Arutelu:Surmanuhtlus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Eesti ajal kästi surmamõistetul 3 minuti jooksul mürki võtta. Kui ta seda ei teinud, poodi ta üles.

5 minuti jooksul. V. i.

Kas on teada sellised faktid, kes kandis Eestis viimasena surmanuhtlust ja mille eest?

Kui palju ja mille eest viidi surmanuhtlusi täide ENSV ja EV (1918-1940) ajal?

Vikatimees 6. aprill 2006, kell 12.12 (UTC)

*Surnuks trampimine (näiteks elevantide abil)

See jätab mulje, et inimesed trambivad ja elevandid tulevad appi. Andres 20. september 2005, kell 03.25 (UTC)

Hiinas pandi organisatsiooni Amnesty International raporti kohaselt 2005. aastal toime 1770 hukkamist, kuid inimõigusaktivistide andmetel on see arv kahtlemata palju suurem (arvatakse, et koguni üle 8000).

See on segane. Andres 21. aprill 2006, kell 11.12 (UTC)
Jah, selle osa peaks arutlusse tõstma ja ootama paremaks tegemist. --Lulu 23. aprill 2006, kell 04.45 (UTC)

Muideks, surmanuhtlus ei ole ainult jurisprudentsi ja seadusandluse teema. Surmaotsuseid langetatakse ja viiakse täide ka kohtuväliselt, omakohtu teel. Seda peaks siin kindlasti vähemalt nimetama. --Lulu 23. aprill 2006, kell 04.45 (UTC)

Eestiaegne protseduur[muuda lähteteksti]

2.jaotis.

Surmanuhtluse täitmine.

§ 693. Surmanuhtlus viiakse täide prokuröri korraldusel ja valvel mitteavalikult ühes neist vangistusasutistest, kus on sellekohased ruumid ja abinõud.

Otsuse täitmist ja ettevalmistusi selleks juhatab tegelikult vangistusasutise direktor.

Mürgistusvahendi koosseisu ja kaalu määrab Tervishoiu ja Hoolekande Talitus.

(RT 1938, 37, 332 VII.)

§ 694. Kui surmamõistetut kinni peetakse vangistusasutises, kus sisseseadet surmanuhtluse täitmiseks ei ole, siis viiakse ta üle prokuröri korraldusel lähemasse vangistusasutisse, kus vastav sisseseade olemas.

§ 695. Surmanuhtlus viiakse täide mitte varem kui 24 tundi ja mitte hiljem kui 48 tundi pärast seda, kui prokuröri vastav kirjalik korraldus vangistusasutises saadud.

§ 696. Kui surmanuhtluse täitmiseks tekib takistusi, teatab vangistusasutise direktor neist viivitamata prokurörile, oodates ära neile järgnevad korraldused.

§ 697. Surmanuhtluse täitmise ettevalmistuse ajal on surmamõistetul õigus üksikkambris kokku saada oma abikaasaga, ülenevate ja alanevate sugulastega, vendadega ja õdedega, oma usutunnistuse vaimulikuga ja oma kaitsjaga, samuti ka notariga selle teenistuskohustesse kuuluvate toimingute tegemiseks. Kui surmamõistetu ja nimetatud isikud soovivad, teostub kokkusaamine valve juuresolekuta.

Kokkusaamine lõpetatakse vangistusasutise direktori korraldusel hiljemalt üks tund enne ettevalmistusaja lõppu.

§ 698. Surmanuhtluse täitmise täpse tähtaja teatab vangistusasutise direktor prokurörile, kelle korraldusel vastav otsus täide saadetakse.

Nimetatud ajaks ilmub vangistusasutisse prokuratuuri esindaja ühes oma sekretäriga.

§ 699. Surmanuhtluse täitmise juures viibivad ka vangistusasutise arst ja vangistusasutise direktori määramisel tarvilik arv valvureid.

Surmanuhtluse täitmise juurde kutsutakse surmamõistetu soovil ka tema usutunnistuse vaimulik, kuid selle mitteilmumine ei takista surmanuhtluse täitmist.

§ 700. Surmanuhtluse teostavad eriti selleks palgatud isikud, kelle nimed hoitakse täielikus saladuses ja kelle vaevatasu väljamaksmine tõestatakse sellekohase aktiga tasu saajalt allkirja võtmata.

§ 701. Pärast surmamõistetu toomist surmamisruumi avaldab prokuratuuri esindaja temale seadusjõusse astunud kohtuotsuse, milles temale surmanuhtlus määratud, vastavail juhtudel ka armuandmispalve tagajärjeta jätmise, ja küsib temalt, kas ta soovib, et surmanuhtlus täide saadetakse mürgistamise teel, Selle järel teeb prokuratuuri esindaja korralduse vangistusasutise direktorile surmanuhtluse täitmiseks. Viimase korraldusel annab surmanuhtluse teostaja surmamõistetule tarvitada mürgistusvahendi, kui ta on soovinud surmanuhtluse täidesaatmist mürgistamise teel.

Kui surmamõistetu viie minuti jooksul ei ole mürgistamisega lõpetanud oma elu, teostatakse surmanuhtlus poomise teel.

§ 702. Pärast surmanuhtluse täitmist tõestab vangistusasutise arst suusõnaliselt surma saabumist, mille järele prokuratuuri esindaja koostab surmanuhtluse täitmise kohta akti, millele peale prokuratuuri esindaja alla kirjutavad vangistusasutise direktor, vangistusasutise arst ja prokuratuuri esindaja.

§ 703. Surmatu laip maetakse vangistusasutise direktori korraldusel või saadetakse ülikoolile teaduslikuks otstarbeks.

[1]

Kes tahab ja viitsib, võib selle põhjal artiklit täiendada.