Arutelu:Pinot Noir
Maitses domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas, vaarikas ja kirss.
- Selline linkimine on minu meelest eksitav. Kas neid marju siis lisatakse veinile? Andres 29. september 2006, kell 06:20 (UTC)
Sõna "kuulus" tundub ülearune. Parem oleks detailsem jutt. Samuti ei sobi minu meelest esimeses lauses mainida kapriissust. Andres 29. september 2006, kell 06:22 (UTC)
"Balkani poolsaarel" on ebamäärane. Parem oleks mainida konkreetseid riike. Arvan, et öeldu ei käi kogu Balkani kohta. Andres 29. september 2006, kell 06:26 (UTC)
Kas "Balkanil" või "Balkani piirkonnas" oleks parem? Konkreetseid riike pole kuskilt eriti võtta, yks netist otsitud sait igayhe kohta ei pruugi ka representatiivne ola. Kapriissuse tõstsin ära. Maitsetele linkimine minu meelest eriti ei eksita, kyll peaks ajapikku kuskil selgitama, mida veini maitsest rääkides konkreetsete terminite alla silmas peetakse. --Oop 29. september 2006, kell 08:10 (UTC) Sortide kursiivi ja paksu kirja panekul ei näe ma kyll erilist mõtet. --Oop 29. september 2006, kell 08:12 (UTC)
- kui on tegemist nimedega, mida eesti keeles ei kasutata, siis nad peaksid minu meelest kursiivis olema. Tõsi jah, rasvane kiri ei ole sel puhul kohane. Andres 29. september 2006, kell 22:32 (UTC)
- Miks Sa kustutasid sõna "kapriisne"? Andres 29. september 2006, kell 22:32 (UTC)
- Sain juba aru. Andres 29. september 2006, kell 22:34 (UTC)
- Võib olla peaks tegema artiklid "Kirss (maitse)", "Kirss (önoloogia)" vms. Minu meelest ei sobi see jutt artiklisse Kirss, sest kirsist seal ju juttu ei ole. Andres 29. september 2006, kell 22:32 (UTC)
- Praegu ei ole minu meelest asi ikka hästi arusaadav. Andres 29. september 2006, kell 22:34 (UTC)
- Ma ei usu, et näiteks Kreekas või Bulgaarias kasutatakse niisugust nimetust. "Balkani poolsaarel" tundub mulle eksitav. Andres 29. september 2006, kell 22:32 (UTC)
- "Mõnedes Balkani riikides on kasutatud"? Konkreetseid riike ei saa ju mainida, kui ei tea. Või siis tõstame arutellu.
- Aga kõigist maailma asjadest ja nende maitsetest pole mõtet eraldi artikleid teha. ("Šokolaad". "Šokolaad (maitse)". "Seep". "Seep (maitse)". "Maasikaseep (maitse)".) Rääkimata (siit loogiliselt tulenevalt) iga substantsi aktsidentsidest ja kvaalidest. ("Maasikas (kuju)". "Vaarikas (poolkypse marja lõhn vihmasel pyhapäevahommikul juuni alguses, lehmalauda taga)". "Ring (sinisus)".) Mõttekam on kuskil veinidegusteerimise juures rääkida maitsete tavapärasest önoloogilisest liigitusest. Yldiselt tähendab "maitses domineerib kirss" ikkagi seda, et "kõige tavalisema kirsi pahvnutt lööb teistest maitsetest yle", ei ole see kirsimaitse mitte ananasssi moodi ega kuidagi muidu eriline. Bensiin võib-olla ehk.
- Sel juhul võiks linkida mingile artiklile, mis räägib maitsete önoloogilisest liigitusest. Ilma niisuguse lingita jääb tekst segaseks. Eriti veel, kui räägitakse näiteks tõrva või tubaka maitsest. Tahaks ju teada ka seda, miks viinamarjasaadus äkki mõne teise asja moodi hakkab maitsema. Andres 3. oktoober 2006, kell 05:52 (UTC)
- Eesti keeles ei kasutata ka järgmisi nimesid: George Washington, Le Havre, Reval, Bumbo... Nimesid pole yldiselt suurt mõtet kursiveerida, kui neid pole erilist vajadust tekstist välja tuua või kui kursiiviga ei taheta asendada jutumärke (mis vahel teevad teksti ainult segasemaks). --Oop 2. oktoober 2006, kell 18:32 (UTC)
- Noh, kõik need nimed, sealhulgas "Pinot Noir", on ju võõramaised. Kui eesti keeles on kokku lepitud, et seda sorti nimetatakse alati niimoodi, siis on ju nii, et ühte nime eesti keeles kasutatakse, teist mitte. Sel juhul oleks minu meelest sobilik teised nimed kursiivi panna. Kui aga eesti keeles kasutatakse ka teisi nimesid, siis kursiivi panna pole tarvis, küll aga peaks panema rasvasesse kirja, sest tegu on sünonüümidega. Kõige parem muidugi, kui tekstis ka eksplitsiitselt öeldaks, kumma juhtumiga on tegemist. Andres 3. oktoober 2006, kell 05:52 (UTC)