Arutelu:Tšingis-khaan
Kas keegi teab kinnitada või ümber lükata, et kas artikli kirjanduse all tõlkijana viidatud Martti Kalda on see sama Martti Kalda, kellest Vikis juba artikkle on? --Kal 25. märts 2008, kell 12:28 (UTC)
- Minu meelest pole põhjust selles kahelda. Andres 25. märts 2008, kell 22:01 (UTC)
Khaanide loend/kategooria[muuda lähteteksti]
Peaks vast tegema tähtsamate mongoli khaanide loendi ja/või kategooria, Tšingis-khaan, Batu-khaan, Hulagu, Timur ... lisada oleks vaja Kubilai ja veel mõned. Ja kas panna neile kõigile "-khaan" lõppu või mitte. Tšingis, Batu, Kubila - neile pannakse tavaliselt alati khaan lõppu. Hulagu puhul on asi segasem ja Timuril olid selle nimega formaalsed probleemid.
Kaido Kama väidab, et Tšingisi ema kuulus merkidi hõimu, kes olid arvatavalt soomeugrilased, siis oleme meie, eestlased Tšingis-khaani lähedased sugulased. - Selle lause võiks vist välja võtta. 800 aastat tagasi elanud mehega ei saa keegi enam lähisugulane olla.--WooteleF 11. mai 2008, kell 18:03 (UTC)
Mongolid peavad Tšingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks.
Hiinlased ütlevad, et kuna Tšingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile.
Burjaadid kinnitavad, et kuna Tšingis sündis nende ajaloolistel aladel, on nemad tema vaimsed pärijad.
Jaapanlastel on teooria, et Tšingis on tegelikult üks nende rahvuskangelane, kes lahingu kaotuse järel ei sooritanud mitte harakirit, vaid põgenes Mongoolia steppidesse ning asus Aasia rahvaid ühendama.
Kaido Kama väidab, et Tšingisi ema kuulus merkidi hõimu, kes olid arvatavalt soomeugrilased, siis oleme meie, eestlased Tšingis-khaani lähedased sugulased.[viide?]
- Võtsin selle kõik välja. Mõne asja võib sisse panna, kui saab rääkida konkreetsemalt ja viidetega. Sel juhul pole tähtis, kas Kaido Kamal on õigus. Andres 11. mai 2008, kell 18:12 (UTC)
Märkus: suurem osa eelöeldust on keskaegne müüt, mida on võimendanud Tšingiskhaani-teemaline seikluskirjandus ning ka mongolite nüüdisaegne rahvuslus. Hõredalt asustatud rohtla rändkarjakasvatajail ei saanud olla suuremateks vallutusteks vajalikke inimesi ega hobuseid (arvestusega 3-4 hobust mehe kohta). Mongolite hinnanguline rahvaarv 500 tuhat hinge (praegu toidab sealne rohtla vaid 10 miljonit inimest) võimaldanuks välja panna ehk 10-20 tuhat karjasetööst vabastatud ratsanikku (2-4% elanikkonnast). Regulaararmee suurema arvu puhul oleks karjad ja perekonnad nälga jäänud ja mongolite rahvad hääbunud. Müütide lähteks võis seega olla Tšingisiga ühinenud noorte seiklejate kiired röövretked rikastele piirialadele Hiinas, Kesk-Aasias ja mujal, mis jätsid kaasaegsetele kustumatu mulje ning kajastusid kroonikates. Koloniaaladministratsiooni sisseseadmiseks polnud mongolitel ei inimesi ega kogemust.
Märkus: ei ole lõplikult selge, kas Temutšin oli mongolite või türkide pealik.
- Võtsin välja kui originaaluurimuse. Andres (arutelu) 6. mai 2012, kell 08:23 (EEST)
"Burjaadid ja tuvalased on mongolitõugu rahvad Venemaal." Tuva (tõva) keel kuulub turgi keelte hulka. Tõvalasi ei loeta mongoli rahvaste hulka kuuluvaks. Pealegi väljend "mongolitõugu rahvad" on imelik. 90.191.119.98 19. august 2013, kell 19:58 (EEST)
Artikkel on põhiliselt Mongolite riigist, Tšingis-khaanist endast on vähe kirjutatud. Velirand (arutelu) 18. juuli 2021, kell 20:48 (EEST)