Arutelu:Sõda
Minu arvates on kodanik Tvali tekst tugevalt hinnanguline, promob tema poliitilist agendat ning on teemat äärmuseni lihsustav. Selline asi Vipeediasse lihtsalt ei sobi. Priitp 16:50, 24 Apr 2005 (UTC)
Tõstsin järgneva välja, sest see on essee. Neid mõtteid võib esitada ainult kellegi omistatutena.
Sõda on vaidluse vorm ja sotsiaalne interaktsioon, mille abil proovitakse leida lahendust vastuolulistele ihadele ja emotsioonidele, kui mõistus otsa saab.
Sõdade funktsiooniks ühiskonna arengus peetakse nende positiivset mõju teaduse arengule, sest sõdade ajal suudab ühiskond täiel määral mõista teadlaste vajalikkust ja kriitilisust ja rahastada teaduslikku tegevust sellises mahus, et resultaadid oleks kiired, andes teadlastele võimaluse enda mõtteid kiiresti kontrollida ja ellu viia. Hiljem hakatakse sõdade abil saavutatut kasutama rahuotstarbelistel eesmärkidel. Samuti peetakse sõdu efektiivseks vahendiks sõdade ära hoidmisel.
Sõdade abil kehtestatakse distsipliini ja reegleid, mis on mitmete psühholoogiliste inimtüüpide jaoks olulised enda elu korraldamisel. Sõjad võimaldavad elujõuetutel ja muidu lollidel inimestel saada enda kätte vahendeid, mille loomiseks nad ise ei ole võimelised või siis lihtsalt ei viitsi, olles seega sotsiaalne praktika vaeste abistamiseks. Sõdasid põhjendatakse ka vajadusega vältida ülepopulatsiooni. Tänu sõdadele on meil maksusüsteem, tollisüsteem, riigipiirid ja palju muud.
Sõdade funktsiooniks peetakse ka majanduse elavnemist – kui kõik õhku lasta, hakkavad inimesed rohkem asju ostma. Mao seisukoht, millega ta põhjendas ka kultuurirevolutsiooni, on järgmine: "selleks, et ehitataks, tuleb hävitada".
Kiiresti globaliseeruvas maailmas on sõjad vajalikud demokraatia levitamiseks ja inimõiguste tagamiseks vähemarenenud piirkondades, näiteks nn. kurjuse teljel või Tšetšeenias.
Inimeste kohta, kes seda kõike ei mõista, öeldakse patsifist või natuke vihasemalt BTL. Nende inimeste seisukoht on, et sõja aegne negatiivne iive ja ajutine elukvaliteedi langus on piisav kõige eelneva ümber lükkamiseks.
Andres 17:26, 24 Apr 2005 (UTC)
- Need on tunnustatud väited kõik, mida näiteks koolis on mulle sõdade kohta kunagi räägitud. Aga välja viskamine ei ole halb mõte jah, lihtsalt mulle tegi parajalt nalja, kuidas mingitest väga levinud väidetest mingi korraliku jama saab kokku kirjutada :)--Tvali 17:35, 24 Apr 2005 (UTC)
Praeguse definitsiooni alla kuuluvad ka näiteks duell ja tulevahetus. Andres 31. august 2009, kell 06:13 (UTC)
jätkamine[muuda lähteteksti]
- sõda on oma mõjuvõimu laiendamine jõuga ka peale seda kui kõht on täis ning tuba ja voodi soe. suwa 22. oktoober 2009, kell 19:13 (UTC)
sõjakaardi uuendamine[muuda lähteteksti]
Mulle tundub selline kaart veidike kahtlane. Pealegi näib, et seda on viimati uuendatud 2007. aastal. --Epp 11. jaanuar 2010, kell 19:55 (UTC)
- Map of sites of ongoing armed conflicts worldwide.png -> Ongoing conflicts.svg
- uuendasin. suwa 12. jaanuar 2010, kell 17:05 (UTC)
Siit jäeti osa materjali uuendustega välja, peaks osaliselt taastama.--Morel 26. jaanuar 2012, kell 15:39 (EET)'
Kõik jäeti välja, kirjutati üle. Intervikid on vahepeal tagasi pandud. Varem oli siin nii:
Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline relvastatud võitlus. Tavaliselt on sõja eesmärk geopoliitiline. Oma raamatus "Sõjast" on Preisi sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz öelnud, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega."[1]
Sõna sõda kasutatakse metafoorina ka mittesõjalise konflikti või sõda jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnades klassisõda ja padjasõda.
Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusest Nuubia matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alates riikide loomisest Lähis-Idas umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast. Püssirohu kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni. Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast enamal määral ka majanduslikke, diplomaatilisi ja ideoloogilisi mõjutusvahendeid.
Kodusõda võivad pidada samas riigis asuvad erinevad osapooled (näiteks Inglise kodusõda) või mõnel juhul ka eri riigid, mis on olnud varem ühendatud (näiteks Ameerika Ühendriikide kodusõda).
Sõjapidamine ei ole omane ainult inimestele. Sipelglased osalevad ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks ning šimpansid peavad samuti hõimusõdu. Arvatud on ka, et sarnast käitumist esineb teistelgi liikidel, kuid andmeid selle kohta on vähe.[2][3][4]
Vaata ka[muuda lähteteksti]
Viited[muuda lähteteksti]
- ↑ Carl von Clausewitz. Sõjast. Tallinn 2004.
- ↑ Warrior Ants: The Enduring Threat of the Small War and the Land-mine. Times, märts 2006. (inglise)
- ↑ How Ants Carry on War. (inglise)
- ↑ A Morphological Tour of the Super Organism. (inglise)
Kirjandus[muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku artikkel: sõda |
- Sun Zi, Sõja seadused. ISBN 9985811070
- Niccolò Machiavelli, Sõjapidamise kunst. (inglise keeles)
Andres 2. veebruar 2012, kell 05:45 (EET)
Ma panen vana versiooni tagasi, sest uus on sõna-sõnalt Tiit Made raamatust. --Epp 3. veebruar 2012, kell 05:01 (EET)
Sõda on mingi tüüp vastaseisu lahendamise viisidest. Kuid milline? Relvastatud kokkupõrked (lahingud) on vaid kõige väiksem osa sõjast. Kas lahingutele eelnev aeg mis on seotud veenmise, propagandaga, väljaõppe, ressurside mobiliseerimisega, ehitiste ja relvastuse loomisega, jne pole osa sõjast. Kuhu jäävad siis külm sõda (majanduslik ja poliitiline), propagandasõda, infosõda, kübersõda jne On olnud ju ka vaid rituaalselt peetavaid sõdu ohvrite saamiseks.