Arutelu:Pseudoteadus

kasutatakse teaduslikku terminoloogiat

Terminoloogia on vaevalt see kõige olulisem aspekt siin. Väljenduda tuleks kuidagi nii, et üritatakse teadust matkida ja teaduse usaldusväärse imidži arvel liugu lasta, et oma ideid ja veendumusi levitada, kuid ei järgita teadusega tegemisele esitatavaid nõudeid vms. Siim 10. jaanuar 2009, kell 22:22 (UTC)

Noh, ka terminoloogia võib olla pseudoteaduslik, peaasi et ta näiks teaduslikuna. Olen nõus, et terminoloogia pole kõige olulisem.

Aga minu meelest ei pea pseudoteadus olema pettus, see võib olla ka täiesti siiras püüd teadust teha. Sellel sõnal ei ole ühest tähendust ning puudub üldtunnustatud arusaam pseudoteaduse olemuse kohta, mistõttu selle artikli kirjutamine on raske ja eeldab erinevate käsitlustega tutvumist. Teadust ja pseudoteadust objektiivselt eristavate tunnuste leidmine on osutunud väga raskeks. Andres 10. jaanuar 2009, kell 22:38 (UTC)

Mis on teaduslik meetod ja teaduslikud nõuded, see on problemaatiline, kuigi see probleem on suurelt jaolt kattuv teaduse ja pseudoteaduse demarkatsiooni probleemiga. Andres 10. jaanuar 2009, kell 22:42 (UTC)

Aga ikkagi on ilmselt üsna lihtsa vaevaga võimalik kirjutada praegusest avalausest palju parem sissejuhatus. Äkki proovid siia midagi asjalikumat kirjutada? Teaduslik meetod vist pole ka see kõige olulisem. Mina olen aru saanud asjast nii, et teadust ja pseudoteadust eristavat definitsiooni on väga raske anda. Küll aga on võimalik kirjeldada, milliseid teadusele üldiselt omaseid asju pseudoteadustel ei ole ning seeläbi erinevus selgeks teha. See ei saa olla liiga keeruline, sest konkreetse pseudoteaduse eristamine nö päris teadustest üldiselt raskusi ju ei põhjusta. Siim 10. jaanuar 2009, kell 22:59 (UTC)

Ma heitsin vahepeal pilgu peale, mis on asjast kirjutatud inglise ja saksa vikis. Inglise vikis on juttu rohkem teaduse ja pseudoteaduse praktilisest eristamisest, saksa vikist teadusfilosoofilisest püüdest pseudoteaduse mõistet eksplitseerida. Mina pidasin silmas just viimast, esimesele ma ei mõelnud, sest meil oli ju juttu definitsioonist.

Tõesti ongi nii, et teadlase jaoks on tavaliselt pseudoteadust hõlbus ära tunda, kuid selle oskuse omandamiseks on tarvis eelkõige teadust õppida. (Arvan, et siiski võib teinekord pseudoteadusena paista ka võõram teadusala või väga uudne lähenemine. Leidsin inglise vikist näite, et juttu mandrite triivist pidas enamik geolooge pseudoteaduseks, kuni leiti mingid uut laadi tõendid.) Seda oskust ei saa hõlpsasti edasi anda, kuigi on võimalik anda praktilisi juhiseid pseudoteadusliku reklaami äratundmiseks, nagu inglise viki esimeses välislingis. Tüüpilisi erinevusi on võimalik kirjeldada küll, aga need ei ole üldkehtivad. Tahan öelda, et teoreetiline eristamine on tunduvalt raskem kui praktiline vahetegemine.

Ma ei ole praegu valmis uut sissejuhatust kirjutama. Selleks tuleb asja põhjalikumalt uurida. Andres 10. jaanuar 2009, kell 23:19 (UTC)

Ma ei saa seda artiklisse sisse panna, sest see on lihtsalt minu arvamus, aga mulle tundub, et üks olulisemaid teadust pseudoteadusest eristavaid asjaolusid on ühiselt omane näiteks demokraatiale, teadusele ja Vikipeediale. See on süsteemi sisse kirjutatud moodus iseennast parandada. Viletsad poliitikud vahetatakse valijate poolt aja jooksul välja, ekslikud hüpoteesid lükatakse varem või hiljem teiste teadlaste poolt ümber ning Vikipeediasse kirjutatud jama leiab keegi ükskord üles ja parandab ära või viskab välja. See on moodus vältida peast mädanema minekut. Midagi sellist pseudoteadustes ja ka näiteks religioonis ei ole. Siim 10. jaanuar 2009, kell 23:28 (UTC)

Sellelaadset tunnust mainitakse ka kirjanduses. Andres 11. jaanuar 2009, kell 08:39 (UTC)

Üks oluline asi veel. Teaduslikkusele pretendeerivat ideed peavad ülejäänud teadlased teaduslikuna aktsepteerima. Pseudoteaduste viljelejate üheks suuremaks unistuseks on oma idee kuskile teadusajakirja sokutada või käia esinemas mõnes ülikoolis. Kui nad selle kuidagi saavutavad, siis eksponeerivad nad seda väga uhkelt oma kodulehtedel kui tõendit, et neil on õigus ja nende hüpoteesidel on mõjukaid toetajaid. Õnge langevaid ülikoole ja ajakirju on siiski vähe, mistõttu tuleb neil ise üksteisele doktorikraade jagada ja oma ajakirjadesse muinasjutte intelligentsest disainist, veeuputus-geoloogiast jms postitada. Siim 10. jaanuar 2009, kell 23:46 (UTC)

Kui ma õigesti mäletan siis küberneetikat peeti ka pseudoteaduseks (sõltub kes), nii et kogu selle krempliga on asi tegelt suht problemaatiline -- Ahsoous 11. jaanuar 2009, kell 00:49 (UTC)

1) Kas poleks eesti keeles ilus hoopis 'ebateadus'? 2) Ebateadus võib olla ka teaduse teenistuses. Loe seda lugu siin http://www.polit.ru/science/2008/10/02/kupr.html

"Ebateadust" on alguses mainitud. "Pseudoteadus" tundub praegu levinuma ning ka neutraalsemana. Andres 12. jaanuar 2009, kell 22:32 (UTC)

Tegin nüüd uue alguse. Võite seda kritiseerida.

Praeguse seisuga on selgitatud ainult formaalset mõistet, millele saab anda erineva sisu. Neid erinevaid sisusid (erinevaid teoreetilisi ja praktilisi eristuskriteeriume) ei ole siin veel käsitletud. Andres 11. jaanuar 2009, kell 14:10 (UTC)

Kui viidatud raamat on ka eesti keeles ilmunud, kas siis tuleks kasutada seda või parem ikka originaali? Siim 10. jaanuar 2009, kell 22:35 (UTC)

Tsiteerimisel on parem kasutada tõlget, välja arvatud juhtudel, kui tsiteerija leiab, et ta ise tõlgib paremini. (Võimalik on ka lisada tõlkele originaaltekst.) Viitamisel on minu meelest ideaalvariant viidata mõlemale, aga seda ei saa nõuda. Andres 10. jaanuar 2009, kell 22:38 (UTC)

Viitamisel oleks hea viidata konkreetsele kohale, võib-olla isegi tsiteerida. Andres 10. jaanuar 2009, kell 22:40 (UTC)

Jah, aga antud juhul on seda keeruline teha, sest kogu raamat on selles võtmes kirjutatud. See tähendab pseudoteaduse, ebausu jms vastane. Siim 10. jaanuar 2009, kell 22:50 (UTC)

Arusaadav. Aga võiks kokkuvõtlikult öelda, millega seda arvamust põhjendatakse. Andres 11. jaanuar 2009, kell 14:10 (UTC)

Kas un-science võiks olla "ebateadus"? See on laiem mõiste kui pseudoteadus ja kitsam kui non-science (mitteteadus). Andres (arutelu) 13. november 2013, kell 10:39 (EET)[vasta]

Minu arust holokaustirevisionism ja -eitamine ei ole pseudoteadus, vaid skeptitsism. --IFrank (arutelu) 14. november 2013, kell 03:49 (EET)[vasta]

See on nüüd omaette küsimus, kas see tegelikult on pseudoteadus, aga seda peetakse laialdaselt pseudoteaduseks. Miks peetakse (ja miks ei peeta), sellest tuleks neis artiklites kirjutada, aga mul ei ole praegu allikaid käepärast. Kõige kaheldavam on kõigist nimetatutest psühhoanalüüsi nimetamine pseudoteaduseks, ülejäänute suhtes on pseudoteaduse uurijate seas ligikaudne konsensus. Andres (arutelu) 14. november 2013, kell 08:53 (EET)[vasta]

Miks see Helen Quinni artikkel on siin välislinkide all? Ma ei leidnud, kus see räägib pseudoteadusest. Andres (arutelu) 17. november 2014, kell 00:19 (EET)[vasta]

Akupunktuur on raviviis ja iridoloogia on diagnostikaviis. Minu meelest pole korrektne nimetada neid pseudoteadusteks, sest ükski raviviis ega diagnostikaviis ei ole teadus. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 22:22 (EET)[vasta]

Pseudoteadus vs parateadus[muuda lähteteksti]

meil pole artiklit parateadus (en:parascience). Küll aga on meil kategooriad kategooria:parateadused ja kategooria:pseudoteadused. Teha vastavad päisemärkused, et segi ei aetaks--Estopedist1 (arutelu) 17. mai 2019, kell 17:58 (EEST)[vasta]