Arutelu:Tamme-Lauri tamm
Kas see artikkel on täielik copy-paste?
- Paistab, et siin on mitme allika materjal lihtsalt ritta seatud. Andres 29. märts 2007, kell 14:06 (UTC)
Sotsiaalministri otsusega 30. juunist 1939 (RT 1939, 58, 480) võeti Tamme-Jüri nr. 30 talu (omanik Reinhold Abel) krundil asuvad Tamme-Lauri tamm ja rändrahn looduskaitse alla. --Improvisaator 21. september 2009, kell 12:54 (UTC)
- Kas rändrahn on säilinud? --Ido10 16. november 2010, kell 13:22 (EET)
Kuidas on teada, et see tamm istutati? Andres 25. august 2010, kell 00:03 (EEST)
- Nii on öelnud Alar Läänelaid viidatud artiklis. See aasta on saadud dendrokronoloogia järgi, aga isegi kui ta istutati (ebatõenäoline selle aja kohta), võis ta juba istutamise ajal mitu aastat vana olla. Ühesõnaga, 1326 on tõenäoline aasta, millal ta tõrust kasvama läks. --Kaali 25. august 2010, kell 11:29 (EEST)
- Istutamine ja kasvama minemine on ise asjad. Andres 25. august 2010, kell 11:51 (EEST)
Elfriide Armoliku teade 1997. aastast (koos 10-kroonise nimetamisega) ei saa olla primaarne ajalooallikas tamme kasvamamineku kohta.
E. Armoliku teade jm. on alapealkirja all "Kohapärimus", nii et minu meelest on kõik korras. V. Valper
Tekstis on praegu väide "Kuid 2004. aasta andmetel olevat veel vanem, umbes 800-aastane Puhtulaiu tamm Läänemaal[3].", mis põhineb 2004. aasta raamatul "Eesti rekordid". Mul praegu sellele ligipääsu ei ole, nii et ma ei saa kontrollida, kas seal on ka mingi allikas antud. Tavaliselt on sedalaadi teosed paraku allikatega üsna napid ja hooletud. Samal ajal tsiteerib eestigiid.ee (mis iseenesest pole kah suurem asi allikas) lehel "Puhtulaiu tamm" Hendrik Relve raamatut "Põlispuud" (2003), mis erialateadlase kirjutatuna on märksa usaldusväärsem. Relve ütleb muuhulgas: "2000. a. mõõtsime Puhtulaiu tamme kõrguseks puude-uurijate Alar Läänelaiu ja Mart Rohtlaga 24 m ja tüve rinnasümbermõõduks 481 cm. Puu vanuseks oli varasemate uurijate poolt pakutud 700-800 aastat. Otsustasime selle üle kontrollida - ülipika, ligi 0,5 m pikkuse juurdekasvupuuriga võtsime tüvest 2 puiduproovi. Nendelt loendatud aastarõngaste järgi määras Alar Läänelaid tamme vanuseks 370 aastat. Nii selgus, et võimas tamm oli kasvanud jõudsamalt, kui oletatud ning ta on poole noorem, kui arvati varem." On väga võimalik, et rekordiraamatu autor Heino Kees polnud Relve mõõtmistega lihtsalt tuttav (ning kuna andmekogumine selliseks raamatuks võtab aastaid, võis ta selle kirje ette valmistada ka enne seda, kui Relve üldse tamme mõõtiski, või vähemalt enne tulemuste esmaavaldamist, kus see ka polnud; seetõttu tuleb olla ettevaatlik rekordiraamatutes avaldatud andmete dateerimisega - à la "2004. aasta andmetel" - raamatu ilmumise põhjal, kuna sealsed andmed võivad olla märksa vanemad). Nii või teisiti julgen ma nende kahe allika vastuolu korral usaldada Relvet, sest üks on ikkagi primaarne, tamme mõõtnud teadlase enda kirjutatu, teine aga sekundaarne ja refereerib täpselt teadmata allikaid, mille endigi usaldusväärsus ei ole vaikimisi kindel. Seepärast lähen ja parandan selle asja nüüd ära. --82.131.109.135 22. juuni 2017, kell 19:06 (EEST)