Arutelu:Telekommunikatsioon

Retsensioon

1)Vastavus teemale:

Minu arvates vastab artikkel teemale. Kõrvalist juttu ei ole.

2)Sisukus

Artikkel on sisukas, põhjalikult on kirjeldatud nii ajalugu, kui ka telekommunikatsiooni alajaotust.

3)Allikatele viitamine:

Terves artiklis on ainult paar viidet, mis pole kindlasti piisav. Kui tõlkisid teiskeelsest wikist, siis lisa vastav viide. Samuti võiksid peale teiskeelsele wikile viitamist, viidata ka

Tehniliste andmete ja teiste arvväärtuste korral. Näiteks:
- Ülemaailmse telekommunikatsioonitööstuse tulu oli 2008. aastal hinnanguliselt 3.85 triljonit USA dollarit. Ennustatakse, et 2013. aastal on selleks 2.7 triljonit dollarit.
- EB ja PB arvud
Ajalooliste faktide korral:
- Hispaania armaada käigus kasutati majakate signaaliahelat Plymouthist Londonisse, et märku anda Hispaania sõjalaevade saabumisest.
- Nüüdse Iraagi alal elanud assüürlastel oli juba 4000 aastat tagasi väga hästi toimiv postiteenistus.
Otsekõne puhul:
- Seda hakati kasutama 9. aprillil 1839. Wheatstone ja Cooke kirjeldasid oma seadet kui "tõestus juba olemasolevast elektromagnetilisest telegraafist"

4)Vikivormistus:

Kindlasti võiks olla rohkem viidatud teistele wiki artiklitele. Teine asi on, et peaksid teistele wiki artiklitele õigesti viitama. Mitmes kohas kontrollisin "punaseid" viiteid ja selgus, et tegelikult on artiklid nendel teemadel olemas. 2 näidet:

elektromagnetilised lained. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetlaine
Marconi võitis oma jõupingutuste eest füüsikas 1909. aastal Nobeli Preemia. - Nobeli auhind

5)Keeleline kvaliteet:

Üldiselt on artikel kirjutatud hästi. Mõnes kohas on ainult kohmakas lauseehitus, mõned kirjavead ning tõlkimisvead:

Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid. Nagu näiteks majakate valgus, suitsusignaal, semafortelegraaf, signaalilipud ja optilised halogrammid. - Korrektses eestikeelses lauses peab kindlasti olema öeldis.
Samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. - sama jutt
Traadita raadioside teerajajatakse olid Nikolai Tesla ja Guglielmo Marconi. - Typo sõnas "teerajajateks"
Teised väga olulised avastused ja telekommunikatsiooni arendajateks olid Charles Wheatstone ja Samuel Morse (telegraaf), Alexander Graham Bell (telefon), Edwin Armstrong ja Lee de Forest (raadio), John Logie Baird ja Philo Farnsworth (televisioon). - Parem oleks näiteks: "Teised väga olulised telekommunikatsiooni arendajad ja nende avastused on...
Rooma posti- cursus publicus'e- asutas 1.sajandil e.Kr Rooma keiser Augustus. See oli ametipost. - Ei ole aru saadav, kas Rooma post oli ametipost või oli hoopis Rooma keiser Augustus ametipost.
Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tekkis tungiv vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid. Selleks, et nendevahelist infovahetust kiirendada. - tekkib raskusi arusaamisega
Kreeka vee märguande süsteemi kasutati juba 4. sajandil eKr. See toimis nagu optiline telegraaf. Töötas veega täidetud laevade ja valgussignaalide mõjul. Sellega sai saata piiratuid sõnumeid ainult hea nähtavuse tingimustes. - Võib-olla ei saa lihtsalt mina sellest aru: telegraaf, mis töötab veega täidetud laevade ja valgussignaalide mõjul? Lisa juurde viide või parem selgitus.
Mõlema võrgustikutüübi puhul võivad repiitreid olla vajalikud signaali võimendamiseks või loomiseks, kui seda edastatakse pikkade vahemaade taha. - "...võivad repiiterid olla vajalikud..."
Telekommunikatsioonil on tänapäeva ühiskonnas oluline sotsiaalne, kultuuriline ja majandulik mõju. - typo sõnas "majanduslik"
Kodu omanikud linnades üle kogu maailma kasutavad telefone, et organiseerida koduteenuseid alates pitsa tellimisest kuni elektrikuteni. - Võib olla siiski elektriku väljakutse?
2003. aasta Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) uuringus selgus, et umbes kolmandik riike on väiksem arv kui üks mobiilside iga 20 inimese koht. Üks kolmandik riike on väiksem arv kui üks maapealne telefoniliin iga 20 inimese jaoks. Seoses internetiga, umbes pooltest riikidest on väiksem arv kui üks kahekümnest inimest interneti juurdepääsuga. - Täiesti arusaamatu lõik. Tundub, et see jäi sul kahe silma vahele.
Võiksid kasutada inglispäraste sõnade asemel eestikeelseid. Näiteks:
- repiiter - järgur
- diferentseeruma - eristuma, erinevaks muutuma; liigestuma, mitmekesistuma

6) Arusaadavus:

Artikli sissejuhatavas osas kolmandas lõigus ei saa absoluutselt aru, mis on PB ja EB.
Ajaloo Keskaja alateemas kirjeldad 18. ja 19. sajandit - kas see on ikka keskaeg?
1895. aastal õnnestus itaallasel Guglielmo Marconil võtta neid lained vastu kahe miili kaugusel. - siin võiksid kasutada meetermõõdustikku.

Artikli üks suuremaid miinuseid on see, et tekst pole lõikudeks jaotatud. Sellel põhjusel tekkib raskusi arusaamisega. Uus lõik peab algama seal, kus alustad uue mõttega. Näiteks:

Vanaaeg Muistsed kreeklased ja roomlased kasutasid sõjateadete laialisaatmiseks põlevaid tõrvikuid. Mingi tähe edastamiseks tuli tõrvikut teatud arv kordi lehvitada, tõsta või langetada. Teate andis vahitornist vahetorni edasi signaalmeeskond.

Kreeklased kasutasid kodeeritud teadete edastamiseks ka päikesekiiri peegeldavaid peegleid. Kreeka vee märguande süsteemi kasutati juba 4. sajandil eKr. See toimis nagu optiline telegraaf. Töötas veega täidetud laevade ja valgussignaalide mõjul. Sellega sai saata piiratuid sõnumeid ainult hea nähtavuse tingimustes.

Keskajal kasutati mägedes majakatest moodustunud signaaliahelaid, et edastada märguanne. Sel viisil sai edastada ainult vähest informatsiooni. Seega sõnumi tähendus, nagu "vaenlane on tabatud" pidi eelnevalt olema kokku lepitud.

Hispaania armaada käigus kasutati majakate signaaliahelat Plymouthist Londonisse, et märku anda Hispaania sõjalaevade saabumisest.

7) Kokkuvõte:

Artikel on sisult väga hea. Teemat on põhjalikult kirjeldatud. Infot on artiklis külluses. Paranda vormistuse ja keelevead ning lisa viited - siis peaks korralik artikkel tulema! --Maksiml 9. detsember 2011, kell 12:32 (EET)[vasta]

Ma mainiksin veel igaks juhuks, et eesti keeles kasutatakse arvu täis- ja murdosa eraldamiseks koma ning mitte punkti (nt "2.7 triljonit dollarit"). Samuti pole meil arvu billion ja Côte d'Ivoire on meil ikka Elevandiluurannik. Alajaotuses Televisioon tasuks joonis üle vaadata. Edu! Ivo 9. detsember 2011, kell 13:43 (EET)[vasta]

Retsensioon 2[muuda lähteteksti]

1)Vastavus teemale: Teemakohane.

2)Sisukus: Piisavalt sisukas. Kõik oluline teema kohta on öeldud.

3)Allikatele viitamine: Puudulik. Eeldan, et artikkel on enamasti tõlgitud inglisekeelsest Vikipeedia artiklist. Tollel artiklil on 80 viidet, seega annab neid kindlasti lisada ka eestikeelsele.

4)Vikivormistus: Üldiselt hea.

5)Keeleline kvaliteet: Hea. Ühest lausest oli küll keeruline aru saada, võib-olla oleks mõistlik sõnastust parandada:

Maailma võime vahetada teavet läbi kahesuunalise telekommunikatsiooni võrgu kasvas 281 petabait informatsioonist 1986. aastal 471 petabaidini 1993. aastal, 2,2 exabaidist 2000. aastal ja 65 exabaidini 2007. aastal.

6) Arusaadavus: Arusaadav.

7) Kokkuvõte: On näha, et peale esimest retsensiooni on artikliga tööd tehtud. Siiski võiks mõned viited lisada ja üksikud segased kohad parandada. Üldiselt hea artikkel.

--Rainaa 11. detsember 2011, kell 19:40 (EET)[vasta]

1792 ei olnud keskaeg.

Minu meelest on ajaloo ülevaates liiga üksikasjalikult kirjeldatud konkreetsete tehniliste vahendite ajalugu.

Ajaloo all on juttu ka POSTISIDEST, kuid jutt sellest katkeb. Andres 12. detsember 2011, kell 01:08 (EET)[vasta]

elektri ja elektroonika kaasajal on natuke veider väljendus
1986. aastal oleks see olnud informatsiooniliselt samaväärne 2 ajalehe lehekülje lugemisega iga inimese kohta päevas ning 2007. aastal tervelt 6 ajalehega. See lause on natuke segane. Kui suur maht on 6 ajalehte, kui ei ole öeldud, mitu lehte ühes ajalehes on.
murdarvus peab eraldajaks olema koma
Kreeka vee märguande süsteemi kas paremini ei saa sõnastada? Ei selgu, mis see selline on.
Lauses "Seega sõnumi tähendus..." võiks sõna "nagu" asemel olla "näiteks", üks koma on ka puudu
pane tähele, kus peavad olema mõttekriipsud (mõttekriips võta redigeerimiskasti all olevast erimärkide kastist), nt tõhus postiteenistus – poniekspress, mõnes kohas pole mõttekriipse kahel pool sõna vajagi.
morsekoodi (linkida)
New Havenis, Connecticutis, Londonis ja Inglismaal jääb mulje, et need on neli erinevat paika
1906. aasta jõuludeks oldi leiutisega juba üsna kaugel. Mitme kilomeetri kaugusel?
Värvitelevisioonile pandi alus USA-s, kus 1953 näidati esimesi värvipilte. See lause kordab eelmist
jälgi tühikuid side- ja mõttekriipsude juures. Sidekriipsude juures ei ole tühikuid (30-millimeetrine). Arvude vahel on "kuni" tähenduses mõttekriips ilma tühikuteta (1934–1936). Lauseosade vahel on mõttekriips tühikutega (tõin enne näite).
1960. aastatel
Lause "Seda vedava organisatsiooni..." tuleks liita eelnevaga. Samuti lause "Arendati välja selleks, et..." endale eelneva lausega
eesti keeles pole sõna "trillion"
Makroökonoomika alajaotuses on laused väga segased
mida nad pole varem näinud, mida nad pole varem kuulnud' nad saavad ju vaadata-kuulata ka seda, mida nad ON varem näinud-kuulund
Artikli esimese pooles ei ole tekstisiseseid viiteid

Artikkel on päris pikk ja palju vaeva on nähtud. Tubli! Adeliine 18. detsember 2011, kell 20:44 (EET)[vasta]

ÕSis soovitatakse telekommunikatsiooni asemel kasutada sõnu elekterside või side. Pikne 4. august 2012, kell 15:42 (EEST)

Kas postiside on ka telekommunikatsioon? Sellisel juhul ei sobi "elekterside". See ei sobi ka telekommunikatsiooni viiside kohta, mida artikli alguses mainitakse. Kui aga pole, siis ei sobi sõna "side". Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 18:55 (EEST)[vasta]

Oleks väga meeldiv kui televisiooni leiutajate osas oleks ka teised üleilmselt tuntud tegijate nimed ära toodud nagu siin: https://en.wikipedia.org/wiki/Television#History