Arutelu:Teine saja-aastane sõda
Artikli lõpuosa
- Rahvuslikes vabadusliikumistes, ülestõusudes ja revolutsioonides rahvusliku enesemääramise õiguse eest otsustavat osa etendanud sõjaväelased tagasid nii rahvusriikide tekke, kui ka püsimise ning omandasid seeläbi rahvuskangelaste oreooli. See oli ka oluliseks faktoriks, millest tulenenu viis sajandi lõpuks mandri Euroopa muutumiseni sõdalasühiskonnaks (John Keegan “Sõjakunsti ajalugu”). (Venemaal võeti 1827.-1856. vahemikus Nikolai I poolt tehtud korralduse alusel 25 aastaks sõjaväkke üle 40 tuhande 12-25 aastast juudi noorukit.) Uute rahvusriikide ja sõdalasühiskonna tekkega kaasnenud Briti Impeeriumi eelnevat eeskuju järgiv uusimperialismi laine, sellega seotud koloniaalsõjad ja äärmuslik natsionalism teisenesid ja viisid 20. sajandil hilisuusaja lõpetanud nö “teise kaheksakümne aastase sõjani” ehk „kaheksakümne aastase maailmasõjani”. (Alates 1911. aasta Prantsuse-Saksa Maroko konfliktist, mille korral Suurbritannia hoiatas sõja eest, või I Maailmasõja algusest kuni külma sõja lõpuni 1990. aastal.)
käsitleb selle sõja mõju uusaja tervikule. Võimalik, et see peaks olema enam lahtikirjutatult (ka või hoopis?) uusaja artikli sõdasid puudutavas alaosas. Juutidega seotud näiline kõrvalmärkus on ajalugu tundvate inimeste tarvis, kes teavad ka muid Poola jagamisest tulenenud vene juutide (pogrommid, venestamine, antisemitism, elamispiirkond, jm) ja juutide lugudega seotud üksiasju ja nendest tulenenud tagajärgi 20. sajandi alguses. Hädapärast oleks eesti kultuuriruumi vaja vene (ja venestunud) juutide saatust ja sellest tulenenut käsitlevat artiklit.
- Need ettevõtmised said teguriteks, mis tingisid Ameerika Iseseisvussõja ja Prantsuse revolutsiooni puhkemise.
Lauses on jutt teguritest, mitte põhjustest. Tingisid tähendab, et lõid tingimused,
Muudatuse tühistamisest. See artikkel, kuigi väljamõeldud nimega periood, puudutab tegelikult lisaks Prantsusmaa ja Inglismaa ajaloole ka päris paljusid muid riike, muu hulgas Madalmaid, Venemaad, Preisimaad, Austriat, Rootsit, Ottomani impeeriumi ja isegi ka Ameerika Ühendriike. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 6. september 2013, kell 15:40 (EEST)
Lause mõiste määratlusest:
Kogu uusaja poliitikat kujundanud teine saja-aastane sõda iseloomustab ülevaatlikult ja kokkuvõtlikult varauusaja sõdade lõpupoole peamist vastuseisu.
Jutt on peamisest vasuolust.
Väljamõeldud? Kes soovib kirjutagu asi enam lahti. Inglise Vikist:
"The Second Hundred Years' War" (c. 1689 - c. 1815) is an periodization or "historical era" term used by some historians[1][2][3] to describe the series of military conflicts between the Kingdom of England (later Kingdom of Great Britain after 1707, and still later United Kingdom of Great Britain and Ireland after 1801), and the nation of France (with the various regimes of the Kingdom of France, the First French Republic and the First French Empire of Emperor Napoleon I) that occurred from about 1689 (or some say 1714) to 1815.
Kirjutaks või loeks heameelega teisest 80 aastasest või siis Winston Churchilli poolt äranimetatud teisest 30 aastasest sõjast. Kuid need on juba tõesti praegusel hetkel vaid välja mõeldud. On ehk liiga vara on rääkida asjadest, mis oma tulemitega parajasti veel käimas on?
ja seda esmalt Inglismaa seisukohast
- Mis see tähendab? Andres (arutelu) 1. aprill 2014, kell 08:50 (EEST)
- Konstitutsionaalse tasakaalupoliitikat ajava Inglismaa (SB) vastandatust mittekonstitutsionaalsele absolutismitaotlustega mandri Euroopa riikidele, kellede seas oli hegemooni seisundis Prantsusmaa. Mandririikidel olid ka muud oma poliitilised read. Nagu näiteks pärilussõjad. Sõja käigus tekkisid uued konstitutsionaalsed riigid (mõneks ajaks Korsika, USA ja Prantsusmaa).
- See tuleb lahti kirjutada. Andres (arutelu) 13. aprill 2014, kell 00:44 (EEST)
- Konstitutsionaalse tasakaalupoliitikat ajava Inglismaa (SB) vastandatust mittekonstitutsionaalsele absolutismitaotlustega mandri Euroopa riikidele, kellede seas oli hegemooni seisundis Prantsusmaa. Mandririikidel olid ka muud oma poliitilised read. Nagu näiteks pärilussõjad. Sõja käigus tekkisid uued konstitutsionaalsed riigid (mõneks ajaks Korsika, USA ja Prantsusmaa).
- Vabandust väikeste ebatäpsuste pärast: Pärilussõjad olid osa Teisest saja-aastasest, kuid pärilussõjad kui pärilusega õiendamine olid rohkem mandri Euroopa asi. Suurbritannias korraldati selle asja lahendamiseks Shotimaal lihtsalt väiksemõõduline genotsiid. Samas olid mandril ka viimased Põhja- , Vene laienemise ja Osmani riigi langusega seotud sõjad. Kahjuks on juba praegugi liigagi palju ühe üksikteema kohta kirjutatud. " ... kuid aeg on napp."