Arutelu:Pidekaar

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Artiklis Helivältus on samastatud pidekaar ja ligatuur. Inglise vikis on nende kohta eraldi artiklid. Üldse on inglise vikis mitut eri sorti kaari: en:Tie (music), en:Slur (music), en:Legato, en:Ligature (music). Esimene on pidekaar, ülejäänute erisused jäävad minu jaoks veidi segaseks. en:Modern musical symbols#Note Relationships on toodud kõigi nelja näited. Noodikirja märkide loendis on sidekaar, fraasikaar, legato-kaar, pidekaar. Mis on mis? Pudru ja kapsad. Adeliine 3. juuni 2008, kell 19:28 (UTC)

Tänan tähelepanu juhtimast. ÕS-is on (ligatuur = sidekaar). Samas Kostabi õpikus
  1. sidekaar ehk legato-kaar ehk legatuur tähistab nootide seotult mängimist, esitamist.
  2. Pidekaart ehk ligatuur kasutatakse mitme sama kõrgusega noodi ühendamiseks ja see pikendab noote.
Terminoloogia kujunemise raamatus on kõik koos: sidekaar, pidekaar ehk ligatuur. Ja mainitakse ka, et Kostabi ja Semlek teevad vahet ja sama jutt nagu enne kirjutasin. Seda vahet teeb ka Eelhein-Issakainen "Muusikaleksikonis" (1996). B.Kõrver nimetab aga mõlemal juhul 'sidekaar', esimest sidekaareks ehk legaatoks, teist sidekaareks ehk liigaks. J.Habela järgi kasutati varases muusikas ligatuuti seal, kus ühele tekstisilbile langes rohkem kui üks heli, kuna sidekaar ehk liiga on kaht või enamat nooti ühendav kaar. (1972)
Semleki uuemas raamatus on pidekaar ehk legatuur. Tuleb välja, et pidekaar ja sidekaar on olnud kogu aeg segamini. Inglise vikis on vist legato artiklis itaaliakeelsest sõnast juttu ja slur legaato kaarest. Ligatuur räägib ajaloost ja selle tähendus on muutunud aja jooksul. Tundub, et algul oli ligatuur pidekaar aga nüüd kasutatakse sidekaarena. --Tiuks 3. juuni 2008, kell 21:36 (UTC)

Kirjapildis sarnaneb pidekaar legato-kaarega. Ei sarnane.--Andrus Kallastu (arutelu) 5. september 2017, kell 20:02 (EEST)[vasta]


Kas noote ja helisid ei eristata? Minu meelest mittemuusikute jaoks tuleb neid eristada, muidu tekst muutub arusaamatuks. Andres (arutelu) 28. september 2017, kell 18:27 (EEST)[vasta]

Noot (muusika) ütleb definitsiooniks muusika noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk. Minumeelest kasutatakse siis ka (lähtun sellest definitsioonist) "heli väikseima tähendust omava elemendi" tähenduses sõna 'noot'. Sest võidakse öelda näiteks "sa laulsid valesid noote", "see noot on kõrgem kui teine", "mängi need kaks nooti vaiksemalt" jne ka ilma, et noodikirja kuskil läheduses oleks. Seda lihtsalt 'heliga' või 'muusikalise heliga' asendada oleks imelik, kui jutt on konkreetsest muusikalise heli eksemplarist. Adeliine 28. september 2017, kell 19:39 (EEST)[vasta]
Kui see nii on, siis tuleb artiklis Noot (muusika) seda öelda. Minu meelest ei saa eeldada, et see muusikute kõnepruuk on enesestmõistetavalt arusaadav. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 01:02 (EEST)[vasta]
Loomulikult on noot ja heli kaks eraldi asja, kuid kas siin nö praktilise keelekasutuse tasandil tegelikult on vastuolu? Näiteks kirjatäht tähistab ka üldjuhul mingit häälikut. Kui inimene loeb raamatut kõvasti ette ja teeb lugemisel vea, ta ütleb ju ka, et "lugesin vale tähe", mitte "lugesin vale hääliku"? Samas, kui see teema tekitab lugejas segadust, tuleks seda ilmselt täiendavalt selgitada.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. september 2017, kell 12:39 (EEST)[vasta]
Selles tähe ja hääliku näites saab ainult kõnekeeles häälikut täheks nimetada. Entsüklopeedias nii rääkida pole mõeldav. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 21:29 (EEST)[vasta]