Arutelu:Tartu rahu

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Arvan, et selles artiklis tuleks rääkida Eesti ja Venemaa vahelisest rahust ning panna algusesse täpsustav link Soome ja Venemaa vahelist rahu käsitlevale artiklile. Andres 22:53, 11 Oct 2004 (UTC)

Inglise ja soome viki artiklid, millele siin viidatakse, räägivad mõlemast koos, kuid leian, et meil ei ole otstarbekas seda teha. Seetõttu ei ole ka vikilingid korrektsed. Andres 12:20, 17 juuli 2005 (UTC)

Eesti ja Venemaa vahelise Tartu rahu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas ta kehtima.


Praeguse seisuga on õige ainult soome vikilink. Teised artiklid räägivad mõlemast rahust ühes artiklis. Andres 31. august 2006, kell 06:05 (UTC)

Mida see tähendama peaks, et Tartu rahuga pandi alus EV iseseisvusele? Djreichsfuhrer 9. detsember 2007, kell 13:18 (UTC)

rahu Lätiga[muuda lähteteksti]

Raamat Baltimaade ajalugu ütleb, et Läti sõlmis Nõukogude Liiduga rahu 11. augustil 1920 mitte 11. veebruaril 1921. 1920 1. veebruaril sõlmis Läti Moskvaga vaherahu.

Jah. Parandasin. Andres 3. veebruar 2008, kell 13:27 (UTC)

* Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad:

Mis see Eesti Demokraatlik Vabariik oli ja mis oli selle Valitsus?
Mis tähendab "Kindralstaap kindralmajor"? Andres 21. jaanuar 2009, kell 22:46 (UTC)
Seda peaks lepingu originaaltekstist kontrollima. Eesti Demokraatlik Vabariik oli lühikest aega ametlikes dokumentides kasutusel. Kindralstaabi kindralmajor? --Improvisaator 22. jaanuar 2009, kell 10:33 (UTC)

EESTI ühelt poolt ning VENEMAA teiselt, juhitud kindlast tahtmisest nende vahel tekkinud sõda lõpetada, otsustasid rahuläbirääkimistesse astuda ning võimalikult pea kindla, ausa ja õiglase rahu teha ja määrasid selleks oma volinikkudeks:

EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS —

Asutava Kogu liikme Jaan Jaani poja POSKA,

Asutava Kogu liikme Ants Jaani poja PIIP'i,

Asutava Kogu liikme Mait Aleksandri poja PÜÜMANN'i,

Asutava Kogu liikme Julius Jüri poja SELJAMAA ja

Kindral-Staabi kindralmajori Jaan Heinrichi poja SOOTS'i


ja


VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE

VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU —

Ülevenemaalise Tööliste, Talupoegade, Punaväeliste ja

Kasakate Saadikute Nõukogu Täidesaatva Kesk-

Komitee liikme Adolf Abrami poja JOFFE ja

Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liikme

Isidor Emmanueli poja GUKOVSKY.

Kas õige on Püüman või Püümann?
Ei tea, aga mulle tundub, et Püüman on hilisem kirjutusviis. Sarnased juhtumid on Otto Strandmann ja Otto Strandman või Jaan Temant ja Jaan Teemant. --Improvisaator 22. jaanuar 2009, kell 14:33 (UTC)
Eesti Demokraatlik Vabariik peaks olema märksõna, nii et saaks selle ära seletada. Andres 22. jaanuar 2009, kell 13:11 (UTC)

Rahulepingu tekstis otsesõnu tunnustust ei ole. --Improvisaator 5. veebruar 2009, kell 09:43 (UTC)

N. Venest saabus kodumaale 68-aastane naisterahvas.[muuda lähteteksti]

Pühapäeva [13. augusti 1939] õhtul saabus rongiga N. Venest optandina Eestisse Liisa Teki, 68 aastat vana, sündinud Kübar. Venemaal on ta elanud 33 aastat Baikali järve ääres Lisjeni alevikus. Ta sõidab edasi Võrumaale, kus elab õde ja vennalapsed. Teele asus ta sealt 3. augustil.

Uus Eesti, 14. august 1939, nr. 218, lk. 3. --Improvisaator 25. mai 2009, kell 14:30 (UTC)

Kumb inglise vikipeedia artikli ülemisel pildil olev isik on Poska? Minu arust ei kumbki. --Numbriga kärumees 17. august 2010, kell 17:37 (EEST)[vasta]

Ei ole tõesti. Eks sa muuda seal ära.--WooteleF 18. august 2010, kell 03:07 (EEST)[vasta]

Jõustumise aeg[muuda lähteteksti]

Siin [1] (Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll 27. veebruarist 1920, nr. 35, p. X) väidetakse, et Tartu rahu jõustus 14. veebruaril 1920. Mida teha? --Õli (arutelu) 14. detsember 2012, kell 17:51 (EET)[vasta]

"Rahvusvaheline mõõde"[muuda lähteteksti]

"Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida." - mida see lause tähendab peale rahulepingu õigustamise? Kas varem arvati, et see pole füüsiliselt võimalik, kuna nõukogudelased ei oska kirjutada ja söövad lepingu ära? Kui tahetakse väita, et nii tõestati lepingute siduvus, siis see on ju vale: siduvust näitab aeg (mis tõestas, et NV ei pidanud lepingust kinni) ning sõlmimine ei näita kuidagi, et lepingust kinni peetakse, sellel hetkel ei selgu veel midagi. See kirjeldus näeb pigem välja nii, nagu üritaks keegi kaitsta Tartu rahulepingut mõnede ajaloolaste kriitika eest, mille järgi Eesti separaatrahu lõhkus lääneriikide ühisrinde, võimaldas bolševistlikku valitsust Eesti kaudu rahastada ning ja tegi lõpuks võimalikuks kommunistliku valitsuse püsimajäämise - aga kriitikat ennast mainimata, ainult üldsõnalise õigustusena. Tegelikult tuleks seisukohad selgelt välja tuua, viidates autoriteetsetele allikatele (st, mitte kooliõpikutele või populaarteadusele, vaid tunnustatud teadlaste akadeemilistele hinnangutele - ja selgelt ideoloogilist suhtumist näitavatele allikatele, mis demonstreerivad teema pikaajalist politiseeritust ja tõlgenduste laia diapasooni). --146.255.183.18 12. august 2015, kell 10:36 (EEST)[vasta]

Siinkohal võiks mainida, et Antant tühistas Nõukogude Venemaa majandusblokaadi juba 16. jaanuaril 1920. Velirand (arutelu) 12. august 2015, kell 10:42 (EEST)[vasta]
Anonüümse kasutajaga nõus. Andres (arutelu) 12. august 2015, kell 12:25 (EEST)[vasta]

Segi aetakse Tartu Rahu ja Tartu rahuleping. Tartu Rahu kehtib (olenemata piirist) alates 1. detsembrist 1925. Tartu rahuleping lakkas kehtimast u 1939, kui Päts ja Laidoner loobusid Eesti riigist. (Igor Gräzin)

Välja võetud. 90.190.71.25 22. november 2015, kell 18:42 (EET)[vasta]

"Eesti sai endale rahulepinguga etnilised ja ajaloolised piirid"

Kindel, et Tarvel täpselt nii ütles? Tartu rahu piir ei kulgenud ju etnilist piiri mööda. --Minnekon (arutelu) 10. mai 2018, kell 09:26 (EEST)[vasta]
Tsiteerin: "Eesti sai endale etnilised ja ajaloosed piirid, pealegi strateegiliselt korrigeeituna, mida NSV Liit ei raatsinud 1944-1945 Eesti NSV-le kui oma liiduvabariigile alles jätta." - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. mai 2018, kell 13:26 (EEST)[vasta]

Samuti soovitas ta [Lenin] üheksa kuud hiljem Venemaa Revolutsioonilise Sõjanõukogu aseesimehel karistada Eestit ja Lätilt sõjaliselt, tungides kusagil kas või versta võrra üle piiri ja puua seal üles 100–1000 kohalikku ametnikku ja rikkurit.

Kahtlane väide. Pole enne kuulnud sellise rünnaku plaanist. Sõda äsja rahulepingu sõlminud riigi vastu, mis oleks Venemaa usaldusväärsust tugevalt kahjustanud, on väga tõsine otsus. Ilmselt sõja alustamine ei käi nii, et Lenin üksi soovitab seda armeejuhatuse aseesimehele ja see siis mõtles ja nähtavasti otsustas, et Venemaa ikkagi ei alusta sõda. Taoline väide vajab konteksti, kas see oli poolnaljaga öeldud vms. Mul on nüüd Tarveli raamat olemas, aga sealt targemaks ei saa, sest ta ei selgita pikemalt ja viidet ka pole. Võib-olla keegi leiab kunagi mõne selle teema põhjalikuma käsitluse, kust saaks teada, mida see Lenini soovitus endast kujutas. --Minnekon (arutelu) 27. august 2019, kell 18:46 (EEST)[vasta]
Minu meelest ei ole Lenini jutt otseselt täiemahulisest sõjast, pigem soovitatakse midagi yhekordse skirmishi-laadset. Muus osas olen sisuliselt nõus, tänan parandamast. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. august 2019, kell 19:28 (EEST)[vasta]
Lause sisu järgi küll. Selline ühekordne sõjaretk olnuks aga ebarealistlik, mistõttu ilmselt oligi tegemist mingit sorti kujundliku väljendusega. --Minnekon (arutelu) 27. august 2019, kell 19:43 (EEST)[vasta]

välja tõstetud[muuda lähteteksti]

Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.[viide?]

--WikedKentaur (arutelu) 18. jaanuar 2020, kell 19:59 (EET)[vasta]

Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping.

kas Brest-Litovski rahuleping ei lähe Nõukogude Venemaa puhul arvesse? --WikedKentaur (arutelu) 18. jaanuar 2020, kell 20:58 (EET)[vasta]

Söandasin kustutada, nende puhul ent harva, kui üldse, teada, mis see nende nimi peaks olema; nt kõrgeaulise seltsimees khaanikese jpt rahvusvaheliste „ülipiiriüleste“ geeniparendamisürituste käigus muutus nii mõndagi, mine sa võta kinni; keegi Bismarck väitis, et O-naabrite allkiri ei ole väärt isegi selle tindi raha, mis pookstaavidele kulunud...✅ Pietadè 18. jaanuar 2020, kell 21:12 (EET)