Arutelu:Teenistusastmete tabel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kui viidatud Lotmani teoses on sellest tabelist juttu, siis oleks hea panna täpsed leheküljed. --Heiki e 8. mai 2007, kell 15:17 (UTC)

oleks jah hea. kellel käepärast, võiks tõesti olla nii kena ja vaadata ning panna. oli esimene peatykk, kui ma ei eksi, sellel peatykil on ka nimi, mida võiks viidata. Ohpuu 8. mai 2007, kell 15:39 (UTC)

ja lohe tabel ise[muuda lähteteksti]

Minu meelest tuleks kõik auastmed lingistada. Andres 8. mai 2007, kell 23:22 (UTC)

see on nyyd veneviki tabeli ysna must tõlge, mis peaks tarvitama kõiki EE 8. köites antud auastmenimesid (aga seegi maksab yle kontrollida); abiks oli inglisviki tabel ja sõjaväeliste auastmete tabel sealsamas. hulk asju on tõlgitud lambist ja hea õnne peale; mõni täiesti arusaamatu jäänud tõlkimata. arusaadavuse huvides oleks ehk hea (i) teha yks lihtsustatum ja ylevaatlik või/ja (ii) lyya lahku (1) ajastuti – näiteks teha vähemalt eraldi tabel 20. sajandi alguse kohta (kaotamise aeg) ja eraldi 18. sajandi kohta (kehtestamise aeg) – või/ja siis (2) väeliigiti, nt kasakad ja merevägi yldse eraldi tabelisse. praegu jääb mulle ebaselgeks isegi, mitu väeliiki neil kokku on nende kolme aastasaja jooksul olnud ja kust jooksevad piirid (jalavägi, ratsavägi, kaardivägi, suurtykivägi, merevägi, insenerivägi, võib-olla merejalavägi (guarde-marine – mis see tähendab?), kasakavägi). ja kesloom see kaptenkomandör yldse on? mereväelane?

Jah, see kaptenkomandör (või kuidas teda iganes tõlkida) oli mereväe auaste. Nende alluvuses oli tavaliselt mitu laeva. Ka Vitus Bering kandis seda auastet. Andres 10. mai 2007, kell 18:15 (UTC)

tabelite vormistamise hingeelu on minu eest seni saladuseks jäänud, parasiteerin ainult teiste tehtud mallidel.

aga jah, täna ööseks aitab. Ohpuu 8. mai 2007, kell 23:40 (UTC)

Sõna "gardemariin" on eesti keeles täitsa olemas. See oli mereväes mitšmanist madalam auaste, mida tsaariaja lõpus kandsid mereväeõppeasutuste vanemate klasside kasvandikud. Varem oli sellel auastmel ka muid rakendusi. Andres 9. mai 2007, kell 17:04 (UTC)

eestikeelses traditsioonis on seda nimetatud ka Rangide tabeliks, tabel on olemas ka eesti keeles.

oskaks ehk keegi viidata mõnda allikat? või vähemalt jälje kätte anda, kustkandist otsida? Ohpuu 10. mai 2007, kell 12:18 (UTC)
Eestiaegses Eesti Entsüklopeedias on mingil tasemel. Ja on päris põhjalikult näiteks kaasaegsetes 20. sajandi alguse eesti kalendrites (vist näiteks Sirvilaudades), koos põhjalike selgituste ja kommentaaridega (oli see tabel siis ju elulise tähtsusega igaühele, kes riigiteenistuses oli või sinna astuda tahtis) – kuidas vastava järgu isikut kõnetada, mitme teenistusaasta järel vastava järgu saab, teenistusjärkude vastavus teaduslikele kraadidele ja kiriklikele auastmetele jne. Mul endal on vanu kalendreid kodus, aga need tuleb enne üles leida.
ENE 1. väljaandes on poolikul kujul, aga seal on ka XI tsiviilteenistuse auastmena märgitud senatisekretär. Andres 10. mai 2007, kell 12:32 (UTC)
Gardemariiniga on nii, et ta oli vahepeal mereväe riviauaste, enne ja pärast aga mereväeõppeasutuste vanemate klasside õpilaste auaste.
Vene viki tabelis on lihtsalt kommentaarid kohe auastme kõrval. Auastmed on lingitud. Andres 10. mai 2007, kell 12:36 (UTC)

ENE-s on ning praegu on käibel "tõeline", mitte tegelik. Andres 10. mai 2007, kell 13:13 (UTC)

No ja mis siis. Ärkusajal oli ka "tõsine".
Tegelik on parem. Seda kasutati ka Eesti aegses praktikas (tegelik aednik jne). "Tõeline" eeldab, et on ka "mittetõeline". Ma ei saa teid veenda. Kahju.
Ma ei saa sellest argumendist aru. "Tegelik" ju eeldab, et on olemas "mittetegelik". Ja ongi ju olemas lihtsdalt salanõunik, mitte tegelik. Aga "tegelik aednik" tähendab ju "tegevaednik", see, kes tegelikult aedniku tööd teeb, erinevalt inimesest, kes on aiandusharidusega või õpetab aiandust, aga ei käibi aednikuna. Andres 10. mai 2007, kell 13:31 (UTC)
Paraku see vaidlus kipub minema tühjaks nääkluseks, kus kumbki osapool jääb endale kindlaks... Saan Andrese argumendist aru, kuid ma ei nõustu sellega, mida ta tõestada tahab. Need auastmete nimetused on ju tinglikud, sama hästi võiks öelda, et on lihtsalt salanõunik ja tõeline salanõunik, kes salaja nõu annab. 20. sajandi alguse praktikas oli ka näiteks üliõpilane ja tegelik üliõpilane (nagu viimast nimetati pärast ülikooli lõpetamist).
Ma lihtsalt ütlen, et ma ei saa sellest argumendist aru, ja selgitan, miks. See ei ole argument "tõelise" kasuks.
Muidugi on nii "tõeline", "tegelik" kui ka "tõsine" tinglikud. Jutt käibn ainult sellest, millist tinglikku sõna eelistada. Ma leian, et tuleks eelistada seda, mida praeguses kirjanduses tarvitatakse (mitte näiteks eestiaegset sõnakasutust). Et seda välja selgitada, on tarvis natuke uurida. Mul oli lihtsalt mulje, et praegu tarvitatakse sõna "tõeline". Andres 10. mai 2007, kell 13:47 (UTC)
Gogoli jms käibivad tõlked peaksid kah tarvitama tegelik – seega on kultuuris juurdunud, ning väljaspool toda sfääri põle teda ju tegelikult tarvis? (vabandust, lahmin niisama, aga igatahes on kysimus väärt pikemat kaalumist ning tegeliku käibe kaardistamist, enne kui suudan kaalutud veendumuse formuleerida.) Ohpuu 10. mai 2007, kell 13:24 (UTC)
Arvan, et tuleks lähtuda praegustest teatmeteostest, teised vormid teha ümbersuunamisteks. Peaasi aga, et mõlema järgi üles leiaks. Pole ka kategooriliselt "tegeliku" vastu, lihtsalt mulle tundub "tõeline" tuttavam. Andres 10. mai 2007, kell 13:28 (UTC)
nojah, olgu. vabalt :) Ohpuu 10. mai 2007, kell 13:47 (UTC)

Esimese klassi tõeline salanõunik

Võib-olla peaks olema "1. klassi"? Andres 10. mai 2007, kell 18:09 (UTC)

Minu meelest alumiste astmete tsiviilametnikud aadlikeks ei saanud. Andres 30. jaanuar 2009, kell 07:48 (UTC)


Palun aidake teksti toimetada. Andres 30. jaanuar 2009, kell 07:49 (UTC)

Esimeses lauses on venekeelsed vasted käändes. Andres 22. jaanuar 2011, kell 16:01 (EET)[vasta]