Arutelu:Tõlge

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Hea töö!

Juhin tähelepanu sellele, et teistes keeles tähistatakse tõlkimist ja tõlget sageli ühe ja sama sõnaga. Seetõttu võivad interviki vasted rääkida rohkem tõlkimisest kui tõlkest. Andres 1. september 2005, kell 18.59 (UTC)


Vikipeedias kasutatakse rasvast kirja ainult märksõnade puhul, mille kohta pole ette nähtud artiklit mujal.

Soovitan kolmest tõlketüübist rääkida eraldi artiklis Tõlge (semiootika) ning piirduda siin interlingvistilise ehk keeltevahelise tõlkega. Vastasel korral tuleks juba artikli alguses lähtuda sellest laiemast tähendusest ning rääkida eri tüüpi tõlgetest eri alajaotustes. Andres 22. juuni 2008, kell 20:46 (UTC)

Ma tõstan siis selle osa praegu siia. Adeliine 2. jaanuar 2016, kell 04:57 (EET)[vasta]

Tõlketeooria seisukohast on käesolevas artiklis käsitletud Roman Jakobsoni mõistes interlingvistilist tõlget. Artiklis "On linguistic aspects of translation" (1959) eristab Jakobson järgmisi tõlketüüpe:

  • interlingvistiline tõlge – loomulikus keeles A antud sõnumi ümberkodeerimine loomulikku keelde B (tõlge erinevate keelte vahel, ilukirjanduslik, tehniline jm);
  • intralingvistiline tõlge – sõnumi ümberkodeerimine ühe loomuliku keele sees (ümberjutustus, poeetilise teksti muutmine proosatekstiks jm);
  • intersemiootiline tõlge – sõnumi ümberkodeerimine ühe modaalsusega märgisüsteemist teise (selle eelistatum nimetus on intermodaalne tõlge).

Ehkki tõlketeooria tegeleb traditsiooniliselt interlingvistilise tõlkega, kuuluvad selle uurimisobjektide hulka ka intralingvistilise ja/või intersemiootilise tõlke juhtumid (viimastest näiteks raamatu tõlkimine filmiks jmt), mille vaatlemine ja kirjeldamine tõlketeooria mõistestiku abil aitab luua uut teadmist erinevate tekstitüüpide ja märgisüsteemide kohta.