Arutelu:Taimed

Kuna antud artiklit on kirjutanud paljud viisakad inimesed, kes pole eriti tahtnud eelmise kasutaja tehtut muuta, on see artikkel kujunenud pehmelt öeldes segaseks ja kaootiliseks. Tõstsin praegu osa, mis eriti toimetamist ja parandamist vajab siia ja püüdsin muud natuke süstemaatilisemaks muuta. Ma arvan et siin artiklis poleks võib-olla mõtet hõimkondade sisest süstemaatikat lahkama hakata, üldistki on piisavalt palju kirjutada. Artikkel vajab muidugi veel täiendamist ja toimetamist, loodan selles eriti Mprousi abile, aga ka teistele.KS 21:04, 1 Feb 2005 (UTC)

(riik Plantae) on hulkraksed eukarüootsed organismid, millel üldiselt ei ole meeleelundeid ega tahtlikku kulgemist ning millel täiskujul on juur, tüvi ja lehed

Sammaltaimed[muuda lähteteksti]

Sammaltaimedehk brüofüütide hõimkonda hulka kuuluvad:

Klass: Lehtsammaltaimed (Bryophyta)
Klass: Helviksammaltaimed ehk maksasammaltaimed (Marchantiophyta või Hepaticophyta)
Klass: Kõdersammaltaimed (Anthocerophyta)

Kõik need vormid on väikesed ning vajavad niisket keskkonda. Eosete levimiseks vajavad vesi.

Sõnajalgtaimed[muuda lähteteksti]

Sõnajalgtaimed kuuluvad ka soontaimede hulka.

Sõnajalgtaimede hõimkonda hulka kuuluvad:

Klass: Pärisraikad (Lycopsida) Pärisraigastaimed
Klass: Kidad (Sphenopsida) Kidataimed
Klass: Päriskeerdlehikud (Pteropsida) Keerdlehiktaimed e. sõnajalgtaimed kitsas mõistes

Sõnajalgtaimed[muuda lähteteksti]

Sõnajalgtaimed kuuluvad ka soontaimede hulka.

Sõnajalgtaimede hõimkonda hulka kuuluvad:

Klass: Pärisraikad (Lycopsida) Pärisraigastaimed
Klass: Kidad (Sphenopsida) Kidataimed
Klass: Päriskeerdlehikud (Pteropsida) Keerdlehiktaimed e. sõnajalgtaimed kitsas mõistes

Soontaimed[muuda lähteteksti]

Siluris ilmusid uued embrüofüüdid, mis olid nendest piirangutest vabad, ja vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks.

Soontaimi jaotatakse:

Hõimkond: Õisseemnetaimed ehk katteseemnetaimed (Angiospermae)
Hõimkond: Paljasseemnetaimed (Angiospermae)
Hõimkond: Vetikad
- rohevetikad (Chlorophyta)
- punavetikad (Bangiophyta)
- pruunvetikad (Phaeophyta)

Seemnetega taimed[muuda lähteteksti]

Seemnetega taimed
- Katteseemnetaimed
- Paljasseemne taimed

Soontaimede alamrühm on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu seemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil.

Seemnetega taimed hulka kuuluvad:

Hõimkond palmlehiktaimed (Cycadophyta)
Hõimkond hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta)
Hõimkond paljasseemnetaimed (Pinophyta)
Hõimkond vastaklehiktaimed (Gnetophyta)

Hõimkond katteseemnetaimed (Magnoliophyta) ehk Õisseemnetaimed.

Paljasseemnetaimedeks nimetatakse sageli ka nelja esimest hõimkonda kokku.

Õisseemnetaimed ehk Katteseemnetaimed[muuda lähteteksti]

Katteseemnetaimed ehk õistaimed on viimati ilmunud suurem taimerühm. Nad ilmusid Juuras ning muutusid kiiresti valdavaks.

Klass: Kaheidulehelised (Dicotyledoneae)
Klass: Üheidulehelised (Monocotyledoneae)

Paljasseemnetaimed[muuda lähteteksti]

Paljasseemnetaimed ei vaja paljunemiseks veekeskkonda.

Klass: Okaspuud (Coniferopsida)

Seemneteta taimed[muuda lähteteksti]

Seemneteta taimed on Eostaimed nagu Sammaltaimed ja Sõnajalgtaimed.

Vetikad[muuda lähteteksti]

Tegin nüüd süstemaatika osast "oma versiooni", märkused ja täiendused on teretulnud! KS 23:30, 5 Feb 2005 (UTC)

Ma vaatasin seda süstemaatika osa ja mulle tundub, et kõik oluline on kenasti öeldud ja mina ei oskaks eriti midagi lisada. Selle hõimkondadeks jaotamise kohta ka mul erilist arvamust pole, kuna ei tea sellest teemast eriti midagi (muidu huvitab küll...).--Mprous 14:20, 12 Feb 2005 (UTC)

Minu meelest peaks ütlema "Saint Louisi Koodeks" (inglise keeles öeldakse St Louis Code). Andres 14:55, 12 Feb 2005 (UTC)

Kursiivis kirjutatakse ladinakeelsetest taksoninimedest ainult perekonna- ja liiginimed. Andres 16:57, 23 Jun 2005 (UTC)

Kokkuvõtlikult[muuda lähteteksti]

Mõnes vanemas allikas on mainitud ka sekundaarsete endosümbiontide taimedeks arvamist, kuid ilmselt seda enam ei aktsepteerita (võimalik, et lihtsuse huvides) --Dj Capricorn 8. jaanuar 2008, kell 17:33 (UTC)

Artikkel Plantae tuleb ära kustutada. Välislingid on teistes vikides Plantae ja sellele artiklile tagasi ei saa. Inglise vikis igatahes muuta ei saanud, sest artikkel on kaitstud.--Tiuks 9. jaanuar 2008, kell 14:56 (UTC)

Nõus, kuna see tekst (Plantae artiklis) on enamikus juba taimede artiklis sees, samuti on ilmselt tegu vale käsitlusega (s.t väga vananenud), Plantae peaks suunama käesolevasse artiklisse --Dj Capricorn 9. jaanuar 2008, kell 15:08 (UTC)

Probleem võib olla muidugi selles, et Plantae autor peaks üsna pädev olema "elu puu" alal --Dj Capricorn 9. jaanuar 2008, kell 15:10 (UTC)

Ei kahtlegi autori pädevuses. Me kasutame eesti keelseid nimetusi ja seepärast oleks targem ümbersuunamine teha. Kustutada ei tohigi, sest see on ju ladinakeelne nimetus.--Tiuks 9. jaanuar 2008, kell 15:15 (UTC)

Malli infobox tuleks uuendada inglise vikist.--Tiuks 9. jaanuar 2008, kell 15:20 (UTC)

See tahaks veel läbikäimist. Minu meelest oleks selgem, kui kolmest taimedeks nimetatavast rühmast oleks eraldi artiklid. Siin võiks rääkida taimedest sensu lato ja teisi ainult mainida. Näiteks on evolutsiooni osas öeldud, et kõik taimed põlvnevad rohevetikatest, aga siis on taimede all mõeldud ainult maismaataimi koos rohevetikatega. Rohevetikatest räägitakse kitsas ja laias mõttes. Peaks olema eraldi artiklid. Ka tagapool on selliseid kahemõttelisusi. Andres (arutelu) 25. oktoober 2016, kell 08:41 (EEST)[vasta]

Äsjane lisandus lehtede suuruse kohta sobiks minu meelest paremini artiklisse Leht, mis on ju olemas. Selle artikli seisukohast on see minu meelest liiga spetsiifiline. Andres (arutelu) 16. september 2017, kell 12:32 (EEST)[vasta]

Taimede kasv ja areng[muuda lähteteksti]

Taimed toodavad palju mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid, mis ei funktsioneeri ei kasvus ega arengus... Ma ei saa hästi aru miks siin lehel on vaja nii põhjalikult, suisa detailselt rääkida sekundaarsetest ühenditest kui suurt juttugi pole taimede elu jaoks esmatähtsast?! Taimed vajavad sobivas vormis lämmastikku oma eluks st kasvuks ja arenemiseks. Klorofüll sisaldab lämmastikku, aminohapped, mida taimed ise sünteesivad, samuti nukleiinhapped. Taimed on oluline osa lämmastikuringes biosfääris, oluline on nende kui autotroofide osa bioloogilises aineringes üldse. Tselluloos, sideaine ligniin. Põhiasjadest tuleks ennekõike kirjutada. Vist? Nimelik (arutelu) 24. september 2019, kell 01:51 (EEST)[vasta]

Võid kirjutada. Andres (arutelu) 24. september 2019, kell 10:04 (EEST)[vasta]