Arutelu:Sonett
Eesti sõna "sonett" ei saa tulla vahetult itaalia sõnast suonare.
- Ei välistaks, sõltub dialektist. Aga saksa või vene vahendus on tõenäosem. --Oop 6. november 2008, kell 11:51 (UTC)
- Mina seda võimalust ei näe. Olgu kuidas on, aga mul pole mingit kahtlust, et eesti sõna tuleb juba valmis sõnast, olgu siis mis keelest tahes (seda ei saagi vist päris üheselt öelda). Andres 6. november 2008, kell 12:50 (UTC)
Mis tähendab "mitmekümne kaupa"?
- Kehva sõnastust. Merilail oli "paarikymnete kaupa", ega see kah elegantne ole. Korralikus sonetis vahelduvad kaks riimi, yhe soneti kohta tuleb kumbagi seitse; korrutame laias laastus neljateistkymnega... Riimuvaid sõnu napib. --Oop 6. november 2008, kell 11:51 (UTC)
- Seda tuleb lihtsalt arusaadavamalt väljendada. Andres 6. november 2008, kell 12:50 (UTC)
Vormistuse üldpõhimõte on, et rasvase kirjaga kirjutatakse ainult märksõna ning need terminid, mis suunatakse sellesse artiklisse ümber. Parem oleks rääkida igast soneti liigist eraldi alajaotuses ning kasutada malli "vaata". Ka sonetipärja kohta peaks olema eraldi artikkel. Eraldi artiklitesse läheks detailsem esitus. Andres 5. november 2008, kell 05:24 (UTC)
- Pikemas perspektiivis mõistlik. Pärja artikkel jääb praegu minu poolest kyll nupsuks, praegu ei ole materjali käepärast. Mille kohta see vaatamise mall käima peaks? See viitab ju mingile teisele artiklile, kus samast asjast pikemalt juttu tehakse. Kui tekst jääb alajaotustesse, siis selliseid artikleid pole. Teoreetiliselt võiks ju igast liigist oma artikli teha, aga kas sinna jätkub materjali? Isegi inglisvikis pandi kõik yhte. --Oop 6. november 2008, kell 11:51 (UTC)
- Tegin sonetipärja artikli, aga see on nyyd tõeline jupats. --Oop 6. november 2008, kell 12:46 (UTC)
- Ma ei kahtle üldse, et jätkub materjali. Kirjandusteadlased on kindlasti igast vähimastki asjast pikalt-laialt kirjutanud.
- Artiklid tuleb lihtsalt ette näha, kuigi neid praegu ei ole. Minu meelest on kõige parem, kui iga omaette nimega mõiste kohta on ka omaette artikkel.
- Inglise vikis on lihtsalt sihuke komme, et mitu asja topitakse kokku. Andres 6. november 2008, kell 12:50 (UTC)
- No nad lähtuvad jah sellest anglosaksi entsyklopeediatraditsioonist, et ideaalis peab entsyklopeedia koosnema heas proosas ilusatest jutukestest. Eestlased pole kunagi endale sellist entsyklopeediat lubada saanud, eks me treime siis oma harjumust mööda nupsakaid. --Oop 7. november 2008, kell 22:07 (UTC)
Huvitav, miks viimase redigeerija meelest Rooste sonetikogude näidete sekka ei kõlvanud? Kas on kogul midagi viga või ei meeldi Rooste? --Oop 27. november 2008, kell 11:02 (UTC)