Arutelu:Tsensuur internetis

Seda kirjutist tuleb muidugi veel palju arendada. Ei pannud seda artiklisse "Tsensuur" sellepärast, et too on pikk ja lugesin arutelust, et tegijatel on kavas see osadeks (eraldi artikliteks) jagada.--Reinvald 24. mai 2010, kell 16:32 (EEST)[vasta]

Tsensuur netis: juurdepääsu piiramine. Kas see on tõesti tsenseerimine, kui osa infot on tasuline? Kas näiteks raamatud, mida poest tuleb osta, on ka sellises mõttes tsenseeritud? Ma ei pea seda silmas, et neid on retušeeritud, vaid et fakti, et neid müüakse (mitte ei anta niisama). --kanakukk 24. mai 2010, kell 16:34 (EEST).[vasta]

Aitäh, et reageerisid. Õige on, et maksulisus iseendast ei ole tsenseerimine. Ja nagu tekstist näha on, ei ole majanduslik külg jäänud mainimata. Aga avalikkuse juurdepääsu raskendamine autoritele, keda on avalikkuses tugevasti kritiseeritud, tundub küll olevat püüd avalikkuse tähelepanu ja võimalusi tsenseerida - peaasi, et ei oleks netikommentaare. On tähele pandud, et Postimees alustas maksulisust oma nende autoritega, keda netikommnetaarides on tugevasti ja kaua kritiseeritud. Ühtepidi on see ju õilis, kuid teistpidi on kaval viis avalikkust pidurdada. Kas maksta tahtjaid ikka on kuigi palju? Eesti Päevaleht on õigupoolest samal liinil, ainult kasutas teist võtet: kommenteerijate registreerimist. Palun pööra tähelepanu sellele, et artiklis on öeldud: "on ka leebemaid interaktiivse suhtluse reguleerimise vorme, mis võivad endast kujutada kaudset tsenseerimist või tsensuuriga piirneda." --Reinvald 24. mai 2010, kell 16:58 (EEST) Eks katsume seda asja täpsustada ja arendada, see ju alles algus. --Reinvald 24. mai 2010, kell 17:02 (EEST)[vasta]

Tähelepanuks. http://www.kakupesa.net:8080/akadeemia/ITSPEA/loengud/loeng11 Reinvald 24. mai 2010, kell 19:52 (EEST)[vasta]

Küsimus. Viidatud materjalis on mõnda kasulikku. See on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Attribution-ShareAlike (BY-SA) 3.0 litsentsiga (litsentsi lihtne lühikuju). Teadjad võiksid teada anda, kas selle materjali võib panna artiklisse. Kas sellisel juhul peab samas olema viide ka litsentsile? --Brita 24. mai 2010, kell 21:46 (EEST)[vasta]

Autorit isiklikult tundes tean, et ta ei pahanda, kui see artiklisse integreerida. Kopipasteeti muidugi teha ei saa, sest see pole lihtsalt entsüklopeediline tekst, aga mõndagi saab üle võtta. Taivo 24. mai 2010, kell 22:23 (EEST)[vasta]

Aitäh. Saab lähemal ajal tehtud. Mujalt andmeid ka juurde. --Reinvald 25. mai 2010, kell 09:16 (EEST)[vasta]

"kui veebilehekülgedel muudetakse materjalidele juurdepääs maksuliseks, nõudes samas kasutaja registreerumist koos e-posti aadressi ja spetsiaalse parooliga" - siin Postimees Plussile viitamine ei ole päris õnnestunud näide. Postimees Plussi saavad lugeda lisaks veel need, kes on paberväljaande tellijad. Aga kuidas sa tõendad, et oled paberväljaande tellija?--Rünno 29. mai 2010, kell 17:19 (EEST)[vasta]

Terane tähelepanek. Lause on: "Kättesaadavuse muudab keerukamaks see, kui veebilehekülgedel muudetakse materjalidele juurdepääs maksuliseks..." Siin on jutt sellest, et veebikülgedele lisatakse tingimusi, mis muudavad juurdepääsu keerukamaks, sest 1) tuleb teha lisaoperatsioone, 2) osa inimesi ei taha maksta, 3) osa inimesi ei ole huvitatud, et kasutaja isik maksmise tõttu täiesti täpselt kindlaks tehakse. Paberleht ei tohiks midagi muuta, sest paberlehe tellijate täpsed andmed on PM-l olemas, seda ei pea tõendama. Selle artikli teema ei ole maksmises, vaid selles, et veebilehtede valdajad on neljanda võimuna huvitatud oma vaatepunkti kehtestamisest ja oma autorite kaitsmisest kriitika eest (muidugi võib see olla ka põhjendatud, argumenteeritud jne.), et nendele lähedasi autoreid suurem avalikkus ei kritiseeriks (näiteks viimasel ajal ei ole paljukritiseeritud Veidemanni kohe enam peaaegu üldse enam näha, sest tema juurde pääseb maksuliselt), et leimi jmt. oleks vähem jne. - ehkki sellel on ka puhtalt majanduslik huvi taga, on see ka manipuleerimine. On olnud ka teisi viise: kritiseeritud autorite peitmine ebatavalisse või vähem märgatavasse kohta; vahepeal tehti nii, et veebilehelt autorit ei olnud leida, aga kusagilt üldotsinguga võis küll tema loo vastava kuupäevaga lehest (ikka veebilehest) leida (üks sell avastas täitsa juhuslikult) - nüüd on kasutusel need punased ristid, mis mõjuvad ise sümboolselt. --Reinvald 29. mai 2010, kell 17:47 (EEST)[vasta]

Postimees ei tegele oma Pluss versioonis tsenseeerimisega, vaid tahab lihtsalt lugemise eest raha saada. Ja tasulise väljaande lugemiseks peab lugeja end identifitseerima. Sellisel eesmärgil paroolid jne ei ole tsenseerimine. Mingil määraks võiks tsenseerimise näitena arvesse tulla Õhtulehe kommentaariumisse sisselogimine. Kuid ka ainult kaudselt. Pigem on tegemist enesetsensuuriga - anonüümne kasutaja võib ajada suust igatsugu möla välja, aga isikustatud kasutaja juba valib sõnu. Ma ei nimetaks seda tsenseerimiseks, vaid tavareegleid järgivaks käitumiseks.--Rünno 29. mai 2010, kell 21:09 (EEST)[vasta]

Ei tahaks end korrata. Niipalju ainult. Majanduslikes huvid on muidugi mängus, mis aga ei tähenda, et ei või olla muid huve. Edasi. Loos on juttu juurdepääsu keerulisemaks muutmisest. Edasi. Pärast seda, kui ajalehed on muutnud mitmel moel juurdepääsu selliseks, et inimestel tuleb oma isikut tõendada, on kommentaaride hulk igal pool drastiliselt vähenud. Mõni ajalehejuht on otseselt öelnud, et tegemist on tsensuuriga. See on tendents ja selleks kasutatakse vahendeid, mis väliselt ei ole tsensuur, aga kaudselt ja varjatult on selle osa avalikkuse tsenseerimine, kes reageeriks, kui juurdepääs oleks lihtsam. Nõuka ajal räägiti ka ilusaid sõnu ja suurt osa avalikkuse ei saanud kuidagi aimu, mismoodi tsenseeriti. --Reinvald 29. mai 2010, kell 22:00 (EEST) Mis puutub enesetsensuuri, siis see on huvitav ja asjalik idee. Tuleb mõelda, kuidas seda siia sisse panna. --Reinvald 29. mai 2010, kell 22:03 (EEST)[vasta]

Kas ei peaks tegema nii, et ühele ja samal leheküljele jõuab nii otsingusõnadega internetitsensuur kui ka tsensuur internetis? Neis väljendites on tajutav väike nüansivahe, aga kui nii, annab seda kirjutises õiendada. --Reinvald 30. mai 2010, kell 00:12 (EEST)[vasta]

"Kättesaadavuse muudab keerukamaks see, kui veebilehekülgedel muudetakse materjalidele juurdepääs maksuliseks, nõudes samas kasutaja registreerumist koos e-posti aadressi ja spetsiaalse parooliga või oma telefoninumbri teatavakstegemisega" - Info kättesaadavuse keerukamaks muutmine sellisel kujul, nagu see praegune lause mõtleb - paroolid jne. - ei saa vaadelda tsensuurina. Me ei tohi segamini ajada ärihuvisid ja tsensuuri. Kui viitsiks vaielda, võiks ju püstitada postulaadi, et tasulised internetimängud on tsensuuri väljenduseks?? Kuid arvan, et ei ole mõtet vaielda...--Rünno 30. mai 2010, kell 19:20 (EEST)[vasta]

Lause "Kättesaadavuse muudab keerukamaks see, kui veebilehekülgedel muudetakse materjalidele juurdepääs maksuliseks, nõudes samas kasutaja registreerumist koos e-posti aadressi ja spetsiaalse parooliga või oma telefoninumbri teatavakstegemisega" on täiesti korrektne ja kuulub osasse “Juurdepääsu piiramine”. Lauses ei ole viidet tsensuurile, vaid on viide juurdepääsu keerukamaks muutumisele. See lause on kontekstis, mille sisuks on, et leidub “interaktiivse suhtluse reguleerimise vorme, mis võivad endast kujutada kaudset tsenseerimist või tsensuuriga piirneda.”

Mingit ärihuvide ja tsensuuri segiajamist ei ole. Poliitilisi, korporatiivseid, ametkondlikke, firma mainet tagavaid jm. huve realiseeritakse tihti just majanduslike hoobade kaudu. On mõttetu väita, et juurdepääsu keerukamaks muutmine ei mõjuta internetis kommenteerimise hulka ja selle sisu. Koos maksulisusega (registreerimine, pangaülekanne, telefoninumber, e-posti-aadress jne.) tehakse täiesti kindlaks netikommentaatori isik, ja see on pidurdav tegur sellelegi inimesele, kes võiks anonüümsena ilma kedagi haavamata välja öelda oma arvamuse – kõik ei esine anonüümsena mitte sellepärast, et tahaksid varjata oma isikut kahtlase tegevuse pärast, vaid on ka neid, kes lihtsalt ei tunne end küllalt asjatundjana, kuid tahaksid ka kaasa rääkida. Pole mõtet väita, et majanduslik huvi kasumit teenida ei tooks kaasa ka midagi muud või et majanduslik huvi välistaks muud huvid.

Tsenseerimine ei seisne ainult ridade redigeerimises, otseses keelamises, kustutamises, see võib avalduda ka selles, et arvamuse väljaütlemist takistatakse, püütakse arvamuste väljaütlemiste arvu vähendada või et inimesed ei saa oma arvamust üldse välja öelda, sest kaob koht, kus öelda. (Muide, on otsesed suulised andmed toimetusest, et maksuliseks muutmine aitab peale võimaliku majandusliku kasu kaasa ka sellele, et kommentaatorid ei pääse nii kergesti teatud autoreid arvustama ja nende mainet kritseerimisega kahjustama (silmas peeti toimetuses töövõtulepinguga töötavat Veidemanni, keda on palju kritiseeritud, aga ka mitmeid teisi “positsiooniga inimesi”, keda netikommentaatorid on “peksnud” või arvustanud. Sellele ei saa siin artiklis viidata, sest see pole avalikult välja öeldud, aga kinnitab siiski kõnealuste hoiakute olemasolu.)

Internetimängud ei ole kohane näide, sest nende puhul ei ole tegemist poliitiliste, sotsiaalsete ja sotsiaalses mõttevahetuses avalduvate isiklike huvidega ega ka oma seisukohtade otsese väljaütlemisega nagu on netikommentaaride puhul.

Kui (tsiteerin) “viitsiks vaielda”, siis võiks jätkata, aga pole mõtet. Olen piisavalt seletanud. Olen ka niikuinii teksti veelkord vaadanud ja katsunud teha nii, et vaidlemist oleks vähem. --Reinvald 31. mai 2010, kell 11:50 (EEST)[vasta]

Nene, aitäh. Märkus on õige, ainult linkide panek seal, kus Sa osutasid, eeldab vastavate artiklite kirjutamist. Kõike ei saa korraga. Igaks juhuks, kui keegi tahab luua artikli "Moderaator" (mille juurde tuleks siit link): sellel sõnal on tähendusi ka muudes valdkondades kui meedia. "Enesetsensuur" on lõiguna olemas artiklis "Tsensuur", aga sellest, nagu oli arutelust lugeda, tekib kaks lugu. Ja "Enesetsensuur" võiks olla kolmas artikkel küll. --Reinvald 1. juuni 2010, kell 18:23 (EEST)[vasta]