Arutelu:Sallivus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Toimetasin, tegin alguse veidi ymber... võtsin välja lõigu

Sallivus ei saa olla neutraalne selle suhtes, mis on hea, sest sallivuse eesmärk ongi kaitsta head halva vastu. Sallivuse juurde käib õige otsustamine selle üle, millised eesmärgid on tähtsamad.

põhjendus: veidi nagu liiga kategooriline... või mis? --Lulu 16:54, 12 Apr 2005 (UTC)

Võib-olla küll.
Mulle tundub küsitav sõna "taluvus" selles tähenduses. Andres 17:02, 12 Apr 2005 (UTC)

Sallivus ei pea olema teistsuguste suhtes. Mitte sallida võib ka teist täpselt samasugust inimest (või vähemasti sellist, kelle puhul on raske mingit otsest erinevust leida -- "täpselt samasuguse" näide oleks sallimatus iseenda suhtes, mis ei ole ka kuidagi ebakorrektselt öeldud, tihemini küll öeldakse, sallimatus mõne enda omaduse suhtes). Mitte sallida võib teist inimest ka just nimelt sellepärast, et miski on liiga sarnane.--Tvali 17:29, 12 Apr 2005 (UTC)

Sallimatus võib olla ka põhjendamatu, samuti mitte sallida mõnda teise inimese käitumisharjumust, aga sallida seda inimest ennast, samuti võib sallimatus olla eseme või nähtuse (nt. loodusnähtuse, vihma vms.) suhtes (pisut harvemini küll).--Tvali 17:29, 12 Apr 2005 (UTC)

Samuti on kristlusele viide pisut kahtlane. Kristlus siiski väidab, et inimene ongi loodud Jumala näo järgi. Seal võiks juures olla, et see on võimalik tõlgendus.--Tvali 17:35, 12 Apr 2005 (UTC)

Sallivust võiks määratleda ka suhtumise ja käitumise, mitte lihtsalt omadusena.--Tvali 17:38, 12 Apr 2005 (UTC)

Austus ei välista ka üksikute tegevuste hukkamõistu.--Tvali 17:43, 15 Apr 2005 (UTC)

Võtsin välja lõigu


– samas otsustab demokraatlikus riigis inimeste suhtumine selle, mida otsustab kohus homme; samuti ei välista kohus kallaletunge tänaval, probleeme töö saamisel ja suhtumisest tingitud (eba)meeldivusi (nt. nähtused, nagu Ku Klux Klan).

Siiski võib kohata ka põhjendamatut sallimatust omaduste põhjal, mis inimese olemust tegelikult vähe mõjutavad – näiteks rass (isegi, kui võtta tõsiselt kõige rassistlikumaid "teooriaid", jääb siiski faktiks, et geenid löövad välja kohati üsna "suvaliselt"), rahvus (ehkki on teatav seotus kultuuritaustaga, ei ole see siiski midagi absoluutset), keeleoskus ja mitmed muud omadused. On selge, et enam-vähem ükskõik, millise eeltoodud omaduste kombinatsiooni puhul leiab nii kurjategijaid, kui tippteadlasi, vähemalt juhul, kui vastava kombinatsiooni esindajaid on piisav kogus, et neid ka statistiliselt oodata võiks – paljude seda tüüpi näitajate põhjal näiteks kohtus järelduste tegemine on liberaaldemokraatlike riikide põhiseaduse alusel keelatud, mis küll ei tähenda, et nendega ei võiks arvestada statistilistes uurimustes ja kahtlusaluste hulga kitsendamiseks (näiteks kurjategija kirjelduses), keda kontrollida – need ei oma tähendust otsuse tegemisel. Siiski võib paljude riikide poliitilises praktikas ka üsna hilistest aegadest leida näiteid vastavate näitajate absolutiseerimisest. Sarnasesse kategooriasse kuulub ka usuvabadus – isegi kui inimene tõesti usub, et ta saab näiteks kümne suvalise kaaskodaniku tapmise eest taevasse või kuhuiganes, siis kohtus saab arvestada ainult reaalsete tegudega (sõnavabadus); samuti ei ole inimese tegelikku usku võimalik kontrollida. Hoolimata sõnavabadusest seatakse ikka ja jälle kahtluse alla erinevate vaadete levitamise lubatavus -- näiteks on paljudes demokraatlikes riikides revolutsioonid keelatud (hoolimata nt. Kennedy väitest, et "need, kes teevad rahumeelse revolutsiooni võimatuks, teevad vägivaldse vältimatuks" ja mitmete teiste USA presidentide rõhutusest, et rahval on õigus revolutsioonile ja paljude teoreetikute väitest, et demokraatia on pidev revolutsioon), mis väljendub seadusandluses kujul, et keelatud on "revolutsioonile õhutamine", mis on ühtlasi vastuolu sõnavabadusega.

Seega tuleb selgelt eristada sallivust kuritegevuse suhtes ja sallivust näiteks rassi suhtes – nendes kahes küsimuses vaieldes tuleb selgelt kasutada täiesti eri liiki argumente ja mõttekäike.

Üks tolerantsuse ja rahuliikumise suurkujusid, Mahatma Gandhi on seadnud enda raamatus ühe kriteeriumi, mille täitmise korral võib inimese tappa (ehkki ta oli üldiselt isegi bakterite tapmise vastane) -- nimelt selle, et kui üks selgelt segiläinud inimene on lagendikul püssiga ja järjest tapab, siis tuleb ta võimalusel maha lasta.


Põhjendus: arutlev-esseistlik stiil, suhteliselt vähe informatiivne... vähemalt minu arvates... sobib pigem arutlusse kui entsyklopeediasse... võiks siit yht-teist konkreetsemalt kokku võtta, informatiivsemat osa, ja siis ehk artiklisse tagasi paigutada... --Lulu 19:45, 16 Apr 2005 (UTC)


Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne omadus. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on suhtumisest korrarikkumistesse ja kuritegudesse. Näiteks võib juttu olla täissallimatuse poliitikast narkootikumide ja vägivalla suhtes. Sallimatus korrarikkumiste ja pisikuritegude suhtes muutus aktuaalseks New Yorgi linnapea John Lindsay poliitikas 90. aastate lõpul.

Hmm....näide on küll ebaõnnestunud....sallivuse kui negatiivse nähtuse näide on täissallimatus kuritegevuse suhtes? Äkki tooks pigem näiteid maksudest kõrvalehoidmise sallimisest vms.--Boy 15. august 2006, kell 21:10 (UTC)


Eestis on kerkib sallimise küsimus eelkõige üles seoses "muulaste küsimusega". Küsimuseks on see, et mil määral on võimalik eri tasanditel sallida neid inimesi, kes on asunud Eestisse elama Nõukogude okupatsiooni ajal ning moodustanud siin kogukonna, mille tavad ja taotlused ei ühti eestlaste omadega. 1) Eestis oli sallivuse küsimus mingil esil juba enne Teist maailmasõda, eelkõige seoses juutide ja mustlastega. 2) Mida tähendab "sallimine eri tasanditel"? 3) Oleks ka hea, kui artiklist oleks näha, mismoodi praktikas sallivuse probleemi on lahendatud. Näiteks: mida on eri aegadel teinud riik? jne.--Vikker 5. mai 2009, kell 09:37 (UTC)

Kas nõukogude okupatsioon ja selle reliktid on/olid Eesti ja eestlaste suhtes sallivad ? --Improvisaator 17. oktoober 2009, kell 12:48 (UTC)


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 02:45 (EEST)[vasta]