Arutelu:Suur Tõll
Upa külas on söögi-, puhke- ja ööbimiskoht Suur Töll. avjoska 16. mai 2007, kell 15:23 (UTC)
Selle Tollide aadliperekonna väite peaks siit maha võtma, kuna Tollide ajalugu on üsna hästi dokumenteeritud ja Saaremaale sattusid nad alles 1560. aastal hertsog Magnuse kaaskonnas Saksamaalt. WooteleF 6. november 2007, kell 14:02 (UTC)
- Voldemar Milleri väitel (Tollide perekonnapärimus) oli esimene koos Magnusega Saaremaale tulnud Toll Saaremaalt põgenenud Tolli poeg või pojapoeg. Ei võtaks maha.
- Aga sel juhul võiks viidata selle väite allikale. WooteleF 6. november 2007, kell 22:45 (UTC)
- Kõikidesse arhiividesse veebist ei pääse, kuid miskit on ka veebis:
- Suur Tõll – suur narr?, Karl Kello, Kohalikud kuningad – narrirüüs?, Kultuur ja Elu veeb.
- suwa 7. november 2007, kell 08:47 (UTC)
- Täiendatud ENEKE 1986 põhjal kanakukk 13. aprill 2008, kell 12:17 (UTC)
- Kas teksti on kasutatud sõna-sõnalt? Andres 13. aprill 2008, kell 12:34 (UTC)
Voldemar Miller. Suur Tõll – Saaremaa vägimees. Saaremaa kalender 1991. Kuressaare 1990.
Lk 26:
M. Körber (kes oli Anseküla pastor) kirjutab (10 [Körber. Op. cit. = Oesel einst und jetzt. 2. Bd. Arensburg, 1899, lk. 145–164]), et kui Tõll oli Pühas oma maa ja maja kaotanud, tõmbus ta Sõrve tagasi ja ehitas omale maja sellele kõrgendikule, kus praegu asub Anseküla pastoraat. Dokumendid näitavad, et 28. VIII. 1537. aastal läänistati Johann Buxhövdenile Ansekülast Leppemkullest (Lepakülast) 1 adramaa, mida nimetati Hans Tolli maaks. See Hans Toll ja tema naine Leno olid aga hilisemate aadlikute parun Tollide esimesed kindlalt teadaolevad esivanemad Saaremaal. (11 [Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, lk. 361] [1])
Nende maa suurus oli 1 adramaa, nii võime arvata, et Hans Toll oli vabatalupoeg. See näitab, et Tõlluste Tõll, kelle eluaset on nii eesti- kui saksapoolsetes juttudes ikka nimetatud mõisaks, kaotas tõesti oma vasallilääni ning tõmbus tagasi Sõrve. Tollide perekonnakroonika võimaldab üsna täpselt kindlaks teha, millal see toimus. Nimelt räägitakse, et Hans Tolli poja Oswaldi naine pidi maal toimuvate sõdade ja võitluste pärast põgenema, sünnitas poja Wittenbergis ja see, Lucas Toll, tuli Taani kaudu, siis kui Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile tagasi ja sai maasekretäriks (12[Geneologisch-historische Nachrichten der Familie Toll von Rober von Toll. Reval, April 1834. – Käsikiri Eesti Raamatukogus]) ning nõnda hilisema Saaremaa aadlisuguvõsa Tollide rajajaks.
Ma ei tea, mida tähendab 12. viites Eesti Raamatukogu. Vahest Eesti Rahvusraamatukogu? --Improvisaator 25. juuni 2009, kell 08:40 (UTC)
"vend Leiger" Teise versiooni järgi oli Leiger Suure Tõllu vennapoeg. Velirand (arutelu) 17. mai 2016, kell 10:11 (EEST)