Arutelu:Stephen Yablo

Andres, vabanda, et ma peale tormasin. Ei taibanud, et saa alles toimetad selle kallal. Aga ega muud osanukski lisada. --Hirvelaid (arutelu) 19. juuli 2013, kell 12:07 (EEST)

Torma julgelt, aitäh!

Saab lisada veel kokkuvõtted tema töödest ja publikatsioonide loetelu täiendada. Samuti on puudu link tema kodulehele. Andres (arutelu) 19. juuli 2013, kell 12:20 (EEST)

Kõik muu on lihtne lisada aga kokkuvõtteid filosoofi töödest oleks parem ikka kui vastava oskustaustaga kaastööline seda teeks (nt kasvõi Oop, küllap neid on teisigi, ma neid lihtsalt ei tunne). Ma üritan mõne filosoofi puhul ka seda ise algatada (chalmers, fodor), kuid libastumise oht on siiski suur. Vaata palun Fodori arutelu. --Hirvelaid (arutelu) 19. juuli 2013, kell 12:35 (EEST)

Kokkuvõtteid on minu meelest kõige parem teha originaaltöid refereerides. Andres (arutelu) 19. juuli 2013, kell 14:39 (EEST)

Ja kes oleks selleks meil kompetentsem kui Andres?! Kui aga ainult aega, huvi ja viitsimist on ... :) (see ei olnud sarkasm ega iroonia, millega paljud minu puhul viimasel ajal harjunud on) -- Toomas (arutelu) 19. juuli 2013, kell 14:48 (EEST)

Kodulehelt saab täiendavat eluloolist materjali ning publikatsioonide loetelu koos täistekstidega. Andres (arutelu) 19. juuli 2013, kell 14:46 (EEST)

Andres pidas vist silmas kokkuvõtete all eraldi artikled, nt nagu see sümpaatne artikkel Mis tunne on olla nahkhiir?, mina vastates pidasin aga silmas mida kirjutada filosoofide elulooartiklites alalõiku "Teadustöödest". Muidugi võib selle ka kirjutamata jätta, kuid mõne lause mõne tuntud töö kohta tahaks ikka ise ka kirjutada, näpates (tõlkides) kuskilt muukeelsest vikist või refereerida googlist leitud ladusa sõnastusega ja muidugi endameelest piisava usaldusväärsusega artiklit. --Hirvelaid (arutelu) 19. juuli 2013, kell 15:54 (EEST)

Muidugi võib üldkokkuvõtte jaoks usaldatavast allikast refereerida. Teiste vikide puhul tekib alati usaldusväärsuse küsimus, kuigi arvatavasti on nad enamasti usaldusväärsed. Üldise kokkuvõtte saab ka ise koostada publikatsioonidega tutvumise tulemusel. Selleks võib näiteks iga artikli kohta teha alajaotuse, milles selle sisu refereeritakse.

Mõjukad artiklid ja paljud raamatud väärivad kindlasti omaette artikleid, aga esialgu võib piirduda ka refereerimisega filosoofi artiklis. Teine võimalus on paigutada referaat mingi kitsama teema alla, näiteks on ühte Yablo artiklit refereeritud artiklis Yablo paradoks. Andres (arutelu) 19. juuli 2013, kell 16:15 (EEST)

Toomas, kas Sa selles valdkonna oled kodus? Panustama oled nõus? --Hirvelaid (arutelu) 19. juuli 2013, kell 15:54 (EEST)

Ei ole eriti kodus, tunnistan ausalt. Eeldaks päris suurt eeltööd ja süvenemist, eriti veel loogika- ja keelefilosoofide puhul, kelle uurimis- ja mõttevaldkonnad on mulle üsna kauged. Terminoloogiaga võin ka pange panna. Tahtsin eelpool lihtsalt Andresele kui Vikipeedias resideerivale filosoofile väikese komplimendi teha. :) -- Toomas (arutelu) 19. juuli 2013, kell 16:04 (EEST)

Aitäh, Toomas! Aga mina üksi ei jõua kogu tööd ära teha. Andres (arutelu) 19. juuli 2013, kell 16:15 (EEST)

Seda teades, üritangi ma meelitada Oopi Supilinnast siia filosoofiast kirjutama. --Hirvelaid (arutelu) 19. juuli 2013, kell 16:34 (EEST)