Arutelu:Suveräänsus

Mileks siia kirjutada, kuidas inglise sõna sovereignty on kasutatud? Andres 2. september 2006, kell 14:51 (UTC)

Eesti keeles seda ju võimalik jälgida ei ole, samas annab see ikkagi lisainfot mõiste arengu kohta. Kõige parem oleks prantsuse keelest lähtuda, aga ma pole selles piisavalt kompetentne. --193.40.5.245 2. september 2006, kell 14:56 (UTC)

Las ta siis esialgu olla. Andres 2. september 2006, kell 15:00 (UTC)

Minu arvates on jaotis "sisemine ja välimine suveräänsus" põhjendamatu ja segane. Kas selle võiks ära kustutada? --Oudekki 28. märts 2009, kell 18:14 (UTC)

Sisemine ja välimine suveräänsus

Sageli eristatakse suveräänsusel selle teostamise sisemist ja välimist tahku. Suveräänset võimu teostatakse nii sisemiselt, riigipiiride ulatuses, kui ka väljasolijate suhtes, kes ei tohiks suverääni võimupiirkonda sekkuda. Välise suveräänsuse peamiseks hoidjaks on olnud riik alates 1648. aasta Vestfaali rahust, millega sekkumine teiste riikide siseasjadesse muutus õigusvastaseks. Väline suveräänsus sõltub riigi tunnustamisest teiste riikide poolt. Sellest tuleneb ka riikide võrdsus ning formaalse hierarhia puudumine rahvusvahelises süsteemis (tavapäraselt kasutatakse sõna anarhia).

Võtsin selle välja. Andres 28. märts 2009, kell 19:34 (UTC)

mull ja eesti kirjakeel

• suveräänsus @ÕS 2006
• iseseisvus @ÕS 2006

auh-auh-auh, tõlgime meresõnavara ja pärisnimesid? ja juriidika jätame torkimatta? läheb haisema wä? suwa 28. märts 2009, kell 19:40 (UTC)

Mõiste, mida selles artiklis käsitletakse, on erinev iseseisvuse mõistest. Andres 28. märts 2009, kell 20:16 (UTC)

Kui sõna "suveräänsus" tähendab ka iseseisvust, siis tuleb need tähendused lahku viia. Andres 28. märts 2009, kell 20:17 (UTC)

Iseseisvaks saab minu meelest nimetada ainult riiki. Andres 28. märts 2009, kell 20:21 (UTC)

Kui anutud kirjatükk käsitleb ainult riigijuhtimisteaduste eriharude arusaama

ning tõlgendust võõrtüvelisele erialasele üksikterminile, siis võiks olla

pealkirjaks Suveräänsus (poliitika) ning suveräänsus laiemas mõistes

olla suunatud kirjutisele Iseseisvus.

Nt. üksikisiku suveräänsus on samane, mis indiviidi õigus ise otsustada.

??? suwa 28. märts 2009, kell 20:25 (UTC)

Ükskõik kuidas vahet teha, igal juhul on ka siin käsitletud mõiste seotud poliitikaga. Andres 28. märts 2009, kell 20:30 (UTC)

Suveräänsus ei pea ka tingimata olema seotud mõistega "riik", on ka arutletud selle üle, kas suveräänsuse kandja globaalses maailmas pole mitte nihkumas riigilt riikidevahelistele organisatsioonidele. --Oudekki 29. märts 2009, kell 13:23 (UTC)

Minu arvates sõna "iseseisvus" on kitsam kui "suveräänsus", iseseisvus rõhutab tugevamalt "sõltumatust" (iseseisvust tõlgitakse ka pigem inglisekeelse sõnaga independence), samal ajal, kui suveräänsuses on olemas võrdse tähtsusega nii sõltumatuse, kui ka lõplikkuse ja hierarhia kõrgeima tipu varjundid. Lisaks, argumentatsioon suveräänsuse mitte-eksisteerimise osas muutub raskemini jälgitavaks, kui kasutada sõna "iseseisvus", just seetõttu, et see muuhulgas põhineb ka arutelule, et kas pidevad kokkulepped ei tee iseensest suveräänsust silmakirjalikuks. Sõna iseseisvus puhul on kokkulepete aspekt märgatavalt olulisema kaaluga, kui suveräänsuse puhul (vrd. iseseisev inimene). Lisaks, mulle näib, et Demaresti argumentatsioon suveräänsusest kui omandist muutub raskemini hoomatavaks, kui ütelda "iseseisvus kui omand". Täpsuse mõttes jätaksin mina põhiartikliks "suveräänsuse" ning selgitaksin "iseseisvuse" eesti keelekasutuses eraldi lahti, siin vahest ainult kokkuvõtteviitena. --Oudekki 29. märts 2009, kell 13:32 (UTC)

Olen nõus. Peaks aga tegema kuidagi nii, et lugeja kohe alguses teada saaks, et iseseisvuse kohta on eraldi artikkel ning kui teda huvitab iseseisvus, peaks ta sinna minema. Andres 29. märts 2009, kell 13:53 (UTC)

---

Kas dominants on Herrschaft? Andres 29. märts 2009, kell 13:56 (UTC)

---

Kindlasti EI tuleks neid ühte liita. Lahus artiklid. Suveräänsus tähendab poliitilist ülimuslikkust. Võimutäiust. Poliitilist autoriteeti. See on suveräänne võim teha kõike, ilma et oleks vaja kellelegi aru anda. S.t. võtta vastu seadusi ja neid rakendada, elanikke ja ettevõtteid maksustada, sõda kuulutada, rahu sõlmida, lepinguid sõlmida. Rõhk sõnal ülimuslikkus. Ülemvõim.

Iseseisvus on teistest mitteolenemine. Sõltumatus. Iseseisev riik ei ole teisele riigile või moodustisele allutatud.

Seega üks kõneleb ülimast võimust kohaliku hierarhia tipus, teine räägib mittesõltumisest. Riigiõiguslikult on need erinevad mõisted. Seda sedavõrd, et ei ole tegemist nuanssidega, vaid oluliste omaette mõistetega haritud inimese leksikonis mida ei maksaks saumikseriga üheks segaseks olluseks muuta.

Herrschaft = valitsus, võim, valitsemine. Tähendab ka võimu legitiimsust. Ning domineerimist mõningates olukordades. See on üks tähendustest.

Jyri 10. august 2009, kell 19:41 (UTC)

ÕS annab suveräänsuse vasteks "täiesti iseseisev, sõltumatu", VS "täiesti sõltumatu". Ma ei taju endistviisi suveräänsusel, sõltumatusel ja iseseisvusel vahet. See, mida Jüri kirjeldab, on minu silmis ühe ja sellesama kaks külge. Ja palun mind mitte nimetada harimatuks inimeseks, minu magistrikraad tõendab vastupidist. Inglise keeles on artiklid en:Independence ja en:Sovereignity, aga kumbki pole hea artikkel (vastavalt nupp ja algjärgus). Taivo 11. august 2009, kell 12:57 (UTC)