Arutelu:Tšekk

Sõnal on ka muid tähendusi.--WooteleF 14. august 2009, kell 08:20 (UTC)

Siis võib teha eraldi täpsustuslehe.--Andrus Kallastu 14. august 2009, kell 08:23 (UTC)

Kas kõik lingid siia peavad silmas seda? Andres 14. august 2009, kell 08:34 (UTC)

Sõna pole inglise keelest pärit, miks ingliskeelsed vasted sulgudes? 195.50.204.250 14. august 2009, kell 09:50 (UTC)

Usun, et ei ole tarvidust täpsustavaid artikleid ette näha, enne kui vastavad alaosad on siin ülemäära pikaks läinud. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 10:02 (UTC)

Minu meelest on mõtet, sest on selge, et on tarvis eraldi artikleid ja see artikkel peab pikaks minema. Kui mõni neist oleks praegu kirjutatud ja seda artiklit siin poleks, siis oleks ju kõik korras? Andres 14. august 2009, kell 10:07 (UTC)

Eraldi artiklit on tarvis siis, kui on eraldi mõiste. Andres 14. august 2009, kell 10:09 (UTC)

Kui mõni neist oleks praegu kirjutatud ja lühidalt, siis ma leiaksin, te see tuleks hetkel siia ümber tõsta. Ei ole ju mõtet mitte midagit veel olematumaks hakkida. Ka reisitšekk on tšekk ja üldmõiste alt seda ennemini ka otsitakse – selle peale ei tule esimese hooaga, et iga liitsõna moodustise kohta võiks entsüklopeedias eraldi kirje olla, ümbersuunamisega oleks leitav ka täpsema nimetuse alt. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 10:57 (UTC)

Vajadusel saab täpsemaid nimetusi kasutusele võtta, aga kuna see pole sõnastik, siis ei peaks see üldine põhimõte olema, et iga mõiste kohta on eraldi artikkel. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 10:59 (UTC)

Mina otsiksin reisitšekki küll oma nime alt. Mul ei tuleks pähegi seda oma nime alt otsida. Aga kui keegi seda siit otsib, leiab ta ju selle ikkagi kätte. Vikipeedia lugejad harjuvad kindlasti ruttu sellega, et iga asja võib oma nime alt otsida.

Kõik need mõisted, eriti aga reisitšeki mõiste, on piisavalt iseseisvad, et nendest pikk jutt kirjutada. Selles artiklis tuleks ikkagi kirjutada tšekist üldiselt ning selle liikidest ainult ülevaade anda.

Me ei pea linkidega nii kaua ootama, kuni artiklid kirjutatakse. Vikipeedia üldine põhimõte ongi ju mitte seda teha.

Minu meelest on see, et iga mõiste kohta tehakse eraldi artikkel, just üldine põhimõte, millest võidakse teha erandeid. Sõnaraamatus ei kirjutata mõistetest, vaid sõnadest. Andres 14. august 2009, kell 13:32 (UTC)

No, inglisvikis küll selline asi läbi ei lähe, et selliste täpsustavate mõistete kohta eraldi artikkel tehakse ainult sellepärast tegu eraldi mõistega on. Lingikesed võivad isegi olla, aga need on siis üldjuhul ümbersuunamised. Eraldi artikkel tuleb alles siis kui põhiartikkel liiga suureks on paisunud. Ei tahaks uskuda, et siin midagi üldist on.

Minu meelest võiks artikleid kasvatada ja toimetada nii, et nad kogu aeg viisakad välja näevad, mitte selgelt poolikud selle hetkeni, mil enam mitte midagi lisada pole. Hää küll kaotame punase lingi ära alaosa algusest ja teeme täpsustava artikli valmis, aga lugeja saab ikka petta, kui lingil klõpsab, sest need paar lauset mille juurde ta jõuab, ei ütle midagi enamat. (Ma ei mõtle, et üldse punaseid linke ette ei või näha, aga selliste üksikasjalike nähtuste veel üksikasjalikumate täpsustuste puhul see hea pole ilma põhjuseta.) 195.50.204.250 14. august 2009, kell 15:53 (UTC)

Kui siin midagi üldist ei oleks, siis ei oleks ju põhjust seda artiklit üldse teha. Kõik, mis eelneb pealkirjale "Tšekkide liigid", on üldine.

Väljendasin ennas ebatäpselt, üldine kui üldistele põhimõtetele omane. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 16:32 (UTC)

Vikipeedia struktuur on ju üldiselt mõiste- või asjapõhine. Andres 14. august 2009, kell 16:34 (UTC)

Tõsi küll, paistab, et reisitšekk ei ole rangelt võetes üldse tšekk, kuigi seda kasutatakse tšekiga sarnaselt.

Jah, inglise vikis kasutatakse tõesti koondartikleid rohkem kui meil. Ma ei saa aru, miks.

Minu meelest ei tuleks Vikipeediasse sisse programmeerida ümberehitamist. Kategooriate süsteem on niikuinii pidevat ümberehitamist vajav. Võiks siis vähemalt artiklite puhul seda vältida. Kui on näha, et asjast saab korraliku artikli kirjutada, siis ei tohiks linkimist edasi lükata. Pärast ei leia ju kõiki kohti üles, kus lingid olid panemata või liiga üldised.

Minu meelest on Vikipeedias lootusetu hoida artikleid kogu aeg valmis. Vikipeedia on ehitusplats, ja ehitusplats ei ole puhas.

Olen nõus, et ilma põhjuseta pole mõtet linke teha, aga siin ju on põhjus. Kui tekib spetsiaalartikkel, siis tuleb ju ka üldisemat artiklit muuta, et asjatut dubleerimist vältida. Ja tõesti pole mõtet teksti lihtsalt kopeerida. Las jääda punane link, kuni keegi korraliku artikli teeb. Andres 14. august 2009, kell 16:33 (UTC)

Ma saan aru, et inglisvikis on rohekm toimetajaid jne (küll ka rohkem artikleid), aga nende ehitusplats tundub päris puhas oleva selles osas. Pole poolikuid viitasid sama artikli teemat jätkavate artiklite 5 aastat hilisemale seisule, poolikuid lõike või lõike ja alaosi, mis polegi üldse lõigud ega alaosad. Ka vähese saab nii vormistada, et ta näeb välja nagu valmis, lühike, aga valmis. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 16:46 (UTC)

Eesti vikis tundub olevat (suhteliselt) eriti vähe toimetajaid, nii et sellepärast vist on mustust rohkem. Ma ei tea, miks toimetajaid vähe on.

Aga mida pole, sellest ma Sinu jutu järgi aru ei saa.

Kas punase lingiga "vaata"-mall alajaotuse alguses teeb artikli mittevalmiks? Andres 14. august 2009, kell 17:09 (UTC)

Näituseks küll, tegu on nagu eraldialaosaga, mis on eraldi leheküljel, ainult et see eraldi lehekülg on tühi ja jutus on auk sees. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 18:14 (UTC)

Aga siis ju kõik punased lingid teevad artikli mittevalmiks. Ja nii ongi. Artikkel ei ole valmis, kuni teised artiklid pole valmis. Sellepärast nõutakse ka eeskujulikult artiklilt, et punaseid linke poleks. Aga Vikipeedias tehaksegi kõike korraga, mitte järjekorras, sellepärast ei saagi miski valmis. Andres 14. august 2009, kell 18:19 (UTC)

Mina võtaksin seda lihtsalt nii, et kõik punased lingid markeerivad neid suundi, kuhu Vikipeedia on kasvamas. Nende ärapeitmine on minu meelest Vikipeedia põhimõtetega vastuolus. Andres 14. august 2009, kell 18:21 (UTC)

Ma ei saa aru kuidas jutt algusesse tagasi jõudis. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 18:26 (UTC)

Sellise pika arutelu juures kipub järg ära kaduma. Andres 14. august 2009, kell 18:27 (UTC)

Lihtsalt mulle jääb mulje, et õigus on sellel kes ennast rohkem kordab. Mina ei taha ennast korrata, vähemalt mitte üle mõne rea. Nii et palun. 195.50.204.250 14. august 2009, kell 18:59 (UTC)

Mina ka ei taha ennast korrata. Välja arvatud juhul, kui tundub, et teine ei saa aru. Antud juhul ma ei pannud tähele, et ennast kordan, sest jõudsin selle jutuni seoses teiste asjadega. Andres 14. august 2009, kell 19:23 (UTC)

Kas Sa leiad, et ma kasutan arutelus ebaausaid võtteid? Igatahes sellist taotlust mul pole. Aga mul on see viga, et ma reageerin eelmisele repliigile ja kaotan terviku silmist. Andres 14. august 2009, kell 19:26 (UTC)

Ausalt öeldes ma ei viitsinud kõike lugeda aga hetkel on artikkel viisakas. Kohe peaks kirjutama asjadest õige pealkirja all ja eesti vikis ei tehta selliseid ümbersuunamisi nagu inglise vikis.

Sellist tšeki seadust ma ei leidnud ja see ei ole riigiteata link. Tšekist kirjutab võlaõigusseaduse 48. peatükk. [1]. --Tiuks 14. august 2009, kell 19:23 (UTC)

Kas see ei peaks täpsustusleht olema? Ka kassatšekki nimetatakse tšekiks. 90.190.71.25 7. september 2015, kell 19:07 (EEST)[vasta]

Mitte tingimata. Võib ka ühe tähenduse välja valida ning teha täpsustuslehe veel lisaks. Andres (arutelu) 7. september 2015, kell 20:45 (EEST)[vasta]

enwi artikkel Receipt (maksedokument jne); EKSS: tšekk ehk kauba eest tasumist tõendav maksekviitung jne —Pietadè (arutelu) 7. september 2015, kell 22:45 (EEST)[vasta]