Arutelu:Tsüanobakterid

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Aga miskit on mu kõrvust mööda läinud, et miks siis nimes on ta vetikas ? 19:39, 24 Aug 2004 (UTC)

Eks need nimed on siis antud, kui sugulusvahekordades veel ei orienteerutud. Umbes nagu valaskala. Neid on püütud hakata nimetama ka sinikuteks. Muide, selle viimase nime kohta ei saa ju öelda, et see õige pole. Andres 19:58, 24 Aug 2004 (UTC)
Arvasin midagi sama. Kuigi ega kõik sinivetikad ei ole ka sinised ;) naine 23:42, 24 Aug 2004 (UTC)
Terminit "sinivetikas" kasutatakse tänapäevalgi kui tahetakse rääkaida organismide ökoloogilisest rollist, sest tsüanobakteritel on vetikatega palju ühiseid omadusi ja biosfääris täidavad nad ka sarnast rolli. Tsüanobakterid on jällegi süstemaatiliselt õige nimetus - nad on ju tegelikult bakterid. Ja paljud neist sisaldavad fotosünteeesivaid pigmente, mis annavad neile sinakas-roheka varjundi. Ja sinikud on kompromiss nende kahe nimetuse vahel, nimi ei vihja otseselt organismide kuuluvusele.
Ökoloogid eelistavad kasutada terminit sinivetikad, mikrobioloogid ja süstemaatikud tsüanobakterid ja sinikud on tegelikult vähemlevinud termin. Muide ühegi termini kohta ei saa öelda et see vale oleks, küsimus on mis kriteeriumiks võtta. Mina oma eriala tõttu eelistan ka nimetust tsüanobakter aga ma ei saa öelda et ajakirjanduses kasutatav "sinivetikas" kuidagi vale oleks, pigem on inimestel seda nimetust eelpoolmainitud põhjustel oluliselt lihtsam mõista.
Oluliselt halvem on aga see, et artiklis endas puudub järjepidevus, termineid "tsüanobakter" ja "sinivetikas" kasutatakse läbisegi.Yersinia 13. aprill 2006, kell 21.26 (UTC)
Aga kõik need kolm on ju sünonüümid, eks ole! Eestikeelsete nimede kohta võiks kirjutada eraldi selgitava alajaotuse, kus oleks selles arutelus sisalduv jutt sees.
Kui need nimed on sünonüümid, miks siis mitte neid läbisegi kasutada? Võib-olla tuleks sõna valikul juhinduda ka kontekstist: ökoloogilises kontekstis nimetada neid sinivetikateks, süstemaatika kontekstis tsüanobakteriteks.
Artikli pealkiri võiks põhimõtteliselt olla ükskõik milline neist, mina mittebioloogina ei oska otsustada, kui vastumeelne sõna "sinivetikad" võib süstemaatikutele olla. Näiteks piiripääsuke on küll ümber nimetatud, aga toonekure nimes sisaldub ikka "kurg". Selle pealkirja eelis on see, et ta on kõige suupärasem. Andres 14. aprill 2006, kell 04.01 (UTC)
Jah ega ei saagi otseselt eelistada ühtegi terminit teisele, "sinivetikad" on kahtlemata kõige tuntum termin. Ja kuna ma ise tegelikult pole süstemaatik ega ka ökoloog ei ole mulle ka eriti oluline mida kasutada, kuigi olen harjunud kasutama nimetust "tsüanobakter", kuna geneetika, mikrobioloogia ja evolutsiooni alastes artiklites kasutatakse ka valdavalt terminit tsüanobakterid. Aga mingit vatumeelsust sinivetikate vastu mul isiklikult pole (termini siis ikka :-) )
Mida aga ma selle järjepidevuse all silmas pidasin on see, et lugejat võib selline asi lihtsalt segadusse ajada kui pidevalt termin vahetub. Loomulikult on tähendus sama aga lihtsalt lugeda on raskem kuna teema tundub "hüppavat" (isegi siis kui see tegelikult nii pole).Yersinia 14. aprill 2006, kell 06.51 (UTC)
Ma jätan Sinu otsustada, kas vahetada pealkirjas "sinivetikad" "tsüanobakterite" vastu ja kas kasutada sama terminit kogu artikli keskel. Mul ei ole kummaski asjas kindlat seisukohta. Andres 14. aprill 2006, kell 19.27 (UTC)
Kuna artiklis on niikuinii mõiste "tsüanobakterid" enamuses ja on rõhutatud nende kuuluvust bakterite hulka, siis arvan, et lihtsam on kõik "tsüanobakteriteks" muuta, kus selle järgi vajadus peaks olema. Aga pealkiri võiks samaks jääda. Yersinia 15. aprill 2006, kell 01.41 (UTC)
- Aafrika flamingode roosakas värvus johtub aga sellest, et need linnud söövad üht punakat tsüanobakterit nimega Spirulina. -
Kustkohast see info pärineb? Osalt võib see tõsi olla aga flamingod söövad ka muid karotinide sisaldavaid oleseid (palju punavetikaid ja karotenoididerikkaid putukaid muide) ja ainuüksi sinikute süüks ma seda ei paneks. Kui nii konkreetne väide on esitatud siis peaks sellel allikas ka olema, (kõmuajalehe artikkel pole piisav allikas, mingi konkreetne uurimus flamingode toitumisest oleks parem, muidu lihtsalt ei usu) mina ise ei leidnud. Kui konkreetset allikat pole on see väide kahtlane. Yersinia 15. aprill 2006, kell 09.54 (UTC)


Kui leiad kuskilt mõne kahtlase väite, mis pole siiski kindlalt väär, siis eemalda ta artiklist ja kopeeri arutelulehele, lisades kommentaari. Andres 15. aprill 2006, kell 13.02 (UTC)

Artikli peaks ümber nimetama (sinivetikad —> tsüanobakterid) ja kõrvaldama artiklist segadus nimedega, mis on tingitud mõlema nimetuse paralleelsest kasutamisest. iffcool 6. september 2008, kell 18:32 (UTC)

Kui on tegu sünonüümidega, miks ei või siis mõlemat kasutada? Andres 7. september 2008, kell 02:12 (UTC)
Iffcooli õige märkus, korrektne pealkiri peaks olema tsüanobakterid --Dj Capricorn 7. september 2008, kell 08:05 (UTC)
Kassi sünonüümid on ka näiteks kiisu või kassiraisk. Kas me kasutaksime kassidest rääkivas artiklis ühte nendest pealkirjana? iffcool 7. september 2008, kell 10:09 (UTC)
Ei. Selle artikli pealkirja suhtes mul kindlat seisukohta ei ole. Mul ei ole ülevaadet, kas bioloogid on nimes kokku leppinud. Mõtlen seda, et kui mõnel asjal on mitu nime, siis ei pea kogu aeg ühte kasutama. Andres 7. september 2008, kell 10:21 (UTC)
Minu teada nimetavad bioloogid neid tsüanobakteriteks. Nimetus "sinivetikad" levib peamiselt ajakirjanduse vahendusel. iffcool 7. september 2008, kell 10:56 (UTC)
"Sinivetikad" on traditsiooniline nimetus, mida ökoloogid endiselt kasutavad, nagu tekstis on öeldud. Peale selle on siin veel kaks sünonüümi. Võib-olla mõni neist sobiks pealkirjaks. Sellepärast ma ütlengi, et mul pole selge, mis pealkirjaks peab olema. Andres 7. september 2008, kell 11:21 (UTC)
Pealkirjaks käib ikka ametlik nimetus. Ma ei ole varem märganudki, et meil siin kuskil sedalaadseid nimevaidlusi oleks olnud. iffcool 7. september 2008, kell 11:56 (UTC)
Seda ma räägingi, et pole selge, mis see "ametlik" nimetus on. Andres 7. september 2008, kell 12:03 (UTC)
Niipalju kui mina tean on "Tsüanobakterid" ametlik nimetus ja nimetust "sinivetikad" soovitatakse mitte kasutada, sest see on eksitav. iffcool 7. september 2008, kell 12:45 (UTC)

Rääkisin asjast natuke Kalle Olliga eelnevast arutelust. Ütles, et sinivetikad ja tsüanobakterid on täielikult kattuvad sünonüümid, et ei ole ühtegi organismi, kes oleks sinivetikas aga mitte tsüanobakter ja vastupidi. "Tsüanobakterid ei ole suguluses teiste vetikateks nimetatavate organismidega, mis erinevatest prokarüootsetest bakteritest on kõik eukarüoodid" Pidi ka natukene vale olema, kuna kõik maal on suguluses ning kuna vetikad on polüfüleetiline rühm, siis ka kõik teised vetikad (ränivetikad, dinoflagelladid, krüptofüüdid jne) ei ole suguluses, hoolimata sellest, et on eukarüoodid. Arutelu tekkivad peamiselt selle tõttu, et üks mõiste käsitletakse ökoloogiliselt, teist süstemaatiliselt, aga mõlemad on täiesti korrektsed. Loodan et see selgitas, lihtaslt öeldes, ma pakuks et jääksime sinivetika juurde, põhjenduseks et see on eesti keeles.--MärgRätik (arutelu) 25. märts 2012, kell 16:39 (EEST)[vasta]

Ka minu meelest võiks tagasi pealkirja "Sinivetikad" alla teisaldada. See on sageli kasutatav nimetus ja omakeelne. Ülalpool toodud põhjendus ebasoovitatavuse kohta ei päde. 90.190.114.172 25. märts 2012, kell 17:25 (EEST)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 08:14 (EEST)[vasta]