Arutelu:Radiomeetria

Kategooriad

Peaks kuuluma kategooriatesse optika ja/või kiirgusfüüsika (mida vist veel pole), kui soovida füüsika asemel konkreetsemalt määratleda. Johu 4. november 2011, kell 09:34 (EET)

Retsensioon koolitööle

Õppetöö eesmärgil koostatud artikli retsenseerijana pean esiteks märkima, et minu teadmised antud teemal on vähesed. Artikli ülesehitus ja vormistus vastavad vikipeedias nõutule, siselinke on piisavalt. Keelelise kvaliteedi puhul soovitan autoril artikkel üle vaadata, esineb mõningaid näpuvigu ja õigekeelsusvigu, millest toon mõned näited:

• Radiomeetrilised suurused ei sobi fotomeetrilisteks, sest inimsilma näeb elektromagnetkiirgust ainult kitsas spektrivahemikus ja eri lainepikkusi erineva tundlikusega. Parandus: inimsilm; tundlikkusega. ÕS 2006: tund.likkus <12 ja 13:-.likkuse> ▪. Asja+tundlikkus, valgus+tundlikkus, üli+tundlikkus.
• Intensiivsuse all sõna missugune(missugune on kiirgav või..)

  Ei saa veast aru. Palun selgita Johu 13. november 2011, kell 18:09 (EET)

Sõna missugune on 2 s-iga, mitte 3 s-iga. ÕS 2006: mis+sugune ▪. Aeg näitab, missuguseks elu kujuneb. Ajad missugused! --AveS 14. november 2011, kell 21:38 (EET)

Kuna sina kirjutasid sõna õigesti, siis ma ei leidnud viga artiklist lihtsalt üles. Arvasin, et olen pigem ühe s'i pannud. Nüüd on korras ja aitäh, et täpsustasid!Johu 15. november 2011, kell 23:55 (EET)

• Kiirgustugevuse all sõna spektraalne (kiirgustugevuse spektraalsest tihedusest)
• Intensiivsus ehk kiiritustihedus iseloomustab... (koma pole vaja).

“Optikas, kui füüsika harus, mis uurib elektromagnetkiirgust nähtavas spektri piirkonnas (valgust), on radiomeetria analoog fotomeetria, kus kiirguse energia asemel mõõdetakse, kui hästi antud kiirgust inimsilm näeb.” Mul tekkis paar küsimust:

• Kas optika uurib vaid nähtava spektri piirkonna lainepikkusi?

  ... nähtavat ja natuke selle lähedal. Täpsustasin. Johu 13. november 2011, kell 18:09 (EET)

Optiliseks piirkonnaks nimetatakse spektri seda piirkonda, kus võib arvestamata jätta omakiirguse. Optilises piirkonnas arvestatakse kiirguslevis ainult hajumist (ja peegeldumist kui hajumise erijuhtu) ning neeldumist, allikfunktsioonis puudub omakiirgus. Seega võiks ka UV/Vis spektroskoopia artiklis selle ingliskeelse lühendi asendada terminiga "Optiline spektroskoopia" - võõrsõnad küll mõlemad, aga palju aastaid eesti keeles kasutusel. Niisugune eristamine sobib küll ainult kiirgusspektri pikemalainelise otsa jaoks. Ka röntgenspektroskoopias omakiirgus enamasti puudub, aga röntgenkiirgust pole kombeks optiliseks nimetada. Küllap on tagamaaks optika seostamine (Päikese)valgusega, mille intensiivsus UV-s lainepikkuse kahanedes kiiresti kahaneb ja röntgenkiirgus praktiliselt puudub. 193.40.5.245 14. november 2011, kell 09:37 (EET)

Kui omakiirgus on soojuskiirugs, siis kas hõõglambid siis ei puutu optikasse? Kuidas see täpsustus asjasse puutub ja/või on vastuolus lausega, millest AveS juttu tegi? Tolle lause sisu ei ole kuidagi vale ja selle mõte peaks olema arusaadav: luua võrdlusmoment fotomeetriliste suurustega. Palun täpsusta oma soovitus, et saaksin seda arvestada.Johu 15. november 2011, kell 23:55 (EET)

Täpsustan: Optiliseks piirkonnaks nimetatakse spektri seda piirkonda, kus kiirguslevis võib arvestamata jätta keskkonna omakiirguse.

Lisasin sõnad 'kiirguslevis' ja 'keskkonna'. Allikas ei puutu asjasse. Nii hõõglambi kui Päikese nähtav valgus on valgusallika soojuslik omakiirgus. Mõlemad kiirgavad lisaks optilisele kiirgusele ka pikalainelist nähtamatut kiirgust, mida on kombeks nimetada soojuskiirguseks. Päike kiirgab ka UV kiirgust ning vähesel hulgal röntgenkiirgust. Optilise kiirguse levimisel keskkonnas (õhus, vees, lahustes, klaasis) ei lisandu keskkonna omakiirgust, kiirguse intensiivsus muutub ainult neeldumise ja hajumise tõttu. Piir optilise ja soojuskiirguse vahel on tinglik, umbes 4 µm juures on maapinnalt peegeldunud päikesekiirgus ja maapinna omakiirgus võrdsed, lühematel lainepikkustel domineerivad Päikeselt saabunud otsene ja hajunud kiirgus, pikematel maapinna ja keskkonna omakiirgus. Samad suhted peavad paika ka kunstlike valgusallikate korral (hõõglamp, gaaslahenduslamp jne). 193.40.5.245 16. november 2011, kell 09:52 (EET)

Tänan selgitamast! Ma saan aru definitsiooni täpsustusest, aga ma ei saa ikka veel aru, mida peaks sellega seoses artiklis parandama. 193.40.12.10 18. november 2011, kell 09:14 (EET)

Parandasin sõnastust, et mõte konkreetsemalt välja tuua ja optika definitsioon selgelt mängust välja jätta.Johu 16. november 2011, kell 00:27 (EET)

• Kas sõna valgus kasutatakse ainult nähtava valguse tähenduses?

  Jah. Enamasti küll. Johu 13. november 2011, kell 18:09 (EET)

“Intensiivsus ei anna mingit infot: missugune on kiirgav või kiiritatav keha, vaid ainult, missugune on kiirgus; mis kujuga on lainefront; kas kiirgus on isotroopne.” Lugejale võib jääda segaseks, mille kohta siis infot antakse ja mille kohta mitte.

Täpsustasin. Johu 13. november 2011, kell 18:09 (EET)

Artiklil puuduvad viited. Välislink viib allikani, kust arvatavasti osa infot võetud on. Artiklil pole ühtegi illustreerivat pilti. Artikli pikkus koos teise artikliga “Röntgenkiirgus” vastab enam-vähem nõutud pikkusele. Artikkel jääb sisukuse poolest minu jaoks natuke poolikuks, rõhk on pandud ainult tähtsamatele radiomeetrilistele füüsikalistele suurustele. Kindlasti on võimalik tulevikus artiklit täiendada, näiteks kirjeldades radiomeetriliste mõõtmiste meetodeid. --AveS 12. november 2011, kell 17:26 (EET)

Arvan nagu AveS-ki, et 'Radiomeetria' tähendab kiirgusmõõtmisi ning sellepärast peaks juttu tegema ka mõõtmisest. 193.40.5.245 14. november 2011, kell 09:37 (EET)

Nõus. Mina kajastasin ühte kajastamist väga vajavat valdkonda, mis puudutab eestikeelset terminoloogiat. 14. november on möödas ja kõik on lahkelt palutud artiklit täiendama. Johu 15. november 2011, kell 23:55 (EET)

---

Palun lisa viited allikatele. Adeliine 17. november 2011, kell 01:53 (EET)

Viited tuleb lisada teksti sisse, st vormistada Vikipeedia reeglite järgi. Vaata Vikipeedia:Viitamine.

Kogu sisu ongi ühest allikast. Ei paneks ju sama viidet igale alapeatükile? Kuhu siis? Johu 5. jaanuar 2012, kell 15:53 (EET)

• inimsilma tundlikkus
• Lauses "Intensiivsus iseloomustab ainult..." koma puudu
• Lauses "Kuigi kiirgusoo spektraalse..." koma puudu
• Seega on kiirgustugevuse dimensioon
• analoogselt "millega", mitte "millele"
• kiiritustihedus allikast kaugusel r

Adeliine 27. detsember 2011, kell 14:50 (EET)

• kõik parandatud Johu 5. jaanuar 2012, kell 15:53 (EET)

Ümbersuunamised

Suunasin kõik rasvases kirjas mõisted hetkel siia, kuid nende kohta võiks kunagi ka eraldi artiklid tekkida. --Hardi (arutelu) 28. august 2012, kell 22:04 (EEST)

v-o oleks parem siiski need oodatavad artiklid punaseks tagasi teha, sest potentsiaalne artikli kirjutaja ei pruugi ju teada, et peaks eraldi artikkel olema. Sel puhul tuleks panna see konstruktsioon: {{Vaata|Pealkiri}}--Bioneer1 (arutelu) 29. august 2012, kell 14:25 (EEST)

Uue artikli kirjutamisel kaob ümbersuunamine ja on võrdlemisi loomulik, et üle vaadatakse ka põhiartikkel. Ühesõnaga ma ei näe, et see ilmtingimata vajalik oleks, kuid väga tuliselt sellele ka vastu ei vaidle. --Hardi (arutelu) 29. august 2012, kell 17:58 (EEST)