Arutelu:Programmeerimine

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tegelikult pole programmeerimine otseselt seotud arvutiga. Programmeerimise korrektne definitsioon on:

Programmeerimine
Programmide projekteerimine, kirjutamine, modifitseerimine ja testimine. (IT terministandard: http://www.imprimaatur.ee/standard/01.htm#01.05.03)
Programm
Süntaktiline üksus, mis vastab mingi programmikeele reeglitele ning koosneb teatava funktsiooni täitmiseks, töö teostamiseks või ülesande lahendamiseks vajalikest deklaratsioonidest ja lausetest või käskudest. (IT terministandard: http://www.imprimaatur.ee/standard/01.htm#01.05.01)

Kuskil siin peaks olema ka link näiteks lineaarsele programmeerimisele. Andres 12. jaanuar 2007, kell 12:54 (UTC)


Peaks ikkagi selgelt näha olema, et selles artiklis on jutt tarkvaralisest programmeerimisest. Andres 12. jaanuar 2007, kell 12:56 (UTC)

Programmeerimise võib laias laastus jagada kaheks: Riistvaraliseks ja tarkvaraliseks. Lineaarne programmeerimine on siiski tarkvaraline. Olen sinuga nõus, et ei programmeerita vaid arvuteid. Enamikes digitaalseadmetes on sees mingi programm, näiteks puldiga televiisorites, pesumasinates jne.--Animagi 12. jaanuar 2007, kell 12:58 (UTC)
Kui Sa teed ümbersuunamise tarkvaraliselt programmeerimiselt programmeerimisele, siis Sa ju samastad programmeerimist tarkvaralise programmeerimisega.
Asi on selles, et artikkel räägib tarkvaralisest programmeerimisest. Enamik inimesi on kuulnud sõna programmeerimine ja programm ning samastab selle kohe tarkvaralise programmeerimisega. Vähesed on kuulnud riistvaralisest programmeerimisest, kuigi seda siiski kasutatakse. Mulle tuleb siin esimesena pähe suruõhusüsteemid, mis paljudes tööstusettevõtetes on üleval. See pole tegelikult midagi muud, kui riistvaraline programm. Suruõhku kasutades töötavad mitmesugused automaatsüsteemid. Tahan siis õelda, et üritasin selle ümbersuunamisega järgida enamiku huve.--Animagi 12. jaanuar 2007, kell 13:13 (UTC)
Pean silmas lineaarset programmeerimist matemaatilises tähenduses. See ei ole üldse programmeerimine. Vaata Arutelu:Lineaarne programmeerimine. Andres 12. jaanuar 2007, kell 13:06 (UTC)

Sõltuvalt juhiste keerukuse tasemest arvuti kas kuvab ekraanile mingi teksti (Hello world) või simuleerib psüühikat (masinpsüühika).

Kuidas see sõltub juhiste keerukuse tasemest? Kas need kaks välistavad teineteist ja kas kolmandat võimalust ei ole? Arvutil ei pruugi üldse ekraani olla. Arvan, et jutt psüühika simuleerimisest on mingi vaatekoha promomine. Andres 26. juuni 2007, kell 11:48 (UTC)
kas ollakse ikka veel vastu sellele, et nn. tippprogrammeerimise tulemuseks võib olla masinpsüühika?--Hendrix 3. mai 2008, kell 14:20 (UTC)

Kirjutasin kogu teksti ümber, sest pidasin paljut ebavajalikuks, ning eksitavaks. --M2s87 26. juuni 2007, kell 18:08 (UTC)

Programmeerimine tuleneb algselt matemaatikast, kus see tähendab inimjõul valemite lahendamist kindlate instruktsioonide alusel. Kahjuks ei oska enam raamatule viidata, kus seda lugesin. Kuid siiski, arvuti ei pea läbi viima instruktsioone,sedavõib teha ka nt: inimene ^^. --M2s87 26. juuni 2007, kell 21:29 (UTC)
Sul on õigus, täitsa on olemas mõiste nagu inimetegevuse programmeerimine - psühhoteraapia, rehabilitatsioon (eriti psühhosotsiaalne rehabilitatsioon)--Hendrix 30. juuni 2007, kell 15:29 (UTC)
See on minu meelest juba teine mõiste. Andres 30. juuni 2007, kell 16:17 (UTC)
aga nende distsipliinide raames toimub, vähemalt nende distsipliinide terminoloogias, inimese tegevuse ümber programmeerimine. Nii et, antud märksõna tähendust tuleks vist ilmselt avardada... --Hendrix 30. juuni 2007, kell 16:23 (UTC)
Sõnal võivad olla erinevad tähendused, aga artikkel peab olema pühendatud mõistele, mitte sõnale. Programmeerimisest selle artikli mõttes saab kõnelda ainult juhul, kui programmi aluseks on algoritm. Andres 30. juuni 2007, kell 16:27 (UTC)
Teine asi, et linkide abil tuleb lugeja suunata õigesse kohta. Andres 30. juuni 2007, kell 16:28 (UTC)
aga tegelikult ei olegi erinevat tähendust. Nii nagu arvutile luuakse progemise käigus instruktsioone, nii ka inimese käitumise korrigeerimiseks luuakse uusi käitumisjuhiseid ehk instruktsioone. Eluga toimetulematuse puhul muidugi--Hendrix 30. juuni 2007, kell 16:32 (UTC)
Ei ole nõus. Algses tähenduses programmeerimise puhul peab olema täpne algoritm. Kui me mõistet niiviisi laiendame, et seda nõuet pole, siis mõiste hägustub lubamatult. Käitumisjuhendi puhul kasutatakse seda sõna ülekantud tähenduses. Andres 30. juuni 2007, kell 16:44 (UTC)
usun, et assotsiatsiooni testis seostab 99% inimesi sõna programmeerimine arvutiga. Aga kuna M2s17 hakkas rääkima inimestest, siis mõtlesin, et miks ka mitte inimeste käitumisjuhistest rääkida. Kuigi tegelikult teeks selline käsitlus artikli mõttetult pikaks ja häguseks. Olen nõus, et peaks piirduma arvutivärgiga--Hendrix 30. juuni 2007, kell 16:54 (UTC)

saavutab arvuti arvutusi sooritades püstitatud eesmärgi

Kahemõtteline fraas. Andres 30. juuni 2007, kell 16:19 (UTC)

Muusikas on ka programmeerimine en:Programming (music). Kas kasutame muusika programmeerimine või programmeerimine (muusika)? --Tiuks 28. märts 2009, kell 22:57 (UTC)


Dünaamiline programmeerimine. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2016, kell 11:27 (EET)[vasta]