Arutelu:Risto Näätänen

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Väide, et, enim tsiteeritud artikkel on: “Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses” on kogunud 504 viidet - vajaks täpsustamist - mis ajaperioodiga on tegemist ja mis seisuga on andmed võetud, sest on saadaval ka teisi andmeid, nt, et Näätaneni üks 1987. aasta artikkel on kogunud üle tuhande tsiteeringu (vt academic.research.microsoft.com). --Hirvelaid (arutelu) 7. juuli 2013, kell 09:24 (EEST)[vasta]


Ülekirjutatud redaktsioon: Andres (arutelu) 10. juuni 2014, kell 17:07 (EEST)[vasta]

Risto Kalervo Näätänen (sündinud 14. juunil 1939) on soome psühholoog.

Näätänen oli 19751999 Helsingi ülikooli professor. 20012007 juhtis ta Helisngis aju-uuringute keskust ja alates 2008. aastast on ta kognitiivse neuroteaduse professor Tartu Ülikoolis. Näätänen on enim viidatud soome teadlane, seda tulenevalt tema rohkelt avaldatud artiklitest ning nende aktiivsest viitamisest, mistõttu tema H-indeks küünib 68-ni.

Tegevus teadlasena[muuda lähteteksti]

Näätäneni üheks olulisemaks teadussaavutuseks võib pidada mittekokkulangemise negatiivsuse (mismatch negativity, ehk MMN) avastamist, kus mõõdetakse aju elektrilist reageerimist eristuvale (deviantsele) stiimulile pikemas sarnaste stiimulite reas 1978. aastal Hollandis koos A. W. K. Gaillardi ja S. Mäntysaloga. Tegemist on uurimismeetodiga, mis on hiljem psühholoogias laialdast kasutamist leidnud. Meetodi tõhususest annab kinnitust tõsiasi, et otsingule „mismatch negativity“ annab ISI Web of Knowledge 2280 vastet (neist 2135 artiklid).

ISI Web of Knowledge andmebaasis leidub 363 artiklit, mille autoriks või kaasautoriks on Näätänen. Enim teadustöid, 39, on ta avaldanud 1999. aastal. Enim tsiteeritud artiklid on: “Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses”, mis on kogunud 504 viidet ja „The perception of speech sounds by the human brain as reflected by the mismatch negativity (MMN) and its magnetic equivalent (MMNm)“ 225 viitega.

Kaudne panus eesti keele uurimisse[muuda lähteteksti]

Risto Näätäneni juhtimisel viidi läbi katse, kus eesmärgiks oli leida empiiriline tõestus teoreetilisele käsitlusele, mille kohaselt heli esmane töötlus ajus erineb sõltuvalt sellest, kas ta on osa keelest (häälik) või on tegemist mittekeelelise stiimuliga. 1997. aastal läbi viidud katsete tulemusel selguski, et eestlastest katseisikute aju töötleb foneemi „õ“ kui keelelist stiimulit aga soomlastest katseisikute puhul mitte.[1]

Täpsemalt koosnes uuring kahest osast, millest esimene oli tegevuslik ehk käitumuslik, kus katseisikud pidid häälikutele sarnaneva heli hulgast ära kuulma nendele esitatud foneeme. Soomlastele esitati foneemid “e”, “ö” või “o”, lisaks nimetatutele esitati eestlastele veel lisaks foneem “õ”. Antud katseetapi eesmärk oli kindlaks teha, kas katseisikud suudavad teadvustatult eristada foneeme 30 üksikstiimuli pikkustes katseseeriates. Tulemuste kohapealt suutsid nii soomlased kui ka eestlased edukalt eristada neile esitatud foneeme.

Eksperimendi teine osa eeldas seda, et katseisikutele esitati 30 stiimuli pikkuseid seeriad, millest 29 stiimulit moodustas mõlemas keeles omane foneem “e” (dominantne stiimul) ning ühe korra esitati vastav üksikstiimul (eristuv stiimul) vastavalt “o”, “ö” või “õ”. Stiimulite esitamine ja testimine vastas MMN (mismatch negativity) uurimismeetodile. Stiimulid esitati läbi kõrvaklappide katseisikutele samal ajal, kui neil oli palutud süvenenult lugeda teksti. Bioelektrilisi muutusi katseisikute ajus registreeriti kasutades EEG-d ja MEG-i. MEG oli kasutusel ajutegevuse lokaliseerimisel ning EEG ajalise dimensiooni määramisel. Tulemused näitasid, et foneemidele “e”, “ö” ja “o” reageerisid eestlased ja soomlased sarnaselt (häälikule omane reageering). Erinevus tekis aga foneemiga “õ”, millele reageeris häälikule sarnanevalt vaid eestlaste aju, kellele see on ka emakeeles esinev häälik. Soomlased, kelle keeles puudub foneem “õ” eestlastega sarnanevat reageerimist ei näidanud.

Artiklit (Näätänen, R. K. et al., 1997) on käsitletud ka vähemalt ühes õpikus Handbook of educational psychology , Alexander, P. A ; Winne, P.H. (2006).

  • Road-User Behaviour and Traffic Accidents
  • Attention and Brain Function
  • Mismatch Negativity: A Probe to Auditory Perception and Cognition in Basic and Clinical Research
  • The Cognitive Electrophysiology of Mind and Brain
  • Event-Related Potentials in Search of the Mystery of the Human Brain: Some Perspectives for the Research of the Mind
  • The Mismatch Negativity and Information Processing
  • Selective Information Processing and Event-Related Brain Potentials

Autasud ja tunnustused[muuda lähteteksti]

  1. Risto Näätänen, Anne Lehtokoski, Mietta Lennes, Marie Cheour, Minna Huotilainen, Antti Iivonen, Martti Vainio, Paavo Alku, Risto J. Ilmoniemi, Aavo Luuk, Jüri Allik, Janne Sinkkonen, Kimmo Alho, “Language-specific phoneme representations revealed by electric and magnetic brain responses”, Nature, 432-434, 1997.



Et härra oli": sobimatu sõnastus. Andres (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 01:24 (EET)[vasta]