris helleen-barbar. (Civis - kodanik) Roomas tähendas kodanikuks olemine nende kultuuris osalemist, selle osaks olemist. Rooma, kus kodanike seisus sajandite jooksul laienes kuni lõpuks ka provintslasteni, kõrvaldas Kreeka välistavuse. 7. 8.s taaselustasid tsivilisatsiooni mõiste kristlased õpetlased, kes kirjutasid ajaloost ja näitasid et kristlus oli olnud tõsises ohus, enne kui ta paganatest võidu sai. Terminina hakati seda kõigepealt kasutama 19s Prantsusmaal.
Minu meelest läks halvemaks. Mis asi on "hästi korraldatud ja kultuuritasemega ühiskond"? --Epp 5. september 2013, kell 20:26 (EEST)