Arutelu:Tehismärgala

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tubli :). Nüüd võiks siselinke lisada ja lugeda üle selle pilguga, kas komad on õiges kohas ja pole hooletusvigu. Adeliine 23. oktoober 2011, kell 22:42 (EEST)[vasta]

Kõiki ingliskeelses Vikipeedias olevaid pilte ei saa siin kasutada. Pilt peab selleks Commonsis olema.
Kuna tegu on tõlkega, siis võiks üle tuua ka viited. Ivo 23. oktoober 2011, kell 22:47 (EEST)[vasta]

Kui sõna on käändes, siis tuleb link teha nii [[mülgas|mülgast]] või nii [[mülgas]]t. Adeliine 24. oktoober 2011, kell 09:54 (EEST)[vasta]

Retsensioon[muuda lähteteksti]

Artikkel käsitleb tehismärgalade teemat põhjalikult. Olulised punktid on välja toodud ning lahti seletatud. Artikkel vastab ettenähtud pikkusele. Illustreerimiseks on kasutatud skeeme ja mõnda pilti. Kolme erineva märgala tüübiga skeemil võiks kirjas olla ka vastavate tüüpide nimetused, näiteks: a)..., b)... ja c)... . Samuti võiksid kaks artiklis kasutatud pilti omada seletavat teksti (informatsioon pildi all). Kuna artikkel on valminud kasutades inglise keelset Vikipeediat (aluseks), siis on tore, et siin artiklis on välja toodud ka Eesti tehismärgalad. Kuigi tuntumaid on vaid nimetatud ja mõnda paari lausega tutvustatud, siis antud töö juures (arvestades töömahtu) on see piisav. Eesti tehismärgaladest saaks omaette sisuka artikli koostada. Variandiks oleks ka jätkata vastava punkti (Eesti tehismärgalad) täiendamisega.

Artikli koostamisel on kasutatud piisaval hulgal autoriteetseid allikaid ja tekst on varustatud korrektselt vormistatud viidetega. Viidete nr. 12 ja 16 järel esineb võimalus avada aken sõnapaarile vajutades, kuid avanev aken ei sisalda küll mingisugust vajalikku informatsiooni. Kas see (In Mall:Harvnb) on viidete järel vajalik? Ehk on tegemist veaga kuskil? Kuna artiklis on välja toodud punkt „Vaata ka“, siis peaks seal lisatud olema ka linke, mida saaks vaadata. Kui autoril ei ole sinna midagi lisada, siis võiks selle ära kustutada.

Stiililt (lauseehituse poolest) on artikkel üldiselt ühtne. Esineb aga mõningate sõnade ebaühtlane kasutamine (kord lahku, kord kokku, kord sidekriipsuga). Palju esineb hooletusvigu, probleeme on ka õigekirjaga ning kohati on raskusi lausest aru saamisega.

  • Looduslikud märgalad töötavad nagu biofiltrid eemaldades setteid ja saasteaineid ,nagu näiteks raskemetalle veest.

Parandus: Looduslikud märgalad töötavad nagu biofiltrid, eemaldades setteid ja saasteaineid, näiteks raskemetalle veest.

  • Tehismärgalasi saab disainida nii, et nad jäljendaksid looduslikke märgalasid, andes neile ka esteetilise väärtuse.

Parandus: Tehismärgalasid saab disainida nii, et nad jäljendaksid looduslikke märgalasid, andes neile niimoodi ka esteetilise väärtuse. Kuskil oli veel kasutatud sõna “tehismärgalasi”, kuid korrektne oleks, kui sõna lõpus on ka d-täht. Palun artiklis need vead parandada.

  • Taimed on ka süsiniku allikad mikroobidele, kui nad lagunevad.

Arvan, et parem sõnastus oleks selline: Lagunedes on nad süsinikuallikad mikroorganismidele.

  • Sellest tulenevalt tuleb enne tehismärgala ehitamist teada, milliseid aineid reovesi sisaldab.

Parandus: Sõnapaar “tulenevalt tuleb” on kuidagi kohmakas. Seda võiks muuta/parandada.

  • Maa-aluse vooluga märgalasid saab veel edasi jagada kaheks: horisontaal vooluga ja vertikaal vooluga tehismärgalad.

Parandus: Sõna “edasi” asemel oleks ehk parem kasutada sõna “omakorda”. Horisontaalvooluga ja vertikaalvooluga käivad kokku. Võib kasutada ka sellist kirjutamisviisi: ..horisontaal- ja vertikaalvooluga tehismärgalad.

  • Peale pilliroo kasvatatakse veel maailmas hundinuiasid, tarnasid, vesihüatsinti.

Parandus: Maailmas kasvatatakse neil tehismärgaladel peale pilliroo veel hundinuiasid, tarnasid, vesihüatsinti. Artiklis kasutatud lause nimetab justkui lihtsalt taimed, mida kasvatakse maailmas peale pilliroo. Lause peab olema siiski seotud kogu tekstiga ja arvan, et pakutav lause variant sobiks artiklisse rohkem.

  • Reoveetöötlus tehismärgaladel algab teoreetiliselt, siis kui reovesi puutub kokku taime risosfääriga, kus elavad aeroobsed ja anaeroobsed mikroorganismid, kes lagundavad orgaanilisi ühendeid.

Parandus: Reoveetöötlus tehismärgaladel algab teoreetiliselt siis, kui reovesi puutub kokku taime risosfääriga, kus elavad aeroobsed ja anaeroobsed mikroorganismid, kes lagundavad orgaanilisi ühendeid. (Koma sidesõna “siis” järel.)

  • Fosfor sadeneb koos raua-, alumiiniumi- ja kaltsiumi ühenditega.

Parandus: Fosfor sadeneb koos raua-, alumiiniumi- ja kaltsiumiühenditega.

  • Antud lause jääb arusaamatuks: Heljum filtreeritakse pinnapealses märgalas välja settimise teel märgala põhja või maaaluses tehismärgalas mehaanilisel filtreerumisel filterkihis.

Palun teha lause selgesti mõistetavaks.

  • Bakterite nimetused peaksid olema suure tähega ja kaldkirjas.
  • Ei pea vajalikuks kasutada esimest lauset punktis nr. 5. (Kõik kolme tüüpi märgalad kasutavad roostikke peamiselt kattetaimedena.)

Artikkel tuleks väga hoolikalt läbi lugeda, et parandada hooletusvead, kokku-lahku kirjutamise vead, komakohad ja väiksed näpuvead (nt. lämmastk, i-täht puudu).

Rõhutan seda, et kindlasti tuleb üle vaadata tühiku kasutamine. (Lause lõpeb punktiga, mille järel on tühik. Enne on kirjavahemärk ja sellele järgneb tühik. Sõna ja sulu vahel on tühik jne.)

Parandada tuleb ära sõnad, mis käivad kokku, mis lahku. (Selles artiklis tuleb palju sõnu kokku kirjutada.) Artikli ulatuses on segadus sõna “maa-alune” kasutamisega. Kord on kirjutatud see kokku, kord sidekriipsuga. (Ka sõna “lõpp-produkt”). Need sõnad kirjutatakse sidekriipsuga või äärmisel juhul kokku (kontrollida ka ise seda väidet!), seega palun kasutada ühtset stiili.

Üle vaadata sõnade “horisontaalvooliline”, “vertikaalvooluline” ja “taimestik-pinnasfilter” kasutamine. (Mõnes kohas võib märgata ilmselt kopeeritud teksti parandamata jätmist.)

Vikipeedia võimaldab kasutada ka astmefunktsioone ja seega nt. 375 m2 saab artiklisse kirjutada 375 m2. (Mõnes kohas oli m2 sõnana välja kirjutatud. Palun kasutatada ühtset stiili.)

Lugedes artiklit uuesti hoolikalt läbi, loodan, et mõnes kohas jääb ka silma, et lauset on võimalik paremini üles ehitada (nt. vahetades mõndade sõnade kohad). --Relikt 11. november 2011, kell 16:57 (EET)Relikt[vasta]


Arvude vahel on "kuni" tähenduses mõttekriips. Sulu ees on tühik. Kooloni järel on tühik.

  • Taimed on ka süsiniku allikad mikroobidele, kui nad lagunevad.Lagunevad taimed on süsiniku allikaks mikroobidele.
  • pinna pealse vooluga nende sõnadega oleks õigem pinnapealse vooluga, aga kas see on eesti keeles kõige õigem nimetus?
  • horisontaalvooluga, vertikaalvooluga; horisontaalvooluline
  • maa-ala
  • Lauses "Maailmas kasvatatakse neil..." sõnakordus
  • tarnu, vesihüatsinte
  • Viimasel ajal tehismärgaladel tehtud uuringud
  • Selles süsteemis oksüdeeritakse orgaaniline süsinik
  • Antud uuenduslikul protsessilSellel uuenduslikul protsessil
  • Alajaotuse "Üldiste saasteainete eemaldamine" esimeses lauses sidekriipsud liigsed. Teine ja kolmas lause kordavad üksteist, need võiks liita üheks lühemaks lauseks.
  • lämmastik gaas ei ole õige
  • ammoniaak on kaladele toksiline
  • vähendada vere võimet hapnikku transportida
  • enamikul üleujutatud märgaladest
  • enamiku märgalade
  • murdarvu eraldajaks on koma
  • jutumärkide asemel tuleb ladinakeelsed nimetused panna kaldkirja ja lingi moodustamisel jätta ülakomad väljapoole nurksulge
  • Lauses "Denitrifikatsioon on surutud..." sõnakordus
  • punkti järel on tühik
  • 19 pinnapealse vooluga märgala uuringus leiti, et neist; järgmine lause samuti vigane
  • arvu ja ühiku vahel on tühik

Palun võta mõni sõber appi ja sealt edasi paranda ise. Adeliine 19. november 2011, kell 22:13 (EET)[vasta]


Nii, teine katse.

  • Arvude vahel on "kuni" tähenduses mõttekriips (võta redigeerimiskasti alt).
  • horisontaalvooluline
  • nii hästi
  • maa-ala
  • Nitrifikatsioon on bioloogiline orgaanilise aine muundumine anorgaaniliseks lämmastikuühenditeks. Redutseeritud olekust oksüdeeritumasse olekusse Esimeses lauses ainsuse-mitmuse mitteühildumine. Teises lauses oleks tore, kui kuskil alus ja öeldis ka oleks.
  • Lauses "Nitrifikatsioon esineb veel..." koma puudu
  • osasid baktereidosa baktereid või mõnesid baktereid
  • lagundatakse N2-ks
  • 60 L/m2 day ?
  • kaevandusveed
  • 50—70% nii pikka kriipsu me üldse ei kasuta
  • Lauses "Lahustunud orgaaniline fosfor..." koma puudu

Jätka sealt ise (koos sõbraga). Adeliine 26. november 2011, kell 22:25 (EET)[vasta]


  • Nitrifikatsioon on bioloogiline orgaanilise ainete muundumine anorgaaniliseks lämmastikuühenditeks. Nüüd läks veel hullemaks. Omadussõna peab ikka nimisõnaga ühilduma.
  • Lahustunud orgaaniline fosfor, mittelahustuvad orgaaniline ja anorgaaniline fosfor pole üldiselt bioloogiliselt kättesaadavad kuni nad pole muudetud lahustuvaks anorgaaniliseks ühendiks. "Ja"-l polnud seal midagi viga, teises kohas oli koma vaja
  • "limiteeriv toitaine" võiks linkida
  • Lauses "Kuna fosforil pole atmosfäärilist..." üks koma liigne
  • Lauses "Toitaineterikkas keskkonnas kasvanud..." üks koma liigne
  • 'peamised fosfori ladestumiskohad, nendesse koguneb umbes
  • kogu see lõik tuleks ingliskeelse artikliga võrreldes üle kontrollida, siin tunduvad mingid vasturääkivused (ingliskeelne tekst on ka segane)
  • Ainult väikene osa fosfori eemaldamisest saab kanda bakteritele, seentele ja vetikatele sõnastada paremini
  • samuti ka mõlemad samas lauses pole vajalikud
  • mõlemate reaktsioonide väga halb
  • kaltsiumfosfaatsoolad
  • toimus siis, kui esines

Jne. Jne. Ma kahtlustan, et siin on lisaks keelelistele vigadele ka sisulisi vigu, millest mina aru ei saa. Adeliine 3. detsember 2011, kell 16:44 (EET)[vasta]


  • Soontaimed akumuleerivad looduslikel märgaladel endasse
  • peamised fosfori ladestumiskohad
  • esinesid siis, kui
  • Suuremahuline fosfori eemaldamise efektiivsuse võrdlemine
  • Teise aasta jooksul tuli juba fosforit rohkem välja märgalast kui teda oli sissevoolus. halb
  • kaubanduslikel eesmärkidel mis siin kaubandusega seotud on?
  • Lauses "Kuigi mõned märgalad on..." sõnakordus
  • 20 m² inimese kohta
  • musta ja halli vee (mis see tähendab?)
  • lisaenergiat
  • hübriidmärgala
  • horisontaalvoolulisest
  • mis on i.e?
  • taimestik pinnasfiltrist ??
  • artikli lõpus puuduvad siselingid

Adeliine 13. detsember 2011, kell 14:02 (EET)[vasta]

Kas kuskil siin võiks olla link anammoksile? Andres 1. veebruar 2012, kell 09:01 (EET)[vasta]


V-o peaks tehismärgalast ja märgalapuhastist olema eraldi artiklid. Praegu suunasin märgalapuhasti siia--Bioneer1 (arutelu) 4. oktoober 2012, kell 21:31 (EEST)[vasta]

Arvan küll, et võiks olla eraldi artikkel. Andres (arutelu) 4. oktoober 2012, kell 23:53 (EEST)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:45 (EEST)[vasta]


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:45 (EEST)[vasta]


Kogu sisu peale esimese lõigu kuulub kokku artikli Tehismärgalapuhasti teema alla ning tuleks tolle artikliga integreerida. Andres (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 08:08 (EEST)[vasta]