Arutelu:Sonja
Sonja on naisenimi, mis pärineb kreeka nime Sophia (Sofia) (kreeka keeles 'tarkus') venekeelsest hellitusvormist.
- Võtsin selle välja, sest see on vale, ja panin vana jutu tagasi. Andres 20. oktoober 2009, kell 19:46 (UTC)
- Miks sa arvad, et see on vale? Mina arvan, et see on õige. Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:10 (UTC)
- Miks peaksid venelased kreeka nimedele hellitusvorme tegema? Teiseks on vene nimed Sofija ja Sofja, mitte Sofia, vähemalt nõudlikus tekstis. Kolmandaks, kas on olemas kreeka nimi Sophia? Vähemalt praegu sellist nime pole, on Sofía. Võib-olla kunagi oli. Andres 20. oktoober 2009, kell 20:33 (UTC)
- Sest nad panevad seda nime oma lastele. Sa mõtled, et seeläbi muutub see vene nimeks? Hmm. Siis peaks ütlema mitte kreeka nimi, vaid kreeka päritolu nimi? Ja mis nimesse puutub, siis kindlasti kirjutatakse ph-ga, me ei kirjuta ju tänapäeval Sofokles ja Filadelfia, ehkki kunagi on seda nimeviisi Eestis kasutatud. Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:41 (UTC)
- Kreeka päritolu küll, aga mitte kreeka nimi. Aga see kreeka asi ei puutu ju sellesse artiklisse. Andres 20. oktoober 2009, kell 20:45 (UTC)
- Noh, see on kasutusel ristinimena, aga ükski Sophia-nimeline pühak polnud minu teada kreeklane. Pole kindel, et Vana-Kreekas selline nimi oli. Uuskreeka nimi on Sofía. Andres 20. oktoober 2009, kell 20:54 (UTC)
- Ma proovin uuesti. Sonja on naisenimi, mis pärineb eesnime Sophia (Sofia, kreeka keeles 'tarkus') venekeelsest hellitusvormist. Kas sobib? Bütsantsi ajal oli selline naisenimi küll olemas ja Venemaa selle (nagu hulga muidki eesnimesid) sealt üle võttis. Kas Bütsants kuulub uuskreeka keele alla? Vist mitte? Taivo 20. oktoober 2009, kell 21:25 (UTC)
- Pole selge, millal see nimi kasutusele tuli ja mis ajast tuleb uuskreeka keelt hakata arvestama. Siis võiks nime vähemalt kreeka keeles kahe latinisatsioonivariandiga kirjutada. Andres 21. oktoober 2009, kell 06:26 (UTC)
- See kriitika on kohatu. Enamasti on nime kohta teadmata, millal kasutusele tuli, ja ma ütlesin nime kasutuseletuleku aega ka väga umbkaudu (Bütsants püsis tuhat aastat). Ja see, mis ajast hakata uuskreeka keelt arvestama, ei puutu asjasse, sest ma pole siin kusagil vanakreeka ega uuskreeka keelt maininud. Taivo 21. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)
- Tekstis ei ole tõesti mainitud, et tegu on kreeka nimega. Ma ei pannud seda tähele, palun vabandust! Aga praegu Sa ju rääkisid Bütsantsist ülevõtmisest.
- Kui jutt on kreeka nimest, siis selle kirjutamine oleneb sellest, kas tegu on vana- või uuskreeka keelega. Sellepärast ma seda erinevust mainin. Kui juba seda kreeka nime mainida, siis panen ette kirjutada see nii vana- kui ka uuskreekakeelsel kujul.
- Me ei saa mitte kuidagi samastada erikeelseid nimesid, kui neid ei kirjutata ühtemoodi.
- Ilme vale, et ei saa. Paljud vikid teevad seda, saame meiegi. Iseasi on muidugi see, et me ei pea tegema kõike, mida teha saab, isegi see, et teised vikid teevad, ei ole väga tugev argument. Kuid nimed on üksteisega sugulased, nagu näiteks keeledki. Vabanda, aga su jutt meenutab olukorda, kus sa ütled, et eesti ja soome keel on erinevad ja neist ei tohi rääkida samas artiklis (millega ma nõustun ka eesnimede osas), ning tõmbad sellepärast eesti keele artiklist maha jutu, et on soome keele sugulane. Taivo 21. oktoober 2009, kell 20:08 (UTC)
- Näiteks Andreas, Andres, Andrus, Andrei ja Andrés on erinevad nimed. Kui pannakse nimi, siis pannakse üks nendest. Võib-olla teised rahvad saavad sellest teistmoodi aru, võib-olla lähtuvad teiste vikide tegijad mingist teistmoodi loogikast. Aga mitte alati: näiteks en:René ja en:Renatus on eraldi artiklid. Ka USA-s pandud nimede sait ei samasta erineva kirjapildiga nimesid, kuigi seal ei arvestata diakriitikuid.
- Ma ei ole midagi väitnud nimede suguluse vastu; sugulus ei tähenda samasust. Teine asi on küll see, et selles artiklis siin võib-olla pole tarvis mainida sugulasnimesid, sest artiklis venekeelse põhinime kohta neid niikuinii tuleb mainida. Sinu sõnastus aga ei räägi sugulusest, vaid samasusest. Andres 21. oktoober 2009, kell 20:32 (UTC)
- Ilme vale, et ei saa. Paljud vikid teevad seda, saame meiegi. Iseasi on muidugi see, et me ei pea tegema kõike, mida teha saab, isegi see, et teised vikid teevad, ei ole väga tugev argument. Kuid nimed on üksteisega sugulased, nagu näiteks keeledki. Vabanda, aga su jutt meenutab olukorda, kus sa ütled, et eesti ja soome keel on erinevad ja neist ei tohi rääkida samas artiklis (millega ma nõustun ka eesnimede osas), ning tõmbad sellepärast eesti keele artiklist maha jutu, et on soome keele sugulane. Taivo 21. oktoober 2009, kell 20:08 (UTC)
- See kriitika on kohatu. Enamasti on nime kohta teadmata, millal kasutusele tuli, ja ma ütlesin nime kasutuseletuleku aega ka väga umbkaudu (Bütsants püsis tuhat aastat). Ja see, mis ajast hakata uuskreeka keelt arvestama, ei puutu asjasse, sest ma pole siin kusagil vanakreeka ega uuskreeka keelt maininud. Taivo 21. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)
- Teiseks, tegu on ikkagi vene nime Sofija (mida võib pidada ka kirikuslaavikeelseks) või Sofja, mitte kreeka nime hellitusvormiga. Ja kreeka nimi puutub selle artikli teemasse siin ainult kaudselt. Praegu pole vene nime isegi mainitud. Andres 21. oktoober 2009, kell 06:26 (UTC
- See kriitika on kohatu. Ma ei nimetanud seda kreeka, vene ega kirikuslaavi nimeks, vaid lihtsalt eesnimeks. Taivo 21. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)
- Vene eesnimi ei ole Sophia ega Sofia, vaid Sofja (või Sofija). Sonja on Sofija või Sofja, mitte Sophia ega Sofia hellitusvorm. Andres 21. oktoober 2009, kell 18:35 (UTC)
- See kriitika on kohatu. Ma ei nimetanud seda kreeka, vene ega kirikuslaavi nimeks, vaid lihtsalt eesnimeks. Taivo 21. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)
- Kolmandaks, üldise reegli järgi ei tehta sulgudes märkusega linke, kui artiklipealkirjad pole veel teada. Andres 21. oktoober 2009, kell 06:26 (UTC
- Mis reegel see sihuke on? Ei maksa nüüd ise reegleid välja mõtlema hakata. Sellist reeglit ei saakski rakendada, sest pole selge, millal artiklipealkirjad on teada. See pole selge isegi pärast vastava artikli loomist. Taivo 21. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)
- See on ju enesestmõistetav, et täpsustust sulgudesse ei saa lingile enne panna, kui see ka kuskil leitavas kohas kirjas on. --Epp 21. oktoober 2009, kell 15:30 (UTC)
- Mulle tundub enesestmõistetav vastupidine. Taivo 21. oktoober 2009, kell 18:20 (UTC)
- Kuule, Taivo, me rakendame seda reeglit juba ammu. See on selleks, et kui luuakse uus artikkel, oleks võimalik viited sellele üles leida. Kui me lingime näiteks "Sofia (eesnimi)" ning pärast kirjutatakse sellest nimest pealkirja "Sofia" all, siis võib juhtuda, et seda linki ei leitagi üles ning ta jääbki punaseks. Andres 21. oktoober 2009, kell 18:35 (UTC)
- Sa tead ju, et artikkel Sofia räägib Bulgaaria pealinnast. Ma ei pea õigeks linkida Sofia, kui jutt on eesnimest. Sellepärast paningi täpsustuse taha. Mis puutub kartusesse, et link jääbki punaseks, siis oktoober 2009 ei ole viimane aeg, mil seda artiklit loetakse ja parandatakse. Küll saab link vajadusel õigeks muudetud – ja miks peaks seda üldse parandatama? Mis nimega siis eesnimest Sofia rääkiv artikkel veel tuleb kui mitte Sofia (eesnimi)? Taivo 21. oktoober 2009, kell 20:08 (UTC)
- Artiklipealkirjad on teada, kui luuakse lehekülg, kus täpsustav märkus puudub. Siis vaadatakse, mis sinna viitab, ning määratakse artiklipealkirjad kindlaks täpsustusmärkuses või täpsustuslehel. Nende järgi parandatakse lingid. Niiviisi kindlaks määratud artiklipealkirju võib linkimisel kasutada. Andres 21. oktoober 2009, kell 18:35 (UTC)
- Ideaalis nii on, aga praktikas, vaadates, kui palju artikleid teisaldatakse, tuleb tõdeda, et see väga ei toimi. Pealegi ei kajasta see praegust olukorda, kus artikkel Sofia on juba olemas ega räägi eesnimest. Taivo 21. oktoober 2009, kell 20:08 (UTC)
- Õige. Kui keegi tahab viidata artiklile, mida pole, aga mille pealkiri on juba reserveeritud, siis ta peab kas paigutama olemasoleva artikli päisesse täpsustusmärkuse lingiga kavatsetavale artiklile või täpsustuslehele või muutma olemasoleva artikli pealkirja, tehes ühtlasi muud vajalikud toimingud. Nii saavutataksegi see ideaalne olukord, millest ma räägin.
- Mis mõttes väga ei toimi? Kui artikkel teisaldatakse, siis tuleb linke kontrollida, nagu ka uue artikli loomisel. Andres 21. oktoober 2009, kell 20:18 (UTC)
- See on muidugi tõsi, et aja jooksul leitakse ka valed lingid üles ja parandatakse. Parem on aga, kui on läbimõeldud protseduur, mis selle tagab.
- Keegi võib teha lingi "Sofia (nimi)" või "Sofia (lapsenimi)" või "Sofia (naisenimi)" jne. Andres 21. oktoober 2009, kell 20:23 (UTC)
- Ideaalis nii on, aga praktikas, vaadates, kui palju artikleid teisaldatakse, tuleb tõdeda, et see väga ei toimi. Pealegi ei kajasta see praegust olukorda, kus artikkel Sofia on juba olemas ega räägi eesnimest. Taivo 21. oktoober 2009, kell 20:08 (UTC)
- Kuule, Taivo, me rakendame seda reeglit juba ammu. See on selleks, et kui luuakse uus artikkel, oleks võimalik viited sellele üles leida. Kui me lingime näiteks "Sofia (eesnimi)" ning pärast kirjutatakse sellest nimest pealkirja "Sofia" all, siis võib juhtuda, et seda linki ei leitagi üles ning ta jääbki punaseks. Andres 21. oktoober 2009, kell 18:35 (UTC)
- Mulle tundub enesestmõistetav vastupidine. Taivo 21. oktoober 2009, kell 18:20 (UTC)
- See on ju enesestmõistetav, et täpsustust sulgudesse ei saa lingile enne panna, kui see ka kuskil leitavas kohas kirjas on. --Epp 21. oktoober 2009, kell 15:30 (UTC)
- Mis reegel see sihuke on? Ei maksa nüüd ise reegleid välja mõtlema hakata. Sellist reeglit ei saakski rakendada, sest pole selge, millal artiklipealkirjad on teada. See pole selge isegi pärast vastava artikli loomist. Taivo 21. oktoober 2009, kell 10:24 (UTC)
- Ma panen oma variandi tagasi. Andres 21. oktoober 2009, kell 06:26 (UTC)
- Pole selge, millal see nimi kasutusele tuli ja mis ajast tuleb uuskreeka keelt hakata arvestama. Siis võiks nime vähemalt kreeka keeles kahe latinisatsioonivariandiga kirjutada. Andres 21. oktoober 2009, kell 06:26 (UTC)
- Ma proovin uuesti. Sonja on naisenimi, mis pärineb eesnime Sophia (Sofia, kreeka keeles 'tarkus') venekeelsest hellitusvormist. Kas sobib? Bütsantsi ajal oli selline naisenimi küll olemas ja Venemaa selle (nagu hulga muidki eesnimesid) sealt üle võttis. Kas Bütsants kuulub uuskreeka keele alla? Vist mitte? Taivo 20. oktoober 2009, kell 21:25 (UTC)
- Sest nad panevad seda nime oma lastele. Sa mõtled, et seeläbi muutub see vene nimeks? Hmm. Siis peaks ütlema mitte kreeka nimi, vaid kreeka päritolu nimi? Ja mis nimesse puutub, siis kindlasti kirjutatakse ph-ga, me ei kirjuta ju tänapäeval Sofokles ja Filadelfia, ehkki kunagi on seda nimeviisi Eestis kasutatud. Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:41 (UTC)
- Miks peaksid venelased kreeka nimedele hellitusvorme tegema? Teiseks on vene nimed Sofija ja Sofja, mitte Sofia, vähemalt nõudlikus tekstis. Kolmandaks, kas on olemas kreeka nimi Sophia? Vähemalt praegu sellist nime pole, on Sofía. Võib-olla kunagi oli. Andres 20. oktoober 2009, kell 20:33 (UTC)
- Miks sa arvad, et see on vale? Mina arvan, et see on õige. Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:10 (UTC)
Minu meelest pole olemas sõna "lapsenimed". Andres 20. oktoober 2009, kell 19:48 (UTC)
- Minu meelest on. Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:10 (UTC)
- Võib-olla on, aga ma pole kuulnud. Mis see õieti peaks tähendama? Andres 20. oktoober 2009, kell 20:33 (UTC)
- Muidugi nimi, mis pannakse lapsele. Kui linki kirjutada "USA isikunimed", siis tähendab see "USA-s elavate inimeste nimed". Mõeldud on ainult "USA-s sündinud lastele pandud nimed". Vahe on näiteks selles, et USA-sse elama kolinud inimese nimi läheb USA isikunime arvesse palju aastaid, seni, kuni ta sureb, aga USA lapsenimede arvesse mitte kordagi. Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:41 (UTC)
- Võib-olla on, aga ma pole kuulnud. Mis see õieti peaks tähendama? Andres 20. oktoober 2009, kell 20:33 (UTC)