Arutelu:Russalka (monument)
Ingli modelliks oli kunstniku majapidajanna Juuli, kes muide on Tiit Made vanaema. --- Hästi segane lause. Juuli Roots oli tol ajal 17-aastane ega saanud kuidagi olla kellegi vanaema. --Lulu 30. september 2006, kell 10:22 (UTC)
- kelle lapselaps on Tiit Made – välja võetud kui asjasse mittepuutuv ja ebaoluline teave (mis on küll Julie-Lisette Rootsi ja Tiit Made artikli juures täiesti omal kohal). 88.196.28.229 22. september 2013, kell 20:53 (EEST)
Vasakul: Võitleja (Toronto : 1952- ) nr.1 | jaanuar 1978 | lk 3 --kanakukk 25. oktoober 2009, kell 21:22 (UTC).
- Huvipakkunud artikkel on siin: "Vene Russalka – eesti Juuli" (Võitleja nr 1, jaanuar 1978, lk 3). 88.196.28.229 24. september 2013, kell 17:10 (EEST)
"Nõukogude ajal rist eemaldati ja ingel näitas mere suunas palja käega." See väide ei vasta tõele. Võeti ehk korraks maha - kuldamiseks. --Amherst99 (arutelu) 30. november 2012, kell 00:10 (EET)
Tallinna monumentide algkujud. Rahvaleht, 14. juuni 1932, nr. 69, lk. 4. --IFrank (arutelu) 4. juuli 2013, kell 17:04 (EEST)
Postimees 20. september 1893 [1] toob Sõnumites Tallinnast kolmandal leheküljel ära kuue Eesti- ja Liivimaa kubermangust pärit hukkunud Russalka mehe nimed. Teiste seas on puusepp Mihkel Solong Saaremaalt Kärlast (sünd. 1870). Tean, et Kuressaares on Salongi nimelisi, nii et tegemist võib olla trükiveaga. Ei hakanud siiski parandama ja jätsin nime nii, nagu ta ajalehes oli, sest ma ei tea Kärla kohta täpselt. Kui kellelgi on kindlaid andmeid, palun parandada. 88.196.28.229 28. oktoober 2013, kell 16:06 (EET)
- Näiteks Mati Õun ja Vello Mäss peaksid olema Russalkast kirjutanud. Mul pole kõiki raamatuid kodus riiulis ja sisu viitamiseks pähe õpitud. Eesti- ja Liivimaa olid olemas ammu enne seda, kui siia mingi Vene kuberner tuli. Ei maksa oma kodumaad alavääristada. --217.71.46.208 28. oktoober 2013, kell 19:20 (EET)
- Sündmusi ei saa ajaloolisest kontekstist välja rebida, neid teise aegruumi tõsta. See on anakronism. 1893. aasta Postimehes ära toodud Russalka mehed olid pärit, nagu leht ütleb, Eesti- ja Liivimaalt (see tähendab Eesti- ja Liivimaa kubermangust), Saaremaalt (see tähendab Kuressaare kreisist) ja Riia kreisist, ja mitte keskaegselt Liivimaalt või Saare maakonnast. Need olid tolleaegsed haldusüksused. Ajalugu tuleb tunda, selmet seda omatahtsi ümber kirjutada. Taastan algse redaktsiooni. 88.196.28.229 30. oktoober 2013, kell 19:35 (EET)
- Astraalias ja Kanadas on kindralkuberner, aga sellegipoolest nimetatakse neid riikideks, mitte ühtse ja jagamatu Suurbritannia kindralkubermangudeks, mis sellest, et see on anakronism. "Ajalugu tuleb tunda", eks minge ja õpetage siis austraallastele ja kanadalastele ajalugu. --IFrank (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 19:39 (EET)
Minu meelest on parem "Tallinnas Kadriorus". Andres (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 18:07 (EET)
Nikolai Thamm oli küll eesti päritolu, aga ta kirjutas oma nime nii, miks me peaksime teisiti kirjutama? Ah jaa, tundub, et neid oli kaks, vanem ja noorem. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 18:10 (EET)
- See, et tollases eestikeelses ajalehes teda nii nimetati, ei ole minu meelest määrav. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 18:19 (EET)
Avamispidustused algasid kell 12.30. Juba hommikul kogunes rahvast murdu. Kooliõpilased olid tulnud klasside kaupa. Samba juurde oli üles rivistatud sõjavägi, lahel seisid sõjalaevad Mogutši, Kompass, Sekstan, Svetlana, Asja ja Artelštšik. Kohal olid vaimulikud, sadamaülem kontradmiral Wulff, Eestimaa kuberner kammerhärra Bellegarde, Eestimaa rüütelkonna peamees parun von Dellingshausen, Tallinna linnapea von Hueck, mälestussamba komitee liikmed, hukkunud meremeeste omaksed ja teised kutsutud võõrad. Kell 12.30 saabusid kinnistes tõldades mereministeeriumi juhataja kindraladjutant admiral Tõrtow ja mereväe peastaabi ülem viitseadmiral Avellan Peterburist Svetlana komandöri Nilovi ja kadunud Russalka komandöri venna, kontradmiral Jaenischi saatel. Pärast seda, kui mereministeeriumi juhataja oli paraadi komandörilt raporti vastu võtnud, käis ta tervitusmarsi saatel sõjaväelasi tervitades sõjaväerivi eest läbi. Siis asusid kõik aukandjad kooripuldi ette ja pöörasid pilgud mälestussamba poole. Tuli pühalik silmapilk. Sadamaülem Wulffi suust tuli käsk: "Kate maha!" ja marsi saatel langes kate samba ümbert. Sõjavägi andis au, orkester mängis keiserlikku "Kolj slaven naš gospodj" ja sõjalaevad tulistasid aupauke. Sellega oli mälestussammas avatud. Järgnes palvus, mida toimetasid Aleksander Nevski katedraali vaimulikud: ülempreestrid Siimeon Popov ja Karp Tiisik ning kuus preestrit ja kaks diakonit. Palvuse järel tuli mälestussamba pühitsemine ja õnnesoovimine. Samba jalamile pandi rohkesti pärgi. Lõpuks toimus veel sõjaväeparaad ja siis läksid pidulised laiali. Kell 15.00 algas mereväe klubis pidulik einevõtmine ja sellega lõppes Russalka mälestuspäev.
Kust see kopeeritud on?
- Artiklis on viide allikale olemas. 2001:7D0:87FF:6480:982F:8084:6B02:605D 10. jaanuar 2017, kell 12:06 (EET)
- Esiteks, artiklis ei ole sellele lõigule viidet ja teiseks, isegi, kui seal viide oleks, ei tohiks niimoodi kopeerida. Ja üleüldse on see ebaentsüklopeediline stiil ka juhul, kui see on kirjutaja enda vaimusünnitis.--2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 10. jaanuar 2017, kell 13:01 (EET)
Täna on lisatud täiendusi, ilma viideteta allikale. Suurvürst Aleksei Aleksandrovitši auastmeks on märgitud "kindraladmiral". On see õige? Admirali auastmed ülenevas järjekorras on: kontradmiral, viitseadmiral, admiral. Monumendi inglikuju, bareljeefi, ja pärja materjalina on varem nimetatud pronksi, ka kunstiteadlase Mart-Ivo Elleri teosest võetud tsitaadis on inglifiguuri materjalina nimetatud pronksi. Tänases täienduses on materjal muudetud messingiks. 2001:7D0:87FF:6480:982F:8084:6B02:605D 10. jaanuar 2017, kell 12:06 (EET)
- Võtsin "kindraladmirali" välja. Taastasin materjalina pronksi. 2001:7D0:87FF:6480:982F:8084:6B02:605D 10. jaanuar 2017, kell 14:27 (EET)
- https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D0%B5%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B0%D0%BB-%D0%B0%D0%B4%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%B0%D0%BB