Arutelu:Trollibuss

Tõstan vana osa siia, et edasi tegutseda.--Lohusalu 13. juuli 2009, kell 14:56 (UTC)

Vana troll

Troll (inglise trolleybus; trolley on 'rollkontakt' ja bus on 'buss') on ühistranspordi liik, mille kasutamiseks on vaja elektrit.

Voolu võtmine[muuda lähteteksti]

Trollide toitmiseks kasutatakse alalisvoolu pingega 550-750V. See pingepillu selgetatakse alaldi voolugraafikuga. Juhid asuvad transporditee üles, kinnitamiseks on sobiv metallsamas.

Elektriahli komponendid[muuda lähteteksti]

Kontaktvõrk võtab toite tööstusvõrgust, kahepooluliseks teeb veoalajaamas asuv alaldi. Pärast alaldamist vool tuleb kontaktvõrku. Trolli vooluvastuvõtjat, mida nimetatakse varraseks, rõhutatakse juhtidesse vedruga ja hoitakse trossidega.

Ajalugu[muuda lähteteksti]

1880 - Wiliam Siemens (1823-1883) rääkis oma mõte trollist ajakirile Society of Arts vol.XXIX
1882 - Werner Siemens (1816-1892) tegi elektrimootoriga tõldu, mida ta nimetas Electromote
1909 - Max Schiemann tegi vooluvõtja, mida kasutatakse tänapäeval
1914 - Troll ilmus Hiinas
1923 - Troll ilmas USA's Filadelfias.
1927 - Tschernjachowskis esimene reisijate vedu trolliga.
1933 - Esimene troll ilmus NSV liidu pealinnas. Masina nimi oli LK1.
1934 - Troll ilmus Prantusmaal
26.11.1936 - Mercedes hakkas tootma trolli ja hankis need Sprind - Wiesenweg liinile.
1936 - AEG rajas esimese trollikontaktvõrku.
1938 - Moskvas ilmus kahekorrulisene troll JTB-3 (ЯТБ-3). Samas aastas troll ilmus Šveitsis.
1953 - Troll ilmus paljudes Euroopa linnades
1960 - Troll oli NSVL esimeeste lemmik transport, suurtes linnades hakkati rajama trolliliine. Trollid ZIU-9 ja Škoda 9Tr vallutasid nõukogude reisijateveomis turu. Tallinas planeeritakse esimene trolliliin Viru - Merivälja, kuna projekt polnud kinnitatud.
1965 - Pärast kauemat vaidlust, troll ilmus Tallinnas. Esimene marsruut number 1 oli Kaubamaja - Hipodroom.
1990 - Tallinnas on 9 trolliliini. Kasutati Škoda ning Ikarus trolli.
2002-2003 - Tallinnas on 8 trolliliini ja Poolast saabusid Ganz-Solaris 9TR ja 14TR vahetamiseks.

Varustus[muuda lähteteksti]

Jõuahlid[muuda lähteteksti]

Elektrimootor
Veomuundur
- Reostaat
- GTO (Türistor)
- IGBT
Pidurid
Kuumapuhur (ainult talvel)

Nõrkvooluahlid[muuda lähteteksti]

Klaaspuhasti ajamid
Veomootori kontroll
Uksete avamis- ning sulgemissüsteem
Valgustus
Raadio

Rööbas[muuda lähteteksti]

Trollirööbas koosneb järgmisest põhiosadest: korpusest, sulust ja induktorist.

Otsene[muuda lähteteksti]

Töötab gaaspedaali asendist. Kui pedaal on vajutatud, siis induktoris läbib vool ja induktor tõmbab juurde suluse. Kui pedaal pole vajutatud, siis sulg seisab omal kohal.

Raadiojuhtmine[muuda lähteteksti]

Kuna otsene rööbaste kasutamine on probleemne ummikute korral, raadiojuhtmeline rööbas pöörab sulge puldil asuv nuppu vajutamise ajal.

Bluetooth[muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Bluetooth

On distantsiooniline juhtiv rööbas.

Kui trollijuhile põleb suunanäitaja vajalikus suunas indikaatoris, siis pole vaja saada puldist signaali.
Kui trollijuhile ei põle suunanäitaja vajalikus suunas indikaatoris, siis on vaja saada puldist signaali.

"Parem manööverdatavus kui trammil." See on veidi kummaline lause - trammidel puudub ju manööverdusvõime - sõidavad nii, nagu rööpad seatud.--Rünno 16. jaanuar 2010, kell 21:11 (UTC)

Hm, täisa õige :) Püüan seda lauset veidi parandada - JansaT 16. jaanuar 2010, kell 22:55 (UTC)

Kui rääkida puudustest, siis igale poole ei saa kontaktliine paigutada. Näiteks Õismäele ei saanud tükk aega trolliliine rajada, sest rongid ei oleks mahtunud kontaktliini alt läbi. Andres 16. jaanuar 2010, kell 23:35 (UTC)

Tänapäeval ei olegi vaja, kontaktliinist ja akust toituvad isendid saavad juhtmeteta ca 20 km liikuda.—Pietadè 22. juuli 2018, kell 21:10 (EEST)

ma esimese hooga vaatasin et artikkel on miskipärast arutelulehel... ja jäi silma pildiallkiri 'Trollijuhid on kinnistatud metallsamastele'. Kahemõttelisuse pärast ilmsesti peaks seda lauset kohendama kui see artiklisse panna -- Ahsoous 17. jaanuar 2010, kell 02:33 (UTC)