Arutelu:Raskuskiirendus

Kui suur peaks olema maakera pöörlemiskiirus ümber telje, et ekvaatoril raskusjõud tasakaalustuks tsentrifugaaljõuga ja eeltoodud hüpoteetilist põõrlemiskiirust veelgi suurendades võiksid asjad ekvaatoril tsentrifugaaljõu suurenemisel maapinnalt üles tõusma hakata?

Raskuskiirenduse lokaalsele väärtusele võib mõju avaldada ka suurte mäemassiivide vm. geoloogiliste formatsioonide lähedus.

Seda võiks selgitada. Ma ei ole asjatundja, aga kas mitte see efekt ei tühistu, kui lugeda Maa massi koondunuks Maa massikeskmesse ning arvestada kaugust tollest punktist? Andres 4. november 2007, kell 19:21 (UTC)

Kas raskuskiirendus on vektor või skalaar? Definitsiooni järgi on ta vektor, sest kiirendus on defineeritud vektorina, valemis on ta aga skalaar. Andres 4. november 2007, kell 19:32 (UTC)

Tsentrifugaaljõu panus tuleks lahti kirjutada. Praegu jääb arusaamatuks, mis on efektiivne raskuskiirendus (ja kas see on vektor või skalaar). Andres 4. november 2007, kell 19:35 (UTC)

Täpne väärtus sõltub laiuskraadist, sest esiteks ei ole Maa täpselt kerakujuline (pigem pöördellipsoid) ja teiseks pöörleb ümber oma telje.

Siin oleks tarvis rohkem selgitusi. Andres 4. november 2007, kell 19:42 (UTC)

45.5°

Kas on mõeldud 45,5° (45°30')? Andres 4. november 2007, kell 19:42 (UTC)

Nii ainult gravitatsioonist tingitud kui ka efektiivne raskuskiirendus on vektorid (nagu mistahes kiirendus).--Templar 4. november 2007, kell 20:30 (UTC)

Viimaste redaktsioonidega on teksti ilmunud mõned vead.

esiteks ei ole Maa kuju täpselt korrapärane, vaid ta meenutab rohkem pöördellipsoidi (maaellipsoidi)

Pöördellipsoid on ka korrapärane objekt. Asi pole mitte selles, et Maa kuju ei oleks korrapärane, vaid et see ei ole täpselt kerakujuline.

Jah. Ma asendasin sõna "vaid", sõnaga "kuid". Kas nii sobib? Mõte on selles, et Maa kuju ei ole nii või teisiti korrapärane.

Kui vaadelda Maad ellipsoisikujulisena, siis sõltub raskuskiirendus laiuskraadist

Raskuskiirendus sõltub geograafilisest laiusest ka juhul kui Maa oleks ideaalne kera, sest Maa pöörleb telje ümber ja tekib tsentrifugaaljõud, mis sõltub laiuskraadist. Kogu selle lõigu jutt oli tegelikult mõeldud efektiivse raskuskiirenduse kohta (sest see on see, mida maapinnal pesitsevad inimesed otseselt mõõdavad ja kasutavad). Paljalt gravitatsioonist tingitud raskuskiirendus ei sõltu esimeses lähenduses ei Maa kujust ega ka pöörlemisest. --Templar 4. november 2007, kell 20:30 (UTC)

Ma püüdsin rõhutada seda, et raskuskiirenduse sõltuvus (nii-öelda ainult) laiuskraadist on olemas ainult juhul, kui Mad võetakse pöördellipsoidina (või tegelikult ka kerana, mis on piirjuht). Minu sõnastus on tõesti eksitav. Andres 4. november 2007, kell 23:24 (UTC)

Püüdsin nüüd puudused mingil määral kõrvaldada. Andres 4. november 2007, kell 23:52 (UTC)

Efektiivne raskuskiirendus on ebapiisavalt avatud. Kas see on kiirenduse projektsioon vertikaalile? Andres 5. november 2007, kell 03:58 (UTC)

Praegusel kujul on artikliga üks probleem. Efektiivse raskuskiirenduse mõiste on mõneti minu omalooming, ma ei tea milline on erialane terminoloogia nende eristamiseks ja kas seda eesti keeles üldse on. Seepärast ma algversioonis ei rõhunud eriti sellele mõistele. Ka inglise keeles kasutatakse minuteada ainult üht väljendit "acceleration due to gravity" ja tuleb kontekstist aru saada, kumb raskuskiirendus on asjakohane. Ma ei julgeks küll panna eraldi linki "efektiivne raskuskiirendus". Lihtsate (nt. koolikursuse) arvutuste puhul ei ole ka mingit mõtet nendel vahet teha, ümardatult tuleb ikka 9.8 m/s2. Tavatähenduses raskuskiirendus peakski tähendama just seda efektiivset raskuskiirendust, kuna just sellega puutub maapealne inimene kokku (satelliidi trajektoori arvutamisel vms võib raskuskiirenduse mõistest ka üldse loobuda)--Templar 5. november 2007, kell 10:56 (UTC)

Noh, siis peaks katsuma ilma selle terminita läbi ajada või vähemalt link ära jätta.

Suurem probleem on minu meelest see, et efektiivset raskuskiirendust pole defineeritud. Kui on tegu raskuskiirendusega Maa pinna punktiga seotud taustsüsteemis, siis raskuskiirendus on vektor, mis on vertikaali suhtes kaldu. Artiklist ei selgu, kas "efektiivne raskuskiirendus" on see vektor või selle vektori projektsioon vertikaalile. Ta on defineeritud küll kaalu kaudu, aga ma ei tea ka seda, kuidas kaalu tuleb mõista: siin saab samuti kaksipidi mõelda. Nii palju kui mina asjast taipa, tundub, et jutt on projektsioonist vertikaalile. Aga mina ei orienteeru hästi füüsikas ega ole seda kunagi korralikult õppinud.

Kontseptuaalselt tuleb kindlasti vahet teha, kummast raskuskiirendusest me räägime, isegi juhul, kui see arvutusi ei mõjuta. Koolis ju ei vaadelda nende arvutuste puhul taustsüsteemi mitteinertsiaalsena. Andres 5. november 2007, kell 11:48 (UTC)

Minu meelest see viimane parandus tegi jutu segasemaks. Ei räägita ju "leitakse valemiga". Andres (arutelu) 30. november 2014, kell 16:08 (EET)[vasta]

On ikka räägitud: "arvväärtus on leitav valemiga". Aga et selgem oleks, parandan: "arvutatav". 88.196.28.229 30. november 2014, kell 17:21 (EET)~[vasta]

Ma ei ole kuulnud, et keegi valemiga arvutaks. Väärtus leitakse valemist või valemi järgi. Andres (arutelu) 1. detsember 2014, kell 20:13 (EET)[vasta]

Võib ka nii. Aga ega esialgne sõnastus "on leitav Newtoni gravitatsiooniseadusest:

g={\frac {GM}{r^{2}}}

" ka hea ei olnud. 88.196.28.229 3. detsember 2014, kell 10:11 (EET)[vasta]

Nõus, korrektne on mainida valemit (või on see võrrand?). Andres (arutelu) 4. detsember 2014, kell 10:04 (EET)[vasta]