Arutelu:Pliiats

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Siin on eeskujuliku artikli potentsiaali. Peep 27. oktoober 2005, kell 13.02 (UTC)

Pliiatsist oleks veel palju kirjutada. Andres 27. oktoober 2005, kell 14.12 (UTC)
Potentsiaali all mõtlen seda, et on olemas alus, initsiatiiv, ja ka on, millest rääkida. Peep 27. oktoober 2005, kell 23.44 (UTC)

Liibanoni seedrit pole vist enam ammu olemas. Andres 10. september 2007, kell 19:09 (UTC)

Natuke ikka on, seda ka alles ja Liibanonis, kuid on ka seal kaitseall. Kasvatatakse ka ilupuuna parkidesZosma 10. september 2007, kell 19:12 (UTC)

Nojah, ma mõtlesin, et pliiatseid sellest ei tehta, aga seda ongi artiklis mõista antud. Ka teised seedrid ei kõlba? Andres 10. september 2007, kell 19:13 (UTC)

Tõelised seedrid on kõik haruldused (Liibanoni, Atlase, Himaalaja), Paljusid mitteseedreid nimetatakse nende puidu sarnasuse tõttu seedripuiduga seedriteks....

Liibanoni seedri artiklis öeldakse, et Türgis on Liibanoni seedrit maa ja ilm...--Hendrix 11. september 2007, kell 17:28 (UTC)

Türgis on Liibanoni Seedrit, kuid Türgis pole üldse metsa maa ja ilm Zosma 11. september 2007, kell 17:31 (UTC)

"kuid Türgis on seda veel palju" - mina saan sellest lausest nii aru, et Liibanoni seedrit Türgis ikka jagub--Hendrix 12. september 2007, kell 04:30 (UTC)

Grafiidi leiukoht avastati 16. sajandil Loode-Inglismaal. Juba 1610. aastal müüdu Londoni tänavatel pulgakujulist pliiatsigrafiiti. Grafiit paigutati kas spetsiaalsesse puust kesta sisse, pisteti lihtsalt õõnsasse puupulka, mähiti nööriga või keerati paberisse.

1795. aastal patenteeris prantslane Nicolas Jacques Conte grafiidipulbri ja savi segust pliiatsisöe valmistamise meetodi.

Inglise insener Sampson Marsdan võttis patendi vahetava söega täitepliiatsi kohta 1822. aastal.

Praeguse hariliku pliiatsi südamik on valmistatud peenestatud grafiidi,savi, sideaine ja rasva või vaha segust. Kasutamiskõlbliku pastapliiatsi leiutasid ungarlastest vennad Birod 1941. aastal.

Esilehe arutelust. See on küll tõenäoliselt juba olemas, allikat ka niikuinii ei tea. --Epp 14. november 2011, kell 16:08 (EET)[vasta]