Arutelu:Tšekaa

mis nende nimetustega teha? vajalikud nad on, aga kas selle artikli juures, või kuskil mujal? mida arvatakse? --Lulu 18:49, 26 Feb 2005 (UTC)

ei saa ju igast nimetusest omaette artiklit teha... GULAG ehk ainult... --Lulu 18:58, 26 Feb 2005 (UTC)

Tuntumad lühendid, nagu NKVD, GPU, OGPU, SMERŠ, KGB, MVD peavad kindlasti olema omaette artiklite pealkirjad. Arvan, et iga niisugune lühend tuleks varustada lingiga. Kui oled väga kindel, et omaette artiklit ei tule, siis kirjuta rasvaselt ja tee vastava pealkirja alt suunamine siia. Mina paneksin küll kõigile lingid. Andres 19:48, 26 Feb 2005 (UTC)

Välja võetud: *Erinevatel aegadel kuulusid NKVD juurde mitmesugused peavalitsused, mille alluvuses olid riiklik julgeolek (GUGB), miilits (GURKM), tuletõrje (GUPO), raudteed (GUŽD), maanteed (GUŠosdor), vangilaagrid (GULAG), majandus (GEU), transport (GTU), sõjavangid ja interneeritud (GUVPI) jne.

Andres 29. juuni 2006, kell 08.50 (UTC)

Jah, tõstsin NKVD alla, kuhu nad paremini sobivad. --Lulu 29. juuni 2006, kell 09.05 (UTC)

---

See pikk "Ülevenemaaline" ongi sama mis Tšekaa. Andres 20. jaanuar 2009, kell 21:01 (UTC)

See on väga lihtsustatud lähenemine Tšekaa ise ei tähenda ju midagi peale erikomisjoni ning artikkel sobib ainult edasisuunamiseks. Kui aga läheneda teemale korrektselt ja ammendavalt, siis Tšekaa all lahti seletada nii ÜEK, Petrogradi, Moskva, Hersoni, Kiievi ja muude Venemaa kodusõja ajal inimsusevastseid kuritegusi toimepannud asutuste tegevust ületaks mahupiirid ühes artikklis... Seepärast ongi artikkli Tšekaa all üldine sissejuhatus, sealt aga edasisuunamised konkreetsete asutuste kohta käivatele lehekülgedele...

NOSSER 21. jaanuar 2009, kell 07:43 (UTC)

Vaata näiteks [1]. Peale selle, intervikilinkidega on segadus. Andres 21. jaanuar 2009, kell 08:53 (UTC)

tšekaa on ju lühendi ЧК eestikeelne tsanskriptsioon, "ülevenemaalise" eestikeele vaste oleks ju ikkagi VeTšeKaa? Hoolimata Eesti Keele Instituudi autoriteedist, arvan et nende poolt antud tõlgendus, mis lähtub ainult keeleteadlaste lähtepunktist antud hinnangul puhul ei ole ainuõige. Aga inerwikid võin koheselt,kui saame vaidluses selguse, ümber tõsta - tehnika küsimus....

NOSSER 21. jaanuar 2009, kell 14:25 (UTC)

Ega keeleteadlased seda omast peast välja mõelnud. ENE-s on Tšekaa Vetšekaa sünonüüm, kusjuures Ve on lihtsalt lühiduse huvides eest ära jäetud, nii nagu vene keeleski. Täielik nimi on Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, lühemalt Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon. Andres 21. jaanuar 2009, kell 21:38 (UTC)

Oma aega ootama

• 1919 aasta, Московская ЧК, Feliks Dzeržinski - предс. Jēkabs Peterss - вице-предс. Шкловский, Кнейфис, Цейстин, Размирович, Кронберг, Хайкина, Карлсон, Шауман, Лентович, Ривкин, Антонов, Делафабр, Циткин, Розмирович Е., Свердлов Г., Бизенский, Jakov Bljumkin, Александрович, Рейтенберг, Финес, Закс, Гольдин Яков, Гальперштейн, Книггисен, Mārtiņš Lācis, Дейбол, Сейзан, Дейбкин, Либерт (нач. тюрьмы), Фогель, Закис, Шилленкус, Янсон

Петроградская ЧК

• 1919, Мейнкман, Гиллер, Козловский, Модель, Розмирович И., Диэспоров, Иселевич, Крассиков, Бухан, Мербис, Пайкис, Jaan Anvelt

Vetšekaa

Artiklis pole mainitud Vetšekaad. --kanakukk 12. mai 2010, kell 15:13 (EEST).

Aga Vetšekaa (vene keeles ВЧК - Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon) oli ju selle "kontori" ametlik nimi. Pakun ümbersuunamist teha. Al.Neuland 12. mai 2010, kell 22:07 (EEST)

Sergei Špigelglas (Spiegelglass)

Saksapärane perekonnanimi Шпигельглас kirjutatakse eesti keeles Špigelglas (kooskõlas vene-eesti transkriptsiooni reeglitega) või Spiegelglass (täpselt nii, nagu saksa keeles). -- Al.Neuland 21. mai 2010, kell 23:15 (EEST)

Vene-eesti transkriptsiooni järgi tuleb kirjutada "Špigelglass". Andres 21. mai 2010, kell 23:32 (EEST)

Mida tähendab see lõik? "Enne EK moodustamist täitis Rahvakomissaride Nõukogu juures sunni ja täitevvõimu ülesandeid Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee (pärast 29. oktoobril 1917 13 ÜVKTK liikme liitmist nimetati Ülevenemaaliseks Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuvaks Sõja-Revolutsioonikomitee." Amherst99 13. september 2010, kell 16:37 (EEST)

Parandasin. Taivo 13. september 2010, kell 20:27 (EEST)

Algustähed

Osakondade nimed kirjutatakse eesti keeles väiketähega, samuti lühendatakse sõna 'number' eesti tekstis 'nr', mitte aga venepäraselt. Amherst99 13. september 2010, kell 16:37 (EEST)

Jätkan asutuste nimede ja nende suurtähestamise või mittesuurtähestamise teemat. ÕS-i järgi on "tšek`aa <26> nõuk 1917.–1922. a tegutsenud Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni lühinimetus" – just nimelt "lühiNIMETUS", mitte PÄRISNIMI. Nimetused kirjutatakse väikese algustähega, nagu on "tšekaa" ka ÕS-is; pärisnimed kirjutatakse suure algustähega. Asutuste nimed kirjutatakse eesti keeles suure algustähega siis, kui tegemist on asutuse AMETLIKU nimega ja vajadusega nime ametlikkust rõhutada (nt dokumentides, ametlikus asjaajamises). Eespool öeldut arvesse võttes ei saa artiklis kasutatud suure algustähega asutuste nimed (Tšekaa Kolleegium, Tšekaa Sõjaosakond, Tšekaa esimees, Tšekaa Salajas-Operatiivvalitsus, Moskva Tšekaa jne) olla nende asutuste või allüksuste ametlikud nimed. Minu arvates tuleks Vikipeedias võtta suund sellele, et tasapisi saaksid ka sellised nimed korrastatud. See tähendab näiteks ka seda, et Vikipeedia artikli pealkiri ei peaks olema "Moskva Tšekaa", vaid selle asutuse tegelik nimi. Ka poleks vaja artiklites sama asutusenime kordumisjuhtusid esitada iga kord uuesti ametliku nimena, eriti käib see kõikvõimalike allasutuste nimede kohta (st ei ole vaja kirjutada alati suure algustähega "Transpordiosakond" ja "Eriosakond" – seda on siinsamas eespool õigesti maininud kasutaja Amherst99).

Kui kellelgi on midagi selle põhimõttelise keeleparandamissuuna vastu, siis palun andke sellest teada. Võimalik, et sel teemal on Vikipeedias varemgi arutletud, aga ma pole kõiki neid arutlusi üles leidnud. Ma olen veendunud, et grammatikaküsimusi ei peaks Vikipeedias hääletusele panema, vaid soovin, et keegi poleks nördinud, et tema koostatud artiklites selleteemalisi parandusi tehakse. Arutlegem pigem selle üle, kust läheb see piir, kus peaksid kindlasti olema asutuste ametlikud (suure algustähega) nimed ja kusmaalt võib "vabamalt võtta". Kuriuss (arutelu) 28. aprill 2015, kell 22:18 (EEST)

Minu arvates tuleks kasutada ametlikke nimesid vähemalt pealkirjades, kui need ei ole liiga keerulised. Andres (arutelu) 28. aprill 2015, kell 23:51 (EEST)

Et pealkiri peaks olema näiteks "Moskva Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon" (või mõni pikem variant, milline iganes kõige ametlikum on), kuigi tavaliselt öeldakse lihtsalt "Moskva tšekaa"? Minu meelest mitte. Piisab kui ametlikku nime mainitakse kuskil artikli algusepoole.

Muidugi peaks kirjapilt olema kooskõlas keelereeglitega. Ainult et, kas tšekaa on suure või väikese algustähega, see on minu meelest tõlgendamise küsimus. Seda võib pidada ka antud organisatsiooni lühinimeks. Kui ÕSis toetab teist tõlgendust, siis küllap võime ka siin eelistada väikese tähega "tšekaad". Et siin artiklis on või oli "tšekaa" suure tähega, pole arvatavasti kuigi teadlik valik. Allüksuste nime(tuse)d tuleks ammugi väikeste tähtedega kirjutada.

Mis puutub ametlikku nimesse, siis nagu isegi ütled, ei näita suured tähed mitte ainult, et tegu on ametliku nimega vaid ka vajadust ametlikkust rõhutada. Kui välismaa organisatisoonil pole eesti keeles ametlikku kuju, mis kirjutatakse suurte esitähtedega (st eestikeelsetes ametlikes dokumentides), ja kui kirjutada ametliku nime tõlge sõna-sõnalt väikeste tähtedega, siis see minu meelest ei tähenda iseenesest "vabamalt võtmist" või et väikeste tähtede tõttu pole enam tegu sama ametliku nime tõlkega. Ma oleksin nõus sellega, et suund tuleks võtta selles mõttes korrastatusele, et kasutame suuri tähti vaid siis, kui see on tõesti vajalik ja põhjendatud. Pikne 29. aprill 2015, kell 10:32 (EEST)

Kui asutuse nimi on Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, siis minu meelest ongi tegu sellise juhtumiga, kus oleks pealkirjas parem kasutada "tšekaa", sest nimi on liiga keeruline.

Minu meelest on entsüklopeedias tähtis ametlik nimi ära tuua, ja sel juhul tuleks seda ka kirjutada läbiva suurtähega, et oleks arusaadav, et see on ametlik nimi. Lühendnimede puhul tuleb läbivat suurtähte kindlasti vältida.

ÕS-is ongi öeldud, et "tšekaa" on lühinimetus.

Minu meelest ei pea nimel olema ametlikku eestikeelset kuju. Piisab sellest, kui on ametliku nime tõlkimise tava. Kui seda tava ei ole ning pole ka üheselt selge, kuidas tõlkima peaks, siis peaks nähtavasti läbivast suurtähest hoiduma. Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 12:42 (EEST)

Minu meelest pole tingimata oluline alati eraldi märkida, et see kanooniline nimi, mida kasutatakse on ametlik. Kui on mitu nime ja tundub, et pole arusaadav, milline on ametlik, siis võib juurde märkida "ametlikult". Näiteks kui kirjutada siin pikk nimi väikeste tähtedega või kui kirjutada näiteks "Helsingi tehnikaülikool" ja muid selliseid nimesid pole, siis mis muud nimed need ikka on kui ametlikud nimed. Pealegi on ametlik nimi ka vene keeles väikeste tähtedega. Kas vene keeles pole arusaadav, et tegu on ametliku nimega? Ka eesti keele reeglid ei nõua sellistes nimedes läbiva esisuurtähe kasutamist, kuigi seda ametlikkuse rõhutamiseks mõnikord tehakse. Pikne 29. aprill 2015, kell 13:14 (EEST)

Minu meelest tekib läbiva suurtähe vältimisel ikkagi küsimus, mis on siis ametlik nimi, ja kui me ilma läbiva suurtäheta kirjutame "ametlikult", siis jääb mulje, nagu ametlikult tulekski nii kirjutada. Reeglid ei nõua, aga entsüklopeedias on minu meelest ametlikul nimel suurem tähtsus. Arvan, et vene keeles pole ka üheselt arusaadav, kui ei lisata, et tegu on ametliku nimega. Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 13:53 (EEST)

Kui me ei kirjuta "ametlikult", aga kasutame suuri tähti, kas siis on rohkem põhjust arvata, et ametlikult võib kirjutada ka kuidagi teisiti? Minu meelest üheselt arusaadavus on oluline siis, kui on tarvis eristada ametlikke ja mitteametlikke nimekujusid. Selline lähenemine tundub olevat ka teistes keeltes, kus selliseid nimesid ei kirjutata või ei tule kirjutada läbiva esisuurtähega. Pikne 29. aprill 2015, kell 14:27 (EEST)

Kui me ei kirjuta "ametlikult" ja kasutame suuri algustähti, siis minu meelest pole põhjust arvata, et tegu ei ole ametliku nimega, ja sellepärast minu meelest ei tohikski mitteametlikku nime läbiva suurtähega kirjutada, näiteks Moskva Riiklik Ülikool, selle asemel Moskva ülikool. Minu meelest on alati tarvis teada, kas tegu on ametliku nimega. Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 16:27 (EEST)

Jah, väga õige. Aga hirmus palju on meil neid põhjendamatuid suurtähti, sellepärast teema üles võtsingi. Ma arvan, et kui tõlkija ei leia mõne välismaise asutuse heakskiidetud või järjekindlalt kasutatud ja keeleliselt korrektset eestikeelset nimekuju, siis (Andrese mõtet korrates:) ei tohiks n-ö esmatõlget esitada pärisnimena ehk suurte algustähtedega, vaid võiks anda kirjeldava tõlke väikeste algustähtedega. Sel juhul võiks nime originaalkuju jätta sulgudesse, et kui kunagi tekib ametlik tõlkevariant, siis saab originaali järgi otsides kõik läbivalt välja vahetada.

Eesti keele käsiraamatu algustähereeglid on siin [2]. Kuriuss (arutelu) 29. aprill 2015, kell 17:23 (EEST)

Seda küll, et mitteametlikku nime (või selle tõlget) ei peaks kirjutama suurte algustähtedega. Aga võib kirjutada "Moskva riiklik ülikool" või "M. V. Lomonossovi nimeline Moskva riiklik ülikool". Suurte tähtedega jääb mulje justkui oleks sellel ülikoolil eestikeelne ametlik nimi. Pikne 29. aprill 2015, kell 18:09 (EEST)

Minu arvates sellist muljet ei jää, vaid jääb mulje, et on tegu on ametliku nime vastega.

"Moskva riiklik ülikool" ma ei soovitaks kirjutada, sest see ei näe pärisnime moodi välja ja mingi kirjeldus see ka pole. Selle asemel võiks juba kirjutada "Moskva ülikool", nagu eesti kõnekeeles tavaliselt öeldakse. Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 20:42 (EEST)

No kui ta on lihtsalt ametliku nime vaste, mitte ametlik nimi, siis võib kirjutada väikeste tähtedega. Selline mulje, et on eestikeelne ametlik nimi, st on mingi eriline põhjus suurte tähtede kasutamiseks, jääbki eelkõige tõlkimisel neist keeltest, kus läbivat esisuurtähte ei kasutata ja arvestades, et see ka eesti keeles üldiselt vajalik pole.

Kas pead silmas, et (ametlikus) pärisnimes sisaldub ka isikunimi? Nojah, selles suhtes pole vahet, kas kirjutada suurte või väikeste tähtedega. Minugi poolest eelistada "Moskva ülikooli".

Aga "Moskva riiklikku ülikooli" kasutatakse ikkagi üsna palju. Kirjeldus ta pole, seda võib minu meelest pidada lihtsalt lühinimeks. Kui ta pole ametlik ega isegi mitte ametliku nime vaste, siis seda enam ei peaks kirjutama seda suurte esitähtedega. Pikne 29. aprill 2015, kell 21:13 (EEST)

Ametliku nime eestikeelne vaste peab minu meelest kindlasti suurtähtedega olema (iseasi, kui me seda vastet ei leia). Kui näiteks mõni meie ülikool Moskva ülikooliga lepingu sõlmib, siis kasutatakse ikka eestikeelset ametlikku nime. Sobib ka nimi, mida Eestis on kombeks kasutada, ja Moskva ülikoolil on see kindlasti olemas. Ja mis puutub sellesse, et vene keeles läbivat suurtähte ei kasutata, siis see pole üldse oluline. Näiteks ajalehtede ja ajakirjade nimedesse tuleb ka eesti keeles läbiv suurtäht.

Mille põhjal Sa väidad, et pole vahet? Mina saan reeglitest nii aru, et "Moskva Riiklik Ülikool" ei tohi kirjutada.

Mina isiklikult ei soovitaks "Moskva riiklikku ülikooli". Mina saan igatahes reegli mõttest nii aru, et väiketähte soovitatakse kasutada kirjeldustes, mitte nimedes. Seega juhul, kui nime saab mõista kirjeldusena. Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 22:55 (EEST)

Millist reeglit sa silmas pead? Mul ei tule meelde reeglit, mille järgi oleks tähsust, kas nimi on kirjeldav. Mina saan aru, et üldreegli järgi kirjutatakse nimedes tüübisõnad väikese tähega. Ja kui keegi seda soovib või mingil otstarbel vajalikuks peab, siis võib ametlikkuse rõhutamiseks kasutada ka suuri esitähti. Aga selle jaoks on minu meelest meil ikkagi vaja teada, et eestikeelsetes dokumentides (kas või siis välisülikooliga sõlmitud lepingus) kasutatakse just nii- või naasugust kirjapilti. Muidu on tõlkenimes suurte tähtedega ametlikkuse rõhutamine problemaatiline. Ja samas tõlkenime kuju kuskil lepingus on üsna juhuslik, antud lepingu spetsiifiline. See pole samaväärne sellega, kui välisülikool kasutaks laiemalt enda tutvustamisel eesti keeles teatud nimekuju või kui näiteks tema põhikirjas oleks öeldud, et eestikeelne nimi on just niisugune. Nii et ei oleks kindel, et kuskil mujal ametlikus kontekstis ei võiks tõlkida ametlikku nime teisiti, ka väikestega tähtedega kirjutatult.

Vahet ei ole selles mõttes, et kui "Moskva riiklik ülikool" ei sobi, siis ei sobi ka "Moskva Riiklik Ülikool".

Ma ei mõtlegi, et Vene nime eesti keelde tõlkimisel tuleks järgida vene keele reegleid. Lihtsab tundub, et vene ja eesti keele algustähe reeglid on selle kohta pealt sarnased. Mis puutub perioodikaväljaannete nimedesse, siis seal pole ju tüübisõnu. Pikne 29. aprill 2015, kell 23:32 (EEST)

Ma mõtlesin seda reeglit, aga mul ei olnud see hästi meeles. Seal on öeldud, et võib väikse tähega kirjutada kõik nimetuse osad, mis pole otseselt nimed, kui just pole nii, et on mitu sellele kirjeldusele vastavat asutust.

No kui eestikeelset ametlikku nimetust, ei ole, siis kasutatakse seda ametliku nimetuse vastet, mida on kombeks kasutada või mis on näiteks teatmeteoses kirjas. Minu meelest küll pole tarvis selleks lepinguid vaadata. Lepingus võidakse mitut moodi tõlkida, aga vast ikka järgitakse levinud eeskuju. Minu meelest see pole takistuseks, et asutus ise pole oma eestikeelset nime kindlaks määranud. Andres (arutelu) 30. aprill 2015, kell 00:44 (EEST)

Nojah, võimalik, et suurte tähtede kasutamine on põhjendatav, põhjendamine on keeruline, mõnel juhul on kergemini põhjendatav ja mõnel juhul raskemini (näiteks kui tõlkenime kasutamise traditsioon puudub täiesti), ning ametlikkuse rõhutamise vajadus on mitmeti tõlgendatav. Samas on väikeste algustähtedega igal juhul õige. Sellepärast kirjutaksingi sellised tõlkenimed pigem läbivalt väikeste algustähtedega. Pikne 30. aprill 2015, kell 09:38 (EEST)

See lahendus arvestab ainult seda, et oleks kindel, et õigekirjavigu pole. Andres (arutelu) 30. aprill 2015, kell 10:28 (EEST)

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.kavkaz–uzel.ru/bookstext/books/id/724560.html
  • In Tšekaa on 2013-06-24 13:58:58, Socket Error: 'Name or service not known'
  • In Tšekaa on 2013-07-07 05:53:01, Socket Error: 'Name or service not known'

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 08:53 (EEST)