Arutelu:Stsenaarium

Stsenaarium ei kuulu ainult filmimaailma. See on käibel ka teistel kunstialadel. Aga peamine: sellel on ka laiem tähendus, näiteks must stsenaarium jne. --Vikker 2. mai 2009, kell 17:44 (UTC)

Eri mõistetest tuleks kirjutada eri artiklitest. Arvan, et see pealkiri tuleks jätta filmistsenaariumile. Kas pantomiimi stsenaarium on samas mõttes stsenaarium nagu filmi oma? Kui on, siis võib-olla võiks ka ühes artiklis neist kirjutada. Andres 2. mai 2009, kell 18:17 (UTC)

ÕS-is on filmi, balleti ja pantomiimi stsenaarium ühe mõiste all, küllap tuleb siis ka siin nii teha. Andres 2. mai 2009, kell 18:18 (UTC)

1) Filmistenaariumi (soovitavad) kirjapanekureeglid tulenevad sellest, et filmi toodetakse niiöelda tööstuslikult. Siiski ei saa filmistsenaariumi soovitavat või mingis firmas oodatud käsikrija vormistamise viisi pidada kõikjal kehtivaks. Peale selle, filmistsenaarium on käsikiri, mis saab režiistsenaariumile a l u s e k s ja teos võib tootmise käigus paljus muutuda, vahel polegi käigus eriti muud kui põhiidee. Meenutagem siinkohal Fellinit jne.

2) Pantomiimi või tantsuetenduse aluseks olev käsikiri võib olla väga erinev, sõltudes sellest, kes lavastab (tihti kirjutatakse kindlale teatrile, lavastajale). Selline käsikiri on eelmäng, alus, ja ei enamat. Etendus võib sündida ja kujuneda proovides ka improvisatsiooniliselt ja iga konkreetne lavastus on natuke isemoodi. Kuid soovitavad elemendid on põhimõtteliselt filmistsenaariumi + filmi režiistseenaariumi elementidele lähedased: A. Algkäsikiri 1. põhiidee, 2. sisu lühikirjeldus, 3. liikumisvormi ja stiili kirjeldus, 4. sisukirjeldus koos liigendusega osadeks, stseenideks, misanstseenideks jm See määrab, kas lavastaja lavastab ja kas vajadusel helilooja kirjutab muusika. Edasi järgneb B. Töökäsikiri, mille puhul eelnevale lisanduvad: 5. liikumisjoonis stseenide kaupa, 6. lavakujunduse eskiis või projekt, 7. kostüümide lahendus, 8. heli ja muusika kasutamise kirjeldus (kui on elav muusika, siis märkused orkestrile, ansamblile ja dirigendile) , 9. valgustusspetsiifika kirjeldus, 10. tehniline osa (lavaseadmed, valgustusseadmed, helitehnika, atribuutika jm.).

3) Balletis ja ooperis võib samamoodi näha kahte faasi: 1. libreto ja 2. balleti või ooperi tegelik töökäsikiri (lavastaja kõrval on seal traditsiooniliselt muidugi oma osa dirigendil).

4) Film, pantomiim, ballett sünnivad võttepaigal ja proovisaalis. Stsenaarium ei ole eeskiri, vaid alus loominguliseks tööks. --Vikker 3. mai 2009, kell 07:21 (UTC)

Siin on halvasti öeldud: "kindlate ülesehitusreeglite ja põhimõtetega filmi sisu jutustus" - mis on siin kindlate ülesehitusreeglite ja põhimõtetega, kas film või jutustus. Ilmslt ikka jutustus, ehkki filmil on need ka.--Brita 3. mai 2009, kell 19:15 (UTC)

Sellega, et stsenaarium seotakse ainult filmiga, ei saa kuidagi nõustuda! ÕS 2006: (filmi, balleti, pantomiimi) sündmustiku kirjeldus, tekst. Võõrsõnade leksikon 2005: filmi, etenduse, tseremoonia vm üksikasjaline kavand. Ka mujal käsitletakse stsenaariumi avaramalt! Rääkimata sellest, et on ka nn tulevikustsenaariumid jm --Niki 11. mai 2009, kell 13:56 (UTC)

Üks asi on see, millistes tähendustes seda sõna kasutatakse ja kas on tegu ühe ja sama asja erijuhtudega. Teine asi on see, kuidas me materjali jaotame.

Minu meelest on vaieldamatu, et enamasti mõeldakse stsenaariumi all filmistsenaariumi. Sellepärast on mõeldav, et me kirjutame selle pealkirja all ainult filmistsenaariumist ning teistest stsenaariumidest mujal. Võib põhimõtteliselt siin kirjutada ka kõigist stsenaariumidest, kuid see tekitab praktilisi raskusi. Mul ei ole päris head lahendust. Andres 12. mai 2009, kell 06:34 (UTC)

Lisaks, stsenaarium on ka mitmesuguste rituaalse iseloomuga talituste sisu kirjeldus. Need on tihti välja kujunenud traditsiooniliselt ja osal ehk ei ole tänapäevases mõistes "tööjuhendit", kuid see ei tähenda, et asjade käiku ei oleks üldse järjestatud. Rituaalidel võivad aga olla ka täpselt fikseeritud (ka kirja pandud) reeglid, mis olemuselt milleski stsenaariumist ei erine, mõeldagu kas või näiteks liturgiale. --Niki 11. mai 2009, kell 14:13 (UTC)

Ka näidendi tekst ei erine oma olemuselt stsenaariumist. Andres 12. mai 2009, kell 06:34 (UTC)

Päris nii see siiski ei ole. Näidend on päristeos (tekst, mis on mõeldud esitamiseks), stsenaarium on aga alusteos, mille põhjal luuakse päristeos. Stsenaariume ei esitata, need on ettevalmistav töömaterjal. Et vahel näiteks filmistsenaariume jm. trükis avaldatakse, ei muuda neid päristeosteks (nendesse peidetud mõte olla alusteos, abivahend, säilib ka siis, kui need on kirja pandud väga oskuslikult ja kõrgel tasemel). --90.191.63.142 12. mai 2009, kell 17:30 (UTC)

Mulle ei tundu see vahetegemine veenev. Näidendis on enamasti ka remargid, mis pole mõeldud "esitamiseks", ning ka repliigid on stsenaarse loomusega, sest nad ju kirjutavad ette, mida keegi ütleb. Ka näidend on oma olemuselt abiteos, sest ta on mõeldud lavastamiseks. On muidugi ka näidendivormis teoseid, mis pole mõeldud lavastamiseks, kuid need parasiteerivad esimestel. Andres 13. mai 2009, kell 06:52 (UTC)

Sellest on oma iva. Ainult et näidend on siiski valmis teos, stsenaarium aga reeglina ainult kavand, millest pealegi tihtipeale moodustab suure osa abivahendite (tehniliste vahendite) jne. kasutamise kirjeldus jmt. Näidendit võetakse lavastamisel ja esitamisel reeglina nagu valmis teksti, mis ette kantakse, stsenaarium on aga ainult aluseks. Muidugi on vahetegemine tinglik. Muide, et ma siin juba kirjutan, siis – käsikirja sissetoomist siia ei poolda ka mina. --90.191.63.142 13. mai 2009, kell 09:03 (UTC)

Leidsin sellise teate: "10.- 14. august 2009 toimub Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias Taani dramaturgi, dramaturgiaõpetaja ja teatrikriitiku Jane Raschi dramaturgiakursus „IDEEDEST NÄIDENDI STSENAARIUMINI“. Nii et näidendil (teosel) saab olla ka kavand, stsenaarium. Näidend ja stsenaarium ei ole üks ja sama. --90.191.63.142 13. mai 2009, kell 10:02 (UTC)

See mind ei veena. Kui stsenaariumi mõelda mingi etteaste vms kavandina, siis näiteks teatrietendusel võib olla mitu kavandit, mis erinevad detailsuse ja konkreetsuse astme poolest. Samamoodi on peale stsenaristi kirjutatud stsenaariume filmil ka teisi, detailsemaid stsenaariume. Ning ka laulutekstid (näiteks Homerose eeposed) ja noodid on stsenaarse iseloomuga. Me ei saa tõmmata piiri lihtsalt selle põhjal, mida on tavaks nimetada stsenaariumiks. Andres 13. mai 2009, kell 11:53 (UTC)

Üks märkus veel. Andres: "Minu meelest on vaieldamatu, et enamasti mõeldakse stsenaariumi all filmistsenaariumi." Nii võib tunduda, aga siiski: kust see teada on, et enamasti stsenaariumi all just filmistsenaariumi mõeldakse? Uurimust, mis seda tõendaks, vaevalt on olemas. Sõandan sama kindlalt väita, et stsenaariumi all mõeldakse kavandeid ka muudel aladel, ja eriti neil juhtudel, kui eeltöö (kavand) on lausa tingimus, milleta päristeost ei sünni – praktikas on nii mitte ainult filmimaailmas, vaid ka teatris, massilavastuste loomisel (näiteks üldlaulupidu, üldtantsupidu) jm. --90.191.63.142 12. mai 2009, kell 17:55 (UTC)

Väikese uurimuse võib kohe teha: vaata, millised lingid siia viitavad. Teine näide: Google'is annab "filmistsenaarium" 5780 vastet, "stsenaarium" 159 000 vastet, millest ma järeldan, et filmistsenaariumi nimetatakse enamasti stsenaariumiks. Tõsi küll, kui vaadata esimesi vasteid, siis enamasti räägitakse hoopis mustadest stsenaariumidest ja muust sarnasest, nii et on võimalik, et enamasti tähendab see sõna hoopis tulevikustsenaariumi; aga neil juhtudel ei öelda lihtsalt "stsenaarium", vaid koos täiendiga. (Neist asjust tuleks minu arvates rääkida hoopis artiklis Tulevikustsenaarium, sest tegu on päris teise mõistega.) Representatiivsemale uurimusele ma muidugi viidata ei saa. Aga mulle tundub, et kui räägitakse lihtsalt stsenaariumist ning spetsiifilist konteksti pole, siis mõeldakse ja saadakse aru, et jutt on filmistsenaariumist, kuigi stsenaariumi üldisem mõiste hõlmab ka muid stsenaariume. Inimesel, kes on lähemalt kokku puutunud, võib muidugi teistsugune intuitsioon olla.

Olgu, on võimalik ka nii teha, et igal pool, kus räägitakse filmistsenaariumist, linkida Filmistsenaarium. Andres 13. mai 2009, kell 06:52 (UTC)

Kas ei oleks mõistlik teha nii, et üldisem artikkel Stsenaarium (vt praeguse artikli algust) on eraldi ja sealt saab lingiga teiste artiklite (näiteks artikli Filmistsenaarium) juurde. Samas aga saab Filmistsenaariumi valides ka otse selle juurde. Katki pole siis ju midagi. --90.191.63.142 13. mai 2009, kell 09:14 (UTC)

Jah, ega muud üle ei jää. Siis tuleb asendada kõik lingid, kus peetakse silmas filmistsenaariumi. Andres 13. mai 2009, kell 11:47 (UTC)

~:: Aga tulevikustsenaarium on hoopis teine asi, mis siinse mõiste alla üldse ei mahu. Andres 13. mai 2009, kell 11:53 (UTC)

Mina panen ette kasutada sõna käsikiri (stsenaarium ümbersuunata). See, mis seal preagu on vikisõnaraamatule jätta või materjali lisandumisel ka eraldi lõik pühendada. Seejärel käsikirjale küllalt üldine definitsioon anda, a la: Käsikiri on käsikirjaline tekst, kitsamas tähenduses tekst, mille põhjal teos trükis välja antakse või lavastamise kava, sõnalist osa, juhiseid jms sisaldav tekst. – Või ka veel üldisemalt ja edasi saaks juba mainida üksikasjalikke käsikirja liike. Kui näiteks filmikäsikirja või muu kohta tuleb palju teksti, siis saab {{vaata}} malliga täpsemini defineeritud artiklile suunata. Nii nagu artiklis en:Manuscript#Manuscripts today sellest juttu tehakse või nii nagu artikkel fi:Käsikirjoitus suuresti üles on ehitatud. Tulevikustsenaarium võiks ilmselt vikisõnaraamatus olla.--Pikne 13. mai 2009, kell 08:00 (UTC)

Ma arvan, et artiklis käsikiri peaks rääkima manuskriptidest.--WooteleF 13. mai 2009, kell 08:08 (UTC)

WooteleF-iga nõus. Käsikirja kui trükieelse staadiumi kohta peaks olema omaette artikkel. Filmistsenaariumi ehk filmikäsikirja kohta peaks minu meelest eraldi artikkel olema. Andres 13. mai 2009, kell 08:17 (UTC)

Filmikäsikiri, balletikäsikiri, ürituse-, talituse käsikiri, või mis siin veel mainitud, on ka käsikiri ehk manuskript. Artiklis käsikiri peaks trükieelse staadiumi või filmikäsikirja kohta käivate täpsustavate pealkirjadega artiklite lingid olema ja alles siis kui tõesti üksikasjalise kohta tekib piisavalt palju materjali, mida on mõtet eraldi tõsta.--Pikne 13. mai 2009, kell 08:32 (UTC)

Nii tekib segadus. Artiklis "Käsikiri" tuleb ikkagi rääkida käsikirjast selle põhitähenduses. Filmistsenaarium jääb filmistsenaariumiks ka siis, kui ta on trükis avaldatud. Ei tohi rääkida artiklis erinevatest asjadest ainult sellepärast, et neid ühtemoodi nimetatakse.

Sõna stsenaarium ei ole üldiselt asendatav sõnaga "käsikiri". Ja "stsenaarium" on ikkagi levinum, mis siis, et ta on võõrsõna. Andres 13. mai 2009, kell 08:37 (UTC)

Mille poolest inglise või soome vikis segadus on? Siinkohal ei ole tegu lihtsalt samakujuliste sõnadega (nt tee – rada ja jook) vaid keeleliselt samal alusel ühtemoodi nimetatavatega, tegu on sama asja liikidega. Selge see, et stsenaarium on levinud, mitmed teised keeled kasutavad ka sama sõna, aga see pole vist siinkohal oluline, kui artikkel on ka teise nime alt ümbersuunamisega leitav?--Pikne 13. mai 2009, kell 08:47 (UTC)

Mismoodi on tegu sama asja liikidega? Kui palju kaasaegseid filmi-, teatri vms. stsenaariume on kirjutatud käsistsi?--WooteleF 13. mai 2009, kell 08:50 (UTC)

See on keelelis-ajalooliselt nii välja kujunenud. Ka paljude raamatute käsikirju ei kirjutata tänapäeval enam käsitsi.--Pikne 13. mai 2009, kell 08:55 (UTC)

Ning just seetõttu tulebki neist eraldi artiklis kirjutada. Artiklis käsikiri tuleb rääkida manuskriptidest.--WooteleF 13. mai 2009, kell 09:15 (UTC)

Nõus. --90.191.63.142 13. mai 2009, kell 09:17 (UTC)

Seetõttu, miks? Kordan kell 08:32 (UTC) öeldut. Vaata eelpoolmainitud interviki linke.--Pikne 13. mai 2009, kell 09:44 (UTC)

Seetõttu, et ühe mõiste puhul on käsitsi kirjutatus oluline, teise puhul mitte. Peale selle, raamatu käsikiri ja filmikäsikiri on ka eri mõttes käsikirjad. Andres 13. mai 2009, kell 11:45 (UTC)

Kuidas oluline? Raamatu käsikiri, mis pole käsitsikirjutatud on ikka käsikiri. Eri mõttes käsikirjade näol ongi tegu käsikirja liikidega. Pentsik vaidlus, peaks mainima--Pikne 13. mai 2009, kell 11:57 (UTC)

Mis see futuroloogia (vaata ka jaotuses) siia puutub?--Morel 15. veebruar 2012, kell 10:46 (EET)[vasta]

Lugesin artikli uuesti läbi, ma arvan, et piisab viidatud sõnast esimeses lõigus.--Morel 15. veebruar 2012, kell 10:47 (EET)[vasta]