Arutelu:Sigmund Freud
Miks on raamatutel antud ingliskeelsed pealkirjad? Andres 13:46, 8 august 2005 (UTC)
- On paralleelselt nii saksakeelsed kui ka ingliskeelsed. Põhjusi on kaks: et inglise keelt paremini valdavad inimesed saaksid teada, kuidas vastava teose pealkiri selles keeles on, ja vajaduse korral suudaksid yles leida. Teiseks, nagu artiklist juba näha, on tänapäeval psyhhoanalyys kõige levinum USA-s jt ingliskeelsetes maades; enamik teaduspublikatsioone ilmub inglise keeles ning seetõttu on psyhhoanalyysi-alase kirjanduse terminoloogia tänapäeval nihkunud ingliskeelseks peamiselt. --Lulu 14:41, 8 august 2005 (UTC)
- Hiljem, kui on kirjutatud eraldi artiklid Freudi raamatutest, saab vastava info leida ka sealt. Peale selle tuleks lisada ka pealkirjade eestikeelsed tõlked. Mõned tööd on ka eesti keeles ilmunud ja pealkirjade tõlked on ka paljudel juhtudel olemas. Andres 18:20, 8 august 2005 (UTC)
- Jah, ysna huvitav, et Freud ju tegelikult ei kasutanud selliseid termineid nagu ego, superego, id. Need leiutati inglise keeles avaldamiseks aga on ometi yldtuntud. --Heiki e 17:32, 8 august 2005 (UTC)
Eestikeelsete tõlgetega on kaks probleemi. Esiteks peab olema arusaadav, millise teose tõlkega on tegemist ja mis on ühe või teise teose tõlge eesti keeles. Teiseks ei lange väljaannete pealkirjad alati kokku teoste pealkirjadega. Andres 03:48, 9 august 2005 (UTC)
- Tean-tean. Isegi olen veidi mures sellepärast. Kuid kirjanduse alajaotuses läheks liiga pikale, kui hakata koguteoste sisukordi avama ja vastavusse viima. Võibolla teha eraldi artikkel Sigmund Freudi teosed? Aga siis peaks muidugi käsitlema seda teemat ammendavalt. Viimane ingliskeelne kogutud teoste väljaanne Vintage kirjastuselt sisaldab 24 köidet; saksakeelne värskeim väljaanne Fischer Verlagilt on veidi väiksem: ainult 18 köidet. Mis teha? Variant: Sigmund Freudi teosed eesti keeles oleks aga pisut veider. Võibolla siiski pressida sinna kirjanduse alajaotusse sisse ka sisukorrad ja viia iga konkreetne kirjatükk vastavusse inglise- ja saksakeelsete variantidega. --Lulu 09:42, 9 august 2005 (UTC)
- Esialgu võiks piirduda eestikeelsete väljaannete sisukordadega. Iga kirjutise puhul, mis on eesti keelde tõlgitud, võiks osutada, millistes väljannetes see teos on avaldatud.
- Kui tahame Freudi kirjutisi ükshaaval ja koos tõlgetega loetleda, siis läheb tõesti tarvis eraldi artiklit. Mis puutub eestikeelseid üllitisi, siis nende loetlemine mahub vabalt sellesse artklisse. Andres 10:00, 9 august 2005 (UTC)
Võtsin järgmise osa välja, sest see on minu meelest sellisel kujul liiga nõrk. Loomulikult saab siit ideid korraliku jutu kirjutamiseks.
Freud oli esimene kes hakkas tegelema tunnetega ning psüühikaga ja hakkas arutama kas raha ja positsioon teevad inimese õnnelikuks. Freud leidis, et inimese poolt loodud ühiskond takistab inimesel loomuomaselt elada, inimene soovib midagi kuid ühiskond takistab teda. Siit tekib konflikt inimese soovide ja reaalsuse vaehel. Kuni Freudini oli seksuaalsu piiratud, seksisti ainult, et lapsi saada. Freud leidis, et seksuaalsus on inimese loomulik vajadus, ei ole käskude keeldudega juhitav ja ei ole ainult soo jätkamiseks. Freudi arvates on kõik inimesed vaimselt haiged, kuid ravi on mõtetu kuna päris tervetel inimestel ei olegi ühiskonnas kohta. Inimkonda valitseb Freudi teooria järgi 3 põhilist valitsejat: Ego - inimene oma mõistusega Superego - ühiskond ID - alateadvus, instinkt ID mõjutab egot ja superego mõjutabegot kuni tekib konflikt ego ja superego vahel.
Andres 30. jaanuar 2006, kell 21.41 (UTC)
- Jah, biograafilisse artiklisse see nagunii ei sobi. Lisasin märkuse, et teooriate kohta on eraldi artikkel olemas. Millegipärast on pilt kadunud. --Lulu 31. jaanuar 2006, kell 07.11 (UTC)
- Minu meelest sobib siia küll ülevaade tema õpetusest. Artikkel Psühhoanalüüs ei suuda niikuinii kõike ära mahutada. Andres 31. jaanuar 2006, kell 07.31 (UTC)
Kas see General Hospital oli Viinis? Andres 6. detsember 2010, kell 10:40 (EET)
See on vist inglise keelest valesti tõlgitud. Andres 22. detsember 2010, kell 22:38 (EET)
Alates hetkest, kui esmasündinud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane (kes oli emast palju vanema isa teine naine).
- Tõepoolest arusaamatu. --Epp 26. veebruar 2013, kell 08:37 (EET)
Kriitika[muuda lähteteksti]
Artikkel on mahukas ja mõistagi on reeglina hea, kui wiki artikkel on mahukas. Juhiksin siiski tähelepanu vajadusele lisada ka kriitikat. Freudi ideed olid omal ajal ülimenukad, nüüdseks on nad paljude uurijate meelest nii diskrediteeritud, et kuuluvad pseudoteaduse näidete "varamusse".Miacek (arutelu) 12. juuni 2019, kell 19:55 (EEST)