Arutelu:Piibel
Raamatud on biblia. Kas "Piibel" tuleb sõnast "biblia"? Andres 11:25, 13 Feb 2005 (UTC)
just --Lulu 14:42, 13 Feb 2005 (UTC)
Ehk saaks siis päris kreeka kuju ka? Oxfordi sõnar ytleb "Gk biblia books pl. of biblion, orig. dim. of biblos, bublos papyrus". Põhimõtteliselt võiks muidugi selle pikema etymoloogia kah väikeses omaette sektsioonis välja laduda (ja kui me selle juures juba oleme, siis levinud seostamise Byblosega, mis on lihtsalt kena vaadata ilma suurema sisutagi). --Oop 08:58, 17 Feb 2005 (UTC)
- Siinne etümoloogia (st sulgudes olev (kreeka Βίβλος nt Αγία Γραφή pühakiri...)) on esitatud arusaamatult ja segaselt. Sellisel kujul ei näe mina sel mõtet, pigem tuleks ära kustutada. - Kata (arutelu) 28. mai 2012, kell 14:19 (EEST)
Piibel vs piibel[muuda lähteteksti]
siinne artikkel, nagu ma aru saan, on piiblist kui pühakirjast ja sellepärast suure algustähega, kuid piiblil on minu teada ju ka laiem kasutus(?) Näiteks teatud raamatud mida loetakse mingi valdkonna "alus(t)eks", need on siis selle valdkonna piiblid. Kusagil oleks minu arust hea ka seda mainida, kahjuks ei oska seda korralikult ie defineerida --TarmoK 08:39, 4 May 2005 (UTC)
- Pakun, et paneks Vikipeedias kõik "Piiblid", "Uued Testamendid", "Koraanid" jms väikse algustähega, nagu ÕS ja EKI juba ammu soovitavad. Eks ta natuke vaieldav on ja kindlasti on inimesi, kellele väiketäht tundub lugupidamatu, aga tegelikult ju väiketäht ei alanda kedagi ega midagi.--Trjlsk (arutelu) 14. veebruar 2021, kell 19:40 (EET)
- Väga nõus. Vähemalt siis kui ÕS ja EKI soovitavad. Nende soovitustele tuleks viidata ja seda otsust dokumenteerida nii, et sellele saaks viidata, sest vastutuul hakkab kindlasti puhuma. --LucSaffre (arutelu) 14. veebruar 2021, kell 21:13 (EET)
Kas judaistid ei kasuta sõna "Piibel" oma pühakirja kohta? Andres 18. oktoober 2005, kell 20.09 (UTC)
- kui ma palju puusse ei pane siis hoopis thorah või midagi sellist --makruss 19. oktoober 2005, kell 04.36 (UTC)
- Tõsi küll, Tooraks nimetatakse mõnikord ka kogu heebrea Piiblit. Andres 19. oktoober 2005, kell 09.50 (UTC)
- jah, võtsin judaistid välja, sest sõna "piibel" tähendab eelkõige ristiusu pyhakirja. judaistidel seda sõna kasutusel ei ole. pealegi tuleb see ju kreeka keelest. see, et mõned nimetavad toorat juutide piibliks, tuleb lihtsalt analoogiast. samamoodi võib mõni nimetada koraani moslemite piibliks jne. --Lulu 19. oktoober 2005, kell 10.26 (UTC)
- Võib olla siis tuleks kirjutada "Vaata ka" alla "Heebrea Piibel". Selline fraas on tarvitusel. Andres 19. oktoober 2005, kell 11.36 (UTC)
- Õige küll, judaistid kasutavad nime Tanah. Andres 19. oktoober 2005, kell 11.37 (UTC)
- Sõnapaar "Heebrea Piibel" on veidi kentsakas, sellest võib ka nii aru saada, et kõik Piibli osad (UT ja VT) on lihtsalt heebrea keelde tõlgitud. Juutidel olid omad pühad raamatud, millest osa langevad Piilis olevate raamatutega kokku. Pigem siis selguse mõttes ütelda juba juutide pühade raamatute kohta eestikeelse varjandiga Toora, vms. Saareprints 18. märts 2011, kell 16:12 (EET)
- Õige küll, judaistid kasutavad nime Tanah. Andres 19. oktoober 2005, kell 11.37 (UTC)
Karlstadis võeti 1520. a kasutusele sõna apokriiva nende piibliosade kohta, mis lisati kaanonisse hiljem. Kas Apokriivaks ei nimetata mitte neid raamatuid, mis piibli kaanonisse ei kuulu? --Boy 3. juuni 2006, kell 17.30 (UTC)
- Jah. Võtsin selle lause välja, sest see on täiesti arusaamatu. Sõna oli kasutusel ammu enne seda. Üldse on kogu artikkel vilets. Andres 3. juuni 2006, kell 17.59 (UTC)
Siin võiks kirjas olla ka eestikeelsed Piibli väljaanded.
Pakun alustuseks viienda väljaande andmed.
- Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele, ja Uue Seädusse Ramatusse Kreka Kele on kirjotanud, agga mis Jummala armo läbbi ka meie Eesti Ma Kele on üllespandud, ja nüüd Tarto Piibli-seltsi polest Wiet korda trükki antakse.
- Essimesses otsas on üks õppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda.
- Tartus, trükkitud Schumanni lesse ja C. Mattieseni kirjadega, 1862. aastal.
- 193.40.5.245 26. märts 2011, kell 11:05 (EET)
- Jah, kindlasti. Andres 26. märts 2011, kell 11:11 (EET)
- Piibli trükkide loendamine on huvitav. Peterburis trükiti "kolmat ja neljat korda Wennerigi Piibli seltsi kulloga, aastal 1822 ja 1825"., aga kitsamatel lehtedel ja väiksemate tähtedega. 1835 trükiti uuesti kolmat korda suurte tähtedega. 193.40.5.245 26. märts 2011, kell 19:29 (EET)
- Jah, kindlasti. Andres 26. märts 2011, kell 11:11 (EET)
Ka islam tunnistab Vana Testamenti kui vana lepingu raamatut.
- See on kahtlane väide. 2001:7D0:87CA:9180:D438:5247:607E:BC26 18. märts 2018, kell 02:34 (EET)
Vulgata, mis jäi kuni reformatsioonini katoliku kiriku jumalateenistuse alustekstiks.
- Aga pärast reformatsiooni? 2001:7D0:87CA:9180:D438:5247:607E:BC26 18. märts 2018, kell 02:34 (EET)
Raamatu infokast siia minu meelest ei sobi, vähemasti mitte sellise otsitud ja küsitava sisuga. Pikne 22. veebruar 2020, kell 10:27 (EET)
- Eks ta vist veidi imelik tundub tõesti. Katsetasin, et kuidas see võiks siin olla. Teiste analoogiliste artiklite puhul tundus sobivat küll: Dhammapada, Daodejing. --Lulu (arutelu) 22. veebruar 2020, kell 15:18 (EET)
Kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega[muuda lähteteksti]
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/piibel/1 Amherst99 (arutelu) 23. oktoober 2022, kell 14:55 (EEST)