Arutelu:Tank

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tank on ka teatud vedelikumahuti, samuti tanksaabas. Andres 4. detsember 2006, kell 14:07 (UTC)

Tank on vedelikumahuti inglise keeles. Eesti keeles on selle asja nimi 'paak'. Tanksaabas on tanksaabas, mitte tank. Siim 4. detsember 2006, kell 14:18 (UTC)
Olenemata sellest, mis saab artikli nimeks, on need sõnad eesti keeles nendes tähendustes olemas ja korrektsed (ÕS-is on nad sees). Andres 4. detsember 2006, kell 14:25 (UTC)
Jumal kaitse meid ÕS-i ja tema poolearuliste koostajate eest. Siim 4. detsember 2006, kell 14:29 (UTC)
Minu meelest on selline suhtumine küll kohatu. ÕS kajastab eesti keele normi, mis omakorda suuresti põhineb traditsioonil. Muidugi võib juhtuda, et ÕS-i koostajad ei saa mõne sõna tähendusest täpselt aru või ei kajasta sõna erialast kasutust. Põhjendamatu on aga öelda, et sõna "tank" mahuti tähenduses on alati väärtõlge (tõsi küll, paljudel juhtudel tuleb sõna tõlkida teistmoodi). "Võõrsõnade leksikon" (1961) annab kolm tähendust: 1) 'raudnõu või eriruum laevas vee, õlide, hapete jne mahutamiseks', 2) selles artiklis toodud tähendus; 3) 'eriline raske ning vastupidav saabas'. ENE 1. väljaandes mainitakse tähendust 'laeva ballasti-, vedelkütuse-, joogivee- või katlaveemahuti'. Mainitakse veel metaanitanki. Andres 4. detsember 2006, kell 17:20 (UTC)
Laevas olevaid mahuteid võidakse muidugi nimetada tankideks. Kõikvõimalikud tehnilised terminid on väga tihti toorlaenudena teistest keeltest üle võetud. Mina mõtlesin pigem üldisemate tähenduste peale. Ma loodan, et ÕS ei vaidlusta seda, et ingliskeelne sõna tank on eesti keeles üldjuhul paak, mitte tank. Tanksaapa nimetamine tankiks on mulle uudis ja tundub olevat rohkem slängi kui kirjakeele moodi, aga ega ma polegi neist asjadest kunagi eriti hästi aru saanud. Siim 4. detsember 2006, kell 17:35 (UTC)
ÕS-is ei ole täpsustatud, millise vedelikumahuti kohta seda sõna kasutatakse. See selgub teistest teatmeteostest. ÕS-ist selgub ainult see, et seda sõna üldse võib vedelikumahuti kohta kasutada. Inglise keeles on nimisõnal tank vähemalt üheksa tähendust. Üldjuhtu ei ole. Tõlkevaste on mõnel juhul "paak", mõnel juhul "tank", mõnel juhul midagi muud.
Tanksaabast nimetati eesti kirjakeeles tankiks juba enne Sinu ja minu sündimist. Tundub aga, et vähemalt tänapäeval on "tanksaabas" levinum nimetus.

Andres 4. detsember 2006, kell 19:57 (UTC)

vat ei tea aga ka mulle tundub, et tanki põhitähendus on ka eesti keeles nimelt veenõu... ei teagi miks, aga tundub nii... kuigi vist ainus koht kus ma nagu ise seda sõna selles tähenduses kasutan on 'filmi ilmutusnõu' ;)... siinkohal tuleb mulle ette, et tegelikult peaks nagu siin artiklis ka kirjas olema, kustkohast selline sõna selle sõidumasina nimeks sai... muide nende laensõnadega on nii nagu ta on... mulle praegu meenus veel üks inglise keelest pärinev laensõna – nimelt 'vaksal'... ilmselt enamik inimesi ei tuleks selle pealegi, et see sellest keelest pärineb ;) - Ahsoous 4. detsember 2006, kell 15:24 (UTC)
Arvan, et need kolm tähendust on eesti keeles üksteisest sõltumatud (sõltumatult laenatud), kuigi inglise keeles on teine tähendus pärit esimesest. Tegu on osalt kokkuleppelise, kodeeritud sõnaga, mida nähtavasti on motiveerinud sarnasus benseenitangiga.
Seega eesti keeles põhitähendust ei ole. Kõige levinum tundub olevat teine tähendus, mistõttu leian, et on õige rääkida siin sõjanduse mõistest. Andres 4. detsember 2006, kell 17:20 (UTC)

Vene ajal oli üks automark mida samuti kutsuti tankiks.--Animagi 4. detsember 2006, kell 14:16 (UTC)


Tank on roomikuil liikuv, soomustatud ja hea maastikuläbivusega relvastatud lahingumasin.

Sellele definitsioonile vastavad ka roomikutega jalaväe lahingliikurid. Siim 4. detsember 2006, kell 14:21 (UTC)

See on maajõudude põhirelv

Mis allikas seda väidab? Eestis see nii küll ei ole. Siim 4. detsember 2006, kell 14:23 (UTC)

Arvata on, et Eestis pole see nii kuna meil lihtsalt pole ühtegi tanki.--Animagi 4. detsember 2006, kell 14:45 (UTC)
mulle tundub kyll loogiline. see tuleb kyllap Teise ilmasõja aegsest ja järgsest praktikast, ma kardan, kui valmistuti Varssavi Lepingu Organisatsiooni lugematute tankide pealetungi vastu. 21. aastasaja põhirelvad tunduvad praegu olevat AK-47 ja RPG-7 sissi käes ja põhilised sõjad sisside vastu (või sisside omavahelised). aga kuni pole uut suurt sõda, ei tule kardetavasti ka uut maajõudude põhirelva, platvormid jäävad Teise ilmasõja keskseteks (st tuleb yha uusi ja elektroonilisemaid tankimudeleid).
Eesti kaitsevägi on parasjagu kummalisel kombel tõesti põhiliselt jalavägi ja väga vähe midagi muud (suurtykiväegrupp näiteks). aga see ei tähenda, et ohvitserid tanke ei igatseks, et jalaväge toetada. juttu on kyll siin-seal old, et mingi hulk tanke oleks hea; on isegi olnud needmist, et häid "poliitilise hinnaga" soetamisvõimalusi on riik maha maganud. isegi Lätis peaks T-55 tarvitusel olema (väidab inglise vikipeedia). Ohpuu 4. detsember 2006, kell 14:56 (UTC)
Kõigepealt tuleks defineerida põhirelva mõiste. Miks näiteks automaadid selleks ei kvalifitseeru? Minu meelest ei saa öelda, et tank on maajõudude põhirelv juba ainuüksi seepärast, et kõikide riikide maajõudude relvastuses tanke lihtsalt ei ole. Siim 4. detsember 2006, kell 15:00 (UTC)
jah, vabalt, et kirjuta artiklisse välja konkreetsemalt see, et Teises maailmasõjas ja kylma sõja ajal eelisarendati ja on siiani yks põhiplatvorme, mille kohta sõjaväelaste märjad unenäod tihtipeale käivad siiani nagu kass ymbes palava pudru, ja kraabi see põhirelva mõiste välja (asjassepuutuvat materjali selle segase koha detailsemaks lahtikirjutamiseks leiad alustuseks kas või inglise Vikipeedia artiklist). yritasin eelnevas lihtsalt tabada selle ytlemise loogikat, et selle põhjalt oleks võimalik edasi minna. lõppeks pole tank ka ise relv, vaid soomusmasin, mis teatavaid relvi ringi liigutab. kõigi riikide maajõud pole ka sõjaliselt relevantsed ega märkimistväärt. rahvusvahelise õiguse subjektiks olemine ei tähenda automaatselt korraliku sõjaväe ylalpidamist ;). olulisem oleks vaadata USA, Hiina ja Venemaa koosseisutabelisi, et määrata, mis siis praegu põhiline on. – Ohpuu 5. detsember 2006, kell 06:36 (UTC)
inglisviki artikkel ytleb muu hulgas seda: "While tanks are expensive to operate and logistically demanding, they are the primary weapon system of any modern army and the most formidable and versatile weapons of the modern battlefield, both for their ability to engage other ground targets (including fortifications), air targets (helicopters in particular) and their shock value against infantry. Tanks and armour tactics have undergone many generations of evolution over nearly a century. Although weapons systems and armour continue to be developed, many nations have reconsidered the need for such heavy weaponry in a period characterised by unconventional warfare. Combat performance however has led these nations to reconsider this as unconventional warfare situations such as in Afghanistan and Iraq have proven heavy armor to be highly effective and light vehicles and infantry to be extremely vulnerable to enemy fire." Ohpuu 5. detsember 2006, kell 06:39 (UTC)

Kas eesti keeles on sündmuse nimetus seotud Nomonhaniga või on see seotud nii nagu venelastel ja mongolitel Halhõn goli jõega ehk Halhõn goli lahing?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu16. veebruar 2016, kell 11:11 (EET)[vasta]


Asjatundjad, samas ka keeletundjad, võiksid nummerdatud tanki osadele pildil, eestikeelsed terminid lahkelt alla lisada. Kasutaja Koduparandaja, 17. veebruar, kell 10:55 (EEST)

Artikli Soomuk väitel eesti militaarkeeles tanki tavaliselt soomukiks ei loeta. 2001:7D0:87CA:9180:D073:1D69:E746:CA7D 9. oktoober 2017, kell 19:04 (EEST)[vasta]

Igatahes peaks definitsioon selle sõnata läbi saama. Andres (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 11:16 (EEST)[vasta]

Kas keskrasketank on sama mis keskmine tank? --Andres (arutelu) 14. jaanuar 2024, kell 01:33 (EET)[vasta]

Jah. – Hirvelaid (arutelu) 14. jaanuar 2024, kell 12:35 (EET)[vasta]