Arutelu:Sepavasar

Venekeelne nimi on Kuvalda eesi keeles sellist nime ei ole.Akra 29. oktoober 2008, kell 12:58 (UTC)

ÕS-i järgi on see sõna olemas, kuid selle asemel soovitatakse kasutada sõna "sepavasar".

Kas suurvasar on sama mis sepavasar? Miks siin siis on väikevasara pilt?

See artikkel räägib ainult käsisepavasarast, aga on ka mehaanilised jm. Andres 29. oktoober 2008, kell 13:50 (UTC)

Tundub, et intervikilingid pole kõik täpsed. Näiteks saksa vikis ei ole mass oluline, bulgaaria vikis on ainult mass kriteeriumiks. Andres 29. oktoober 2008, kell 15:04 (UTC)

Mujal maailmas jagatakse nad kolme kaalukattegooriasse. Ei oskagi neile õigeid eestikeelsei nimetusi anda arvan, et neid peaks nii nimetama kõik nad on muidugi vasarad. Haamer kuni 0,5 kg väikevasar 0,6-2,0 kg, suurvasar 2,1-16 kg. Vene keeles on järjekorras nimetused järgmised– молоток, молот, ja кувалда.

Mehaaniliste vasarate kohta tuleks ilmselt teha eraldi artikkel. Suurvasar on sama, mis sepavasar, samas on ka väikevasar sepatööriist. Sepavasar ongi loogilisem ja arusaadavam, kui suurvasar.Akra 29. oktoober 2008, kell 15:37 (UTC)

EE 8. köites lk 446 on spetsiaalne artikkel "sepavasar", kus on selline definitsioon: "vabasepistamisel kasutatav auru-suruõhu-, suruõhu-, mehaaniline või käsivasar". Miks siis peaks siin rääkima ainult käsi-sepavasaratest? Andres 29. oktoober 2008, kell 19:36 (UTC)

Lugesin enne viidete panemist seda ka kuid seal on juttu mehhanilistest asjadest peale selle ühe lause. Jätaksin siiski käsitööriistad ja mehhaanilised masinad eraldi artiklitesse, liiga erinevad asjad peale selle, et mõlemad annavad matsu millelegi.Akra 30. oktoober 2008, kell 17:16 (UTC)

Minu meelest oleks see eristamine kunstlik. Andres 30. oktoober 2008, kell 17:33 (UTC)

Ka minu meelest pole selline eristamine nii elementaarsel tasandil otstarbekas. Väga paljudel käsitööriistadel on edasiarendused elektriliste, pneumaatiliste või hüdrauliliste tööriistadena. Siiski ei muuda see tööriista funktsiooni: nui ja haamer on objekti pinna mõjutamiseks, kirves on objekti lõhestamiseks, saag on objekti osadeks eraldamiseks, kruvikeeraja ja mutrivõti on tiguülekande rakendamiseks jne. Kõigi nende riistade liigutajaks võib olla kas inimene või masin. Samas ei keela ju keegi kirjutada eraldi artiklit näiteks suruõhuvasarast vms.--Andrus Kallastu 31. oktoober 2008, kell 09:36 (UTC)

EE 10. köites lk 238 ei ole sõnagi juttu suurvasaratest ega sepavasaratest, mistõttu jätsin selle viite ära. Andres 29. oktoober 2008, kell 19:36 (UTC)

Pildid on.Akra 30. oktoober 2008, kell 17:16 (UTC)

Siis võiks viite tagasi panna, aga lisada ka täpsustus, mida seal tuleb vaadata. Andres 30. oktoober 2008, kell 17:33 (UTC)

Miks Sa jätad sõna kuvalda välja, kui ta ÕS-is sees on? Ja kui öelda, et sepavasar kuulub käsivasarate hulka, siis me väidame EE-le vastu. Ma vaidlustan selle EE-le toetudes. Andres 30. oktoober 2008, kell 17:39 (UTC)

"vabasepistamisel kasutatav auru-suruõhu-, suruõhu-, mehaaniline või käsivasar". Sepavasar on nii käsitööriist kui ka mehaaniline tööriist seda ütleb ka EE ise kirjutasid selle lause sealt maha ja see on õige kontrollisin. Nii et ei väida EE evastu. Meie esimene lause ei välista seda, et sepavasar võib olla ka mehhaaniline või muud tüüpi vasar. Üldiselt ei kasutata tööstuses tööliste poolt nendest masinatest rääkides nimetust sepavasar vaid auruvasar või mehhaaniline vasar jne. Kui töömees ütleb sepavasar mõtleb ta sepahaamrit.Akra 30. oktoober 2008, kell 19:42 (UTC)

Just nimelt välistab. Siin on teised võimalused välistatud.

Kus on esimeses lauses eitus, et see asi mingi muu asi oll ei saa. Selles artiklis küll räägitakse käsitööriistast mida ta ju tegelikult on aga see ei tähenda, et samal nimetusel ei võu mingi muu tähendus olla. Akra 31. oktoober 2008, kell 09:28 (UTC)

EE järgi on kõik need sepavasara liigid, mitte eri tähendused. Andres 31. oktoober 2008, kell 21:38 (UTC)

Selle kohta, kuidas töölised sõnu kasutavad, võib ju ka kirjutada, kui viiteid on. Andres 31. oktoober 2008, kell 03:03 (UTC)

Ilmselt ei ole ka ÕS koostaja endale selgeks teinud mida see tähendab ja kust pärit on. Minuarust on see puhas parasiitsõna, ja tulnud venekeelsetest kollektiividest, kus mõned eestlased lihtsalt pole saanud normaalset sõnavara kasutada. Milline ÕS sull on Minul eiole sellist sõna ei vanas ega uues ÕS-sis. Küll on see sõna aga uues võõrsõnade leksikonis. Nii, et tegemist on täielikult võõrsõnaga.Akra 30. oktoober 2008, kell 18:59 (UTC)

Ka võõrsõnade leksikonis on eestikeelsed sõnad.

See sõna on siin: [1]. Minu meelest on tegu kõnekeeles kasutusel oleva sõnaga, mille asemel ÕS soovitab kasutada sõna "sepavasar". See ei ole parasiitsõna, vaid vene laen. Kui me selle siin ära toome, siis on inimene, kes on harjunud kasutama sõna "kuvalda", kindel, et räägitakse ikka samast asjast. Andres 31. oktoober 2008, kell 03:03 (UTC)

Kas "karastatakse tugevuseni" või "karastatakse kõvaduseni"?--Andrus Kallastu 31. oktoober 2008, kell 21:02 (UTC)

Tegemist on pinna kõvadusega järelikult peaks olema kõvaduseni.Akra 31. oktoober 2008, kell 21:05 (UTC)