Arutelu:Samurai
Nuwanda, kas Sul on mingi põhjus, miks sa ei taha kasutada väljendit "Heiani ajastu" ning eestikeelseid sõnu "šogun", "šogunaat" ja "daimjo"? Andres 08:53, 26 Sep 2004 (UTC)
ei ole mingit erilist põhjust peale selle, et ma pole ise kunagi varem nende teemadega eesti keeles tegelenud. samas on mul väike skepsis selle suhtes kui eestikeelne selline sõna nagu "daimyo" üldse olla saab. jaapanikeelne daimyo (大名) omab kindlat tähendust, koosnedes kahest kanjist, millest esimene on "suur" ja teine "nimi" ning nende märkide ladina tähestiku transkriptsioon on just "dai" ja "myo". samuti on ju jaapani pealinna nimena kasutusel siiski Tōkyō ja mitte Tokio ja sushi ei kirjutata eesti keeles kui "suši".
- Eristatakse tsitaatsõnu, mis on võõrkeelsed ja mis kirjutatakse kursiivis, ja eestikeelseid võõrsõnu, mis kirjutatakse püstkirjas vastavalt eesti keele hääldusreeglitele. Sõnad "šogun", "šogunaat" ja "daimjo" on eesti keeles ammu olemas, täpselt nagu sõna "samurai". Võib muidugi kirjutada "shogun" ja "daimyo", aga kursiivi kasutamine on tülikas. "Shogunaat" aga ei saa minu meelest üldse kirjutada. Sõna "suši" eesti keeles tõesti seni ei ole, kuigi võib-olla tuleb. Seega tuleb kirjutada "sushi".
- Väliskohanimede puhul järgime Eesti Keele Instituudi juhtnööre. Seetõttu kasutame ka vormi "Tōkyō", mitte "Tôkyô".
heiani ajastu või periood on jälle vist pigem maitseasi, vähemalt ingliskeelses kirjanduses kasutatakse mõlemat, nii Heian era kui Heian period. aga selle koha pealt on vist kõige lihtsam Rein Raua käest küsida millist standardit tema eelistaks ja siis lihtsalt selle aluseks võtta.
Nuwanda 12:49, 26 Sep 2004 (UTC)
- Olen nõus, et see on maitseasi. Eesti keeles on kasutatud mõlemat. Põhimõtteliselt võimegi kasutada mõlemat, peame ainult kokku leppima, mis on vastava artikli pealkiri (seda kokkulepet võib vajaduse korral ka muuta). Mõeldav on ka "Heiani ajajärk". Rein Raua arvamust võib muidugi küsida. Kui ta arvab, et see tuleb standardiseerida, siis võib seda teha. Muide, nimede kirjutamisel eelistab Rein Raud pikkade vokaalide jaapanipärast kirjutamist. Andres 13:41, 26 Sep 2004 (UTC)
Heh, täpselt see ongi põhjus, miks mulle meeldibki tegeleda rohkem ingliskeelse wikiga - seal saab tegeleda asja sisuga ja ei pea murdma pead maakeelse terminoloogia leiutamise või tundmaõppimisega :). Aga eks ma siis ootan veidi kuni see terminoloogia paika loksub ja kohendan ennast sellega.
--Nuwanda 19:06, 26 Sep 2004 (UTC)
- Noh, me võime Su sellisest tegevusest vabastada. Kirjuta julgesti, küll me ise hoolitseme eesti keele eest. Ma ei tahtnud hakata toimetama ilma Sinu arvamust küsimata. Andres 20:11, 26 Sep 2004 (UTC)
Keegi asjatundjatest võiks siia lisada märkuse samuraide kaasaegsest staatusest. St: ehkki populaarkultuuris on samuraid kui seisus tänini äärmiselt levinud, siis - niivõrd kui mina kuulnud olen - neil tänapäevases Jaapani seadusandluses mingit staatust ei ole, inimesed nagu teisedki. Aga ma võin ka eksida. Ja milline on seisuse praktiline yhiskondlik tähendus? (Vrdl: Indias on kastieristus praeguseks seadusega keelatud ja praktikas yleyldine.) See on yks esimesi kysimusi, mis artikli lugejal tekib. --Oop 10:04, 13 Nov 2004 (UTC)
- Samurai kui klassi seisus kaasaegses Jaapanis paistab olevat üsna kadunud, see hõlmab ka ühiskondlikku positsiooni. Ma küll ei ole kokku puutunud ühegi tõesti kuulsa samurai-suguvõsa järeltulijaga, aga muidu paistab see teema jaapanlaste endi jaoks päevakorrast maas olevat. Ilmselt on seal suur roll ka sellel, et Tokugawa-perioodi lõpul oli samurai sageli lihtsalt ametnik ja mitte sõdalane või aristokraat.
- Minu arvates oleks märksa olulisem rääkida samuraide ajaloost, nende tõusust Kamakura ajal kuni languseni Tokugawa shogunaadi lõpus ja siis Jaapani ühiskondlikust reformist Meiji ajal. See kõik on kole pikk jutt aga eks ma mõni päev võtan selle ette. --Nuwanda 17:07, 15 Nov 2004 (UTC)