Arutelu:Selgeltnägemine
Selgeltnägemine ei ole telepaatia vorm. Andres 15. aprill 2007, kell 10:30 (UTC)
Jutt parapsühholoogia kohta kuulub artiklisse Parapsühholoogia. Andres 15. aprill 2007, kell 12:12 (UTC)
Kaugtunnetuse kohta on eraldi artikkel ning kaugtunnetus defineeritaksegi seal teistmoodi, just aktiivsena. Andres 15. aprill 2007, kell 12:14 (UTC)
Kõik selles artiklis kasutatu on otsetõlge Wikipedia enda inglise keelsest artiklist.
Kuid austades kõiki eelnevaid soovitusi teen vajalikud parandused.
Tänades,
--Näss (Sten) 15. aprill 2007, kell 14:19 (UTC)
- Soovitustel on puhtalt isiklik iseloom. Nad ei ole kohustavad. Andres 15. aprill 2007, kell 14:28 (UTC)
- Eesti Vikipeedia sisu on teiste vikipeediate omast sõltumatu. Andres 15. aprill 2007, kell 14:28 (UTC)
- Kas see siis tähendab, et ei tohi teiste Vikipeediate poolt toodud infot kasutada?--Näss (Sten) 15. aprill 2007, kell 14:39 (UTC)
- Ärge nüüd valesti aru saage, kuid ma nägin nii palju vaeva, ja nüüd ei ole sellest midagi järel. :D Kuid jah, sinna ei saa midagi parata, kui nii on parem.--Näss (Sten) 15. aprill 2007, kell 14:44 (UTC)
- Ei-ei, kasutada võib vabalt. Aga teistes vikipeediates tehtu ei ole meile vaieldamatuks juhiseks ja eeskujuks. Andres 15. aprill 2007, kell 14:47 (UTC)
- Samas ka oleks kujunduslikust küljest parem, kui kõik tihedalt seotud teemad oleks ühes kohas ka olemas. Suht ebamugav on, kui tuled uustulnukana seda teksti lugema, ja et veel täpsemat infot saada, pead läbi käima pool Vikipeediat.
- Ja samas ka, kui teistes Vikipeediates on täiesti adekvaatne info (mõne üksiku mööndusega, nagu telepaatia teema seal, mida ma arvasin isegi, et kuidagi imelik on see seal). Siis miks mitte seda täismahus siin kasutada. Minu isikliku väljavaate kohalt on ikka parem, kui ma saani detailset infot millegi kohta. Kuid see praegune varjant tundub olevat kuidagi pinnapealne. Ja jällegi, see on kõigest minu arvamus.--Näss (Sten) 15. aprill 2007, kell 14:59 (UTC)
- Samas ka oleks kujunduslikust küljest parem, kui kõik tihedalt seotud teemad oleks ühes kohas ka olemas. Suht ebamugav on, kui tuled uustulnukana seda teksti lugema, ja et veel täpsemat infot saada, pead läbi käima pool Vikipeediat.
- Ei-ei, kasutada võib vabalt. Aga teistes vikipeediates tehtu ei ole meile vaieldamatuks juhiseks ja eeskujuks. Andres 15. aprill 2007, kell 14:47 (UTC)
- Loomulikult võib teiste vikipeediate infot täies mahus kasutada, ja veel parem on teha paremini kui mujal.
- Mulle tundus, et Sa eemaldasid osa infot, ning paigutasin selle eraldi artiklitesse. Igaüht neist saaks täiendada pikaks artikliks, ja praegu nõuavad kõik edasist tööd. Lühiülevaade kõigist neist on artiklis Selgeltnägemine olemas, nii et esituse ülevaatlikkus praegu vaevalt kannatab. Andres 15. aprill 2007, kell 15:08 (UTC)
- Mina eemaldasin ainult osa infost. Info, mis oli sinu poolt välja toodud, et millised ei sobi sinna, kuid paigutamisega ega ümber tõstmisega ma ei tegelenud.
- Minu eemaldatud teemad on: parapsühholoogia kohta jutt; selgeltnägemine, kui telepaatia vorm; ja kaugtunnetus.
- Ülejäänu jätsin ma kõik alles, ja algupärase vormiga. Kuid jah, see linkide kaudu ringi uitamine on suht tülikas. Ja samuti ei ole ma veel ise ka sellel arvamusel, et mingised nendest on valmis.--Näss (Sten) 15. aprill 2007, kell 15:18 (UTC)
- Kuid minu arust on praeguse kaugtunnetuse all mõeldud hoopis midagi muud, mida mina tean, teised allikad annavad ja teine Vikipeedia annab.--Näss (Sten) 15. aprill 2007, kell 15:27 (UTC)
- Mina eemaldasin ainult osa infost. Info, mis oli sinu poolt välja toodud, et millised ei sobi sinna, kuid paigutamisega ega ümber tõstmisega ma ei tegelenud.
- Ma ju ei öelnud, et midagi tuleb päris välja visata. See, mis siia ei sobi, võib sobida mujale.
- Parapsühholoogia kohta on artikkel, kuid see vajab läbitöötamist ja täiendamist.
- Kaugtunnetuse kohta on ka atikkel. Seal defineeritakse kaugtunnetus teisiti. Milline definitsioon on õige või kas mõlemad on õiged, seda ma ei tea.
- Võtsin ainult mõned osad, mis minu meelest olid juba välja tõstetud, ja paigutasin need mujale. Põhjalikult ei süvenenud. Muide, Kaugelttajumine on vist hoopis kaugelttundmine. Sellist terminit on kasutatud ka artiklis Parapsühholoogia.
- Võib-olla Sa siis kogemata eemaldasid need teised osad, mina igatahes seda oma teada ei teinud. Andres 15. aprill 2007, kell 15:41 (UTC)
- Need eemaldas Kasutaja:88.196.108.7. Ma ei tea, kes see on. Andres 15. aprill 2007, kell 15:42 (UTC)
- Kui tahad, võid need tagasi panna.
- Artiklite ebatäielikkust mainisin ainult sellepärast, et tahtsin öelda, et uued lühiartiklid, mis ma tekitasin, ei ole oma praeguse lühiduse tõttu veel õigustamatud. Andres 15. aprill 2007, kell 15:45 (UTC)
- :D ära siis nii väga ka "kadunud" teksti kohta muretse. Ma otsustasin igaks juhuks endale nendest tagavara teha. Kui see IP address võib olla minu oma, sest ma ühe korra redigeerisin seda teksti, ilma et oleks sisse loginud. Kuid kahjuks ei tule meelde, mida ma selle redigeerimise all tegin
- Vaatasin ka üle need teised teemad, ja seal oli pea-aegu identne tekst, mis minul, ja seega, ei hakkand ma neid muutma.
- Kuid kaugtundmise ja kaugtajumise võisin ma tõesti sassi ajada. Igastahes oli mul seal all silmas peetud inimese oskus saada infot kaugete või varjatud objektide kohta, kasutades oma intuitiivseid omadusi.
- Siin on minu ära võetud tekstid:
- :D ära siis nii väga ka "kadunud" teksti kohta muretse. Ma otsustasin igaks juhuks endale nendest tagavara teha. Kui see IP address võib olla minu oma, sest ma ühe korra redigeerisin seda teksti, ilma et oleks sisse loginud. Kuid kahjuks ei tule meelde, mida ma selle redigeerimise all tegin
Teadusharu, mis uurib selgeltnägemist ja kindlaid teisi paranormaalsete fenomenide liike, nimetatakse parapsühholoogiaks. Kuniks selle teadusharu siseselt on üksmeel, et mõned selgeltnägemise juhtumid on reaalsed, leidub ka palju skeptitsismi tavapsühholoogias ja teistes teaduharudes, et kas parapsühholoogia ise on tõsine teadus? Skeptikud ütlevad, et selgeltnägemine on tulemus pettustest või enda väärarusaamadest, ja ei eksisteeri paranormaalse jõuna.
Selgeltnägemine on teistsugune telepaatia vorm, milles infot saadakse väliselt füüsiliselt allikalt, mitte teiste persoonide mõistusest.
Selgeltnägemist teatakse ka kaugtunnetuse nime all, kuigi see termin "kaugtunnetus" ei ole laialdaselt rakendust leidnud ja viitab kontrollitud protsessile.--Näss (Sten) 15. aprill 2007, kell 16:00 (UTC)
- Mida on tehtud, see on näha, kui vajutada "Ajaloo" nuppu, ja ka kõik kustutatud tekstid saab sealtkaudu taastada.
- Arvan küll, et "kaugtundmine" on kohasem sõna, sest 'kaugtajumine' peaks pigem olema neid kõiki haarav üldmõiste.
- "Kaugtunnetus" on minu meelest veel parem sõna, sest ta hõlmab idee järgi nii "taju" kui ka "intuitsiooni". Andres 15. aprill 2007, kell 17:38 (UTC)
- Täitsa hea on vaadata, et milleski oleme ühel meelel. Tänud. --Näss (Sten) 16. aprill 2007, kell 07:09 (UTC)