Arutelu:Petroskoi

Kas Onegaborg oli linna rootsikeelne nimi siis, kui soomekeelne oli Äänislinna? Samuti oli selle linna kohal kunagi Onegaborg.

Praegune rootsikeelne nimi paistab olevat sv:Petroskoj. Andres 23. november 2005, kell 14.49 (UTC)

Üldiselt peetakse selle linna asutajaks Peeter I-st 18. sajandi algul. Rootsikeelne nimekuju ei puutu aga üldse asjasse. Linn ei ole kunagi ajaloos asunud Rootsi riigi alal ega rootslaste asualal.

Rootsikeelne 'Onegaborg' on tõlge soomlaste 'Äänislinnast'. - Urmas 23. november 2005, kell 17.47 (UTC)

Selles seoses pole rootsikeelset nimekuju põhjust mainida, kui mitte arvestada seda, et 1941–1944 oli see nähtavasti ametlik rootsikeelne nimi (aga rootsi keel oli üks Soome riigikeeltest).

Soome viki andmetel on 1592 trükitud Abraham Orteliuse kaardil ligikaudselt praeguse Petroskoi kohal asula nimega Onegaborg. Aga muidugi pole see Petroskoi linna nimi. Võimalik, et "Äänislinna" on sellesama Onegaborgi tagasitõlge. Andres 23. november 2005, kell 17.57 (UTC)

Jah, väga võimalik. - Urmas 23. november 2005, kell 17.59 (UTC)

elanikke = 251 300 (2004)

Andres 19. detsember 2007, kell 05:25 (UTC)

| elanikke = 266 300 (2007) --Epp 4. mai 2010, kell 03:49 (EEST)[vasta]

| elanikke = 271 100 (2009) --Mona 6. mai 2011, kell 19:41 (EEST)[vasta]

Infokastist on soome- ja karjalakeelne nimi ära võetud. See teeb minu meelest infokasti eksitavaks. Andres (arutelu) 15. detsember 2013, kell 09:43 (EET)[vasta]

Kuidas saab eksitada see, mida pole kirjas? Pigem on nüüd ekistav, sest sellel kohal ei ole eestikeelset nime. Ka KNABi järgi on see nimi, mida eesti keeles kasutatakse soome- või karjalakeelne. Pikne 15. detsember 2013, kell 10:50 (EET)

On see nimi, mida me eesti keeles kasutame. See on infokasti pealkiri, kas me peaksime ta ilma pealkirjata jätma. Kui Sul on niisugune ettepanek, kirjuta sellest infokasti arutelus.

KNAB-is on näiteks Peetrosawodsk märgendiga ee, kas see siis on Sinu meelest eestikeelne nimi? Ja kas Petrozavodszk on ungarikeelne nimi? Ja Petrozavodskas jne on leedukeelne nimi?

Kõiki kohalikke nimesid või nende transkriptsioone võib eesti keeles kasutada, küllap sellepärast polegi nende juures ee märgendit.

Kui me jätame Petroskoi kohalike nimede seast ära, siis võib arvata, et ainuke kohalik nimi on Petrozavodsk. Üks lugeja ju arvaski, et Petroskoi on ainult Eestis kasutatav nimi. Peale selle, kust ta siis muidu teab, et Petroskoi on soome-, karjalakeelne nimi? Andres (arutelu) 16. detsember 2013, kell 09:28 (EET)[vasta]

Ma ei jätnud ju infokasti pealkirja ära. Küll selle korduse kohe pealkirja all, sest kordamiseks pole põhjust, korratuna on nimi samas keeles. Nime keelsus iseenesest pole oluline, nagu teises arutelus isegi tõdesid, nii et eristamise eesmärgil on minu meelest vajadus keelsus esitada vaid nende nimede juures, mis eesti keeles kasutatavast nimest (ükskõik, mis keelne see on) erinevad. Kui keegi arvab, et Petroskoi öeldakse ainult eesti keeles, siis see minu ei saa olla selle artikli viga, kui siin just otsesõnu nii ei öeldaks.

Jah, kui Peetrosawodsk on kohandatud tollase eesti kirjakeele jaoks ja tegu pole pealgalt transkriptsiooniga, siis on see nimi pigem eestikeelne kui ükskõik mis muus keeles. Ma ei aima, kuidas seda teisiti võiks mõista. Märgendid ee, vn jt käivad keelsuse kohta, loe selle kohta KNABi selgitust ja varem viidatud kontseptsioonist Pälli doktoritöös. Pikne 18. detsember 2013, kell 15:55 (EET)

Meie eesmärk ei ole ju loetleda nimekujusid, vaid teatada, millist nimekuju ühes või teises keeles kasutatakse. Kui me jätame soome ja karjala keele rea ära, siis me ei teata seda.

Kui oleks õige nii teha, nagu Sa ütled, siis ei tohiks ka artikli esimeses lauses soome ega karjala keelt mainida.

See, mis on deklareeritud, ja see, mida tegelikult tehakse, ei pruugi kokku langeda. KNAB-is käib see näiteks nepali nimede edasiandmise kohta.

Minu meelest on KNAB-is keelemärgend ladina kirjas nimekujude juures antud juhtudel, kui kirjapilt erineb omaladinast või vene-eesti transkriptsioonist. Ungari keeles on transkriptsioon eripärane (s-i asemel on sz), sellepärast tuuakse ära ungari keeles kasutatav nimekuju. See ei tähenda ju ometi, et ungari keeles on omakeelne nimi olemas ja eesti keeles ei ole. Minu meelest see üldse ei loe, kas tegu on "pelgalt" transkriptsiooniga. Transkriptsioon ongi mõeldud kohandamiseks. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 20:06 (EET)[vasta]

Ma lugesin nüüd need asjad läbi, mis Sa soovitasid. Märgendite juures suurt midagi kirjas ei ole, doktoritöös ei ole minu meelest mingit selget keelsuse määratlust. Pigem jääb sealt kõlama, nime keelsus on tinglik mõiste, mida läheb tarvis mingite praktiliste (näiteks keelekorralduslike) reeglite sõnastamiseks. Mingit üldist teooriat keelsuse kohta seal pole. Minu meelest ei maksa KNAB-i keelsusmääratluste juurest otsida midagi muud kui teatud (näiteks tõlkijale) vajaliku teabe edastamist. See teave on keelsuse kaudu kodeeritud. Andres (arutelu) 18. detsember 2013, kell 20:33 (EET)[vasta]

Minu meelest need knabi keeled näitavad üksnes seda, et selline nimekuju on sellekeelsetes tekstides esinenud ning see ei pruugi isegi olla enimlevinud kirjapilt. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. detsember 2013, kell 20:51 (EET)[vasta]

Jah, kui teine nimekuju on Petrozavodsk või Petroskoi, siis see ei kajastu. Andres (arutelu) 19. detsember 2013, kell 00:13 (EET)[vasta]

Esimeses lauses häirib kordus vähem, kuigi ka seal pole minu meelest otsest vajadust korduseks ega keelsusele viitamiseks. Millist nime ühes või teises keeles kasutatakse, selle võiks leida pigem sõnaraamatust. Ma ei tea, miks ungari keele puhul pole kirjas, et tegu on transkriptsiooniga, samas kui mitmel muul juhul on. Kui tegu on transkriptsiooniga, nagu ütled, siis on KNAB selles kohas võib-olla lihtsalt ebatäpne.

KNABi seletus ütleb, et märgend viitab keelsusele ja doktoritöö seda, mille alusel keelsusest räägitakse, kui räägitakse. Kui keelsus näitaks, milliste nimekujude kasutamine on ühes või teises keeles võimalik, siis ei oleks nimekujude sellisel keelepõhisel eristusel ju mõtet. Jah, muidugi on keelsus tinglik.

Transkribeerimine ei ole minu arusaamise järgi kohandamine, tegu on lihtsalt tähestikuvahetusega. Transkribeeritud kohanimesid ei peeta ju eksonüümideks. Pikne 19. detsember 2013, kell 17:12 (EET)

Nojah, võõrkeelsetest nimedest rääkimine dubleerib osaliselt Vikisõnastikku, aga tundub, et inimeste intuitsiooni järgi peaks entsüklopeedia kohalikke nimekujusid mainima. Paljud arvavad, et ka nime päritolust peaks Vikipeedias rääkima.

Nähtavasti pole KNAB-i eesmärkide seisukohast oluline, et ungari nimekuju puhul on tegu transkriptsiooniga. Minu meelest ei ole keelsusmärgendeid kaugeltki nii põhjalikult selgitatud, et saaks öelda, et tegu on ebatäpsusega. Need näited tõin selleks, et näidata, et KNAB-ist ei saa seda välja lugeda, mida Sina tahad sealt välja lugeda.

See keelsus, millest doktoritöös räägitakse, ei pruugi KNAB-i keelsusmääratlustele täpselt vastata. Seal arutatakse, kuidas võiks olla otstarbekas keelsust määratleda.

Sa möönad nüüd, et keelsus on tinglik, aga Sa oled oma argumendid üles ehitanud sellele, et välismaa kohtade nimed, välja arvatud eksonüümid, lihtsalt ei ole eestikeelsed ja kõik.

Jah, transkribeeritud nimekujusid ei nimetata eksonüümideks. Praktiline transkriptsioon ei ole lihtsalt tähestiku vahetus, vaid nimede edasiandmise viis, mis on sihtkeelele õigekirjale ja fonoloogiale enam-vähem kohandatud. Andres (arutelu) 19. detsember 2013, kell 18:14 (EET)[vasta]

Ei midagi sellist. Olen avaldanud arvamust, et kohalikud ametlikud nimekujud peaks ära tooma, aga piisab nende äratoomisest ühe korra ning keelsust pole tingimata vaja välja tuua (viimasega üks vahe nõustusid).

Mitte et see siin asjasse puutub, aga KNABis on märgend transkriptsiooni kohta olemas.

Et keelsus on tinglik olen ka eespool või teises arutelus möönnud. Seda möönab minu arusaamise järgi ka Päll. See tähendab, et nime keelsus pole alati üheselt määratletav, antud juhul on raske öelda, kas Petroskoi on soome- või karjalakeelne. Sellest raskusest ei tulene aga minu meelest kuidagi kahtlus, et sama nimekuju võiks ühtlasi olla näiteks eestikeelne. Välismaa kohanimed, välja arvatud eksonüümid, mitte lihtsalt ei ole eestikeelsed, vaid kuivõrd üldse nime keelsusest saab rääkida ja on räägitud, keelelel omaste tunnuste alusel, teadaoleva päritolu alusel või keelele ainuomasuse alusel, ma tõesti ei näe alust nende eestikeelseks pidamisele.

Jah, tähestikuvahetusi on erinevaid ja eri kaalutlusi arvesse võtvaid, sellegipoolest on tegu lihtsalt sõna ümberpanemisega ühest tähestikust teise kindla süsteemi järgi. Sellepärast minu arusaamise järgi ei räägitagi transkribeeritud nimedest kui eksonüümidest. Pikne 19. detsember 2013, kell 20:58 (EET)

Keelsus on minu arvates tarvis ära tuua selles mõttes, et öeldakse, millises keeles milliseid nimekujusid tavaliselt kasutatakse. See, millest Peeter Päll kui keelsusest, on põhiliselt nime päritolu, ja seda minu arvates infokastis arvestada pole tarvis. Aga see ongi üldse infokasti halb külg, et ta pole ühemõtteline. Ükskõik kuidas teha, lugeja võib sellest valesti aru saada. Peab ikka ka tekstis kirjutama. Kui nii teha, nagu Sina ette paned, siis "Petroskoi" keelsust pole lugejal võimalik kindlaks teha mitte üheski mõttes, ja kui ta arvab, et tegu on eksonüümiga, siis ei saa vastutust tema kaela lükata.

Märgend transkriptsiooni kohta on olemas, kuid puudub selgitus, kuidas seda kasutatakse. Sellepärast ei saa öelda, et kui ta on ära jäetud, on tegu ebatäpsusega. Ebatäpne (puudulik) on hoopis märgendite selgitus. Mina saan küll nii aru, et ungari nimekujude puhul polegi üldse ette nähtud, et tegu on transkriptsiooniga.

Ei saa määratleda, millisest keelest nimi pärineb. Keelsusega tavalises mõttes (miskeelne mingi sõna on) pole sellel mingit pistmist. Muidugi ei ole "Petroskoi" eesti keelest pärit, aga kui rääkida keelsusest kui niisugusest, siis ta on ikkagi eestikeelne, sest teda kasutatakse eesti keeles samamoodi nagu "eestikeelseid" kohanimesid ja üldse eestikeelseid sõnu. Kui rääkida kasutamisest, siis ta ongi eesti keelele ainuomane, sest üheski keeles ei kasutata teda samamoodi nagu eesti keeles. Kõige ilmsem on käänamine. Kas Sa ütleksid, et teised käändevormid on eestikeelsed, ainult nimetav kääne ei ole? Teised kolm kriteeriumi peale kasutatavuse ja kasutamise eesti keeles ei ole minu meelest keelsuse määramisel olulised, kui ei peeta silmas ühte teist asja, mida tinglikult nimetatakse keelsuseks. Keelsusest esmases tähenduses ei räägita nähtavasti sellepärast, et see on liiga enesestmõistetav, et sellest rääkida.

Jah, nõus, transkriptsioonidest ei räägita kui eksonüümidest just sel põhjusel, millest Sa räägid. Veel enam, ka Petrozavodskas ei ole minu arusaamise järgi eksonüüm, kuigi ta on vaieldamatult leedukeelne. Andres (arutelu) 19. detsember 2013, kell 21:49 (EET)[vasta]

Sa ei ole viidanud allikatele, kus räägitakse nimede puhul keelsuse "esmasest" tähendusest ega põhjendanud, mis mõtet on sellises tähenduses üldse rääkida keelsusest. Minu meelest mõte on tegelikult kasutataval viidatud tähendusel.

Kuidas ei ole nime keelsusel pistmist keelsuse tavatähendusega, kui võimalusel lähtutakse keelele omastest tunnustest nimes?

Käänete (ja hääldamise) asi on juba leierdatud. Kõiki tsitaatsõnu, sealhulgas tsitaatnimesid, saab kasutada eesti käänelõppudega. See ei tee kõiki sõnu eestikeelseks. Või kui teeb, siis jällegi kaob mõte rääkida keelsusest kui sellisest.

Miks ungari nimekujude puhul pole ette nähtud transkriptsiooni äramärkimist, kui teiste keelte puhul on?

Kui lugeja arvab alusetult, et tegu on eestikeelse eksonüümiga, aga talle ei jäeta kuidagi sellist muljet, siis miks Vikipeedia peaks selle eest vastutama? Pikne 19. detsember 2013, kell 22:30 (EET)

Allikaid mul pole, ma tuginen tervele mõistusele. Kui meil on mingi sõna, siis on ta ka mingi keele sõna, muidu ta ei saaks sõna olla, ja me ei saa sõna võtta lahus tema keelsusest. Seda ma mõtlengi keelsuse all. Näiteks mingi raamat on eesti- või venekeelne ja sisaldab eesti- või venekeelseid sõnu. Aga mõnikord on raamatus ka muukeelseid sõnu. Me ju ikka võime küsida, miskeelse sõnaga on tegu. Ja kui tahame näiteks nime käänata, peame enne teadma, miskeelne see sõna on. Ka võõramaa kohanimede puhul normeeritakse ÕS-is käänamistüüp. Kui need nimed poleks eestikeelsed selles mõttes, millest ma räägin, ei saaks seda teha ja käänata tuleks teisiti, kui üldse käänata saab. Ka hääldus oleneb sellest, miskeelse nimega on tegu. Aga me võime keeleteadlaste, näiteks Peeter Pälli käest küsida, kas keelsus selles mõttes on olemas.

Ja ega allikatele viitamine ka ei aita, sest pole ikka selge, kas allikaid on õigesti tõlgendatud.

Selles mõttes on keelsus astmeline. Kõige vähem eestikeelsed on juhu-tsitaatsõnad, aga ei saa öelda, et nad üldse poleks eestikeelsed, kui neid mitte ainult ei mainita, vaid ka kasutatakse (vt mainimine ja kasutamine). Aga ka näiteks juhutuletised ja juhuliitsõnad on vähe eestikeelsed. Niisugune tsiteerimine on ju üks võimalikest sõnamoodustusviisidest. Sõnaraamatutes ära toodud tsitaatsõnad on juba palju rohkem eestikeelsed, sest need ei ole kindlasti enam juhu-tsitaatsõnad, vaid on juba eesti keele sõnavaras sees.

Minu meelest märgitakse ära ainult kohalik transkriptsioon või omaladina ja eesti transkriptsioon, sest ainult neil on tähtsust kui transkriptsioonidel. Ainult nende kasutamine tuleb eesti keeles kõne alla. Me ei hakka eesti keeles kasutama ungari transkriptsiooni, aga meil on seda nimekuju tarvis teada ungarikeelse teksti tõlkimiseks (muidugi tunneb ungari keele oskaja selle nime nii või teisiti ära).

Ma leian, et infokasti, kus on mainitud vene keelt, aga soome ja karjala keelt mitte, on üsna loomulik nii tõlgendada, et Petroskoi on eksonüüm. Lugeja muidugi ei tee seda, kui tal on teadmisi muudest allikatest. Aga Vikipeedia ei saa seda eeldada, vaid peab kõik teadmised ise andma. Andres (arutelu) 20. detsember 2013, kell 01:04 (EET)[vasta]

Nõus, et see, millest nüüd räägid on keelsuse esmane tähendus. Me saame küsida, mis keelse sõnaga on tegu ja seda ka nimede puhul. Aga järgnev arutlus normeerimisest ja tsitaatsõnadest on minu meelest puhtalt sinu enda teooria. Võib-olla Päll aktsepteeriks seda teooriat, aga see pole minu meeles ikkagi see, kuidas võõrkeelsust ja omakeelsust tavaliselt mõistetakse ning see, kuidas seda on tervemõistuslik või praktiline mõista. Ma jään selles küsimuses varasemale seisukohale. Ma ei saa aru, miks reeglid selle kohta, kuidas võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis kasutada tuleks, peaks tegema võõrkeelsed sõnad eestikeelseteks. Muu hulgas normeeritakse ka seda, kuidas võõras kirjas sõnu tuleks või saaks eestikeelses tekstis edasi anda, ükskõik, kas mainitakse või kasutatakse. Tsitaatsõnadest rääkimise mõte aga on minu meelest just selles, et tegu ei ole eestikeelsete sõnadega. Nii keelemehed varem viidatud allikates otsesõnu ka ütlevad. Tsitaatsõna toomine ÕSis ei saa minu meelest näidata muud, kui et antud sõna kasutamine on eesti keeles levinud, aga samas deklareeritakse tsitaatsõna kujul, et tegu ei ole eestikeelse sõnaga. Erinevalt võõrsõnadest, laensõnadest, võõrnimetuletistest, mille puhul tõesti saab rääkida rohkem ja vähem eestikeelsusest.

Sama Petroskoi juures on KNABis ju nimetatud läti ja leedu transkriptsioon, mida pole siiski põhjust eesti keeles kasutada.

Kui lugeja ei tea, et neis keeltest, kust eesti keeles kasutatav nimi pärineda võiks, ei kasutata sama nime, siis minu meelest ei ole kuidagi loomulik arvata, et tegu on eestikeelse eksonüümiga. Näiteks, kui jätame artiklist Bergen infokasti üldse ära ning ei hakka ka esimes lauses sulgudes sedastama, et jah, selle Norra koha nimi on norrakeelne, kas siis on loomulik eeldada, et tegu on eestikeelse eksonüümiga? Pikne 20. detsember 2013, kell 10:47 (EET)

Enda teada vastasin, ma ei tea, kuhu vastus kadus. Andres (arutelu) 26. detsember 2013, kell 22:35 (EET)[vasta]

Millise kaalu järgi on ainult Soome arhiivide põhjal kirjutatud Jukka Kulomaa raamatu materjali edastamine kahtluse alla seatud.Seni on raamatut Soome okupatsioonist objektiivseks peetud.Isikult kes kaalud seadis, sooviks objektiivsuse tasandil konkreetset selgitust, mis lauses on "raskustungi" hõngu.Iseasi on meenutuste kasutamine, need ei saa olla objektiivsed ja nende lehele ülespaneku kohta vaja kindlat seisukohta, mida mul ei ole. Aleksander Kaasik (arutelu) 17. detsember 2013, kell 16:46 (EET)[vasta]

Ajalugu on kuidagi proportsioonist väljas. Praegu on enamus artiklist pühendatud Suure Isamaasõja õudustele, kuidas iidsesse vene linna sisenesid (jääb täpsustamata, kas planetidevahelisest ruumist või teiselt poolt maakera) soome fašistlikud röövvallutajad ja hakkasid seal koonduslaagreid asutama ja ihunuhtlust andma. Eriti nihkes lause on Piirati sõnavabadust, keelati pidada koosolekuid ja rühmadesse kogunemist. – nagu oleks 1941. aastal Nõukogude Liidus valitsenud eeskujulik sõnavabadus. Ühesõnaga, ei jäta praegu objektiivset muljet. --IFrank (arutelu) 18. detsember 2013, kell 20:46 (EET)[vasta]

teised teemad kirjutises ja ISBN[muuda lähteteksti]

Artiklile tuleks sisu juurde kirjutada (näiteks majandusest, kliimast, geograafiast), muidu jääb 1941-1944 aasta temaatika liiga prevaleerima. 90.191.119.98

Kahlemata peaks juurde kirjutama mida eespool mainitud, ent mina ei tunne seda valdkonda, huvitusin eelkõige vähelevinud teemast, sest ajalugu pole üksnes meile meeldivate ja omaks võetud ideoloogia peegeldus nn "nihkes lause". Frank:"nagu oleks 1941. aastal Nõukogude Liidus valitsenud eeskujulik sõnavabadus". Nõukogude sõnavabadus on teine teema!.Mis tähtsus on siin Franki võrdlusel - või näitab erapooletu hoiaku võimatust... Artiklis ei käsitleta NSVL demokraatiat, vaid ajalugu Suur-Soome idee taustal. Kas peab mõnda sündmust varjama või teist esile kergitama - on probleemiks paljudele ja ka täna.Aleksander Kaasik (arutelu) 24. detsember 2013, kell 12:47 (EET)[vasta]

Ma arvan (olles läbi lugenud ingliskeelse artikli Jätkusõja kohta), et suure osa soomlaste seas polnud Suur-Soome idee eriti populaarne ning mõte maeti maha kui Jätkusõja ajal osad ministrid võtsid rünnakute täiendava laiendamise (=Suur-Soome) vastu häälekalt sõna. Samuti hoiatas ka USA Soomet 1939 aasta-eelsete piiride ületamise eest.

Siiski tuleb lisada, et toodud tekst Jätkusõja kohta tuleb varustada korralike allikatega, mis ei lähtu N. Liidu vägagi ühepoolsest narratiivist. -Mardus (arutelu) 24. detsember 2013, kell 17:50 (EET)[vasta]

Küsimus ei ole "esimeses" või "teises" teemas, vaid lihtsas faktis, et valgesoome mao okupatsiooni tagajärjel ei kaotatud Petroskoi õitsvas lilleaias seal seni kehtinud sõnavabadust ja järelikult ei peaks seda üldse rõhutama. Punane terror on palju olulisem teema. Soomlased oma süükompleksi ja finlandiseerumisega ei peaks eestikeelsele entsüklopeediale eeskujuks olema. --IFrank (arutelu) 24. detsember 2013, kell 20:16 (EET)[vasta]

Sõnad "piirati sõnavabadust" ei sobi tõesti konteksti. Kui see tähendab midagi erinevat sellest, mis lauses juba on, siis tuleb konkretiseerida. Andres (arutelu) 25. detsember 2013, kell 10:44 (EET)Vajab rõhutamist, et sõnavabaduse piiramine ei tähenda veel vabaduse võtmist.Teiseks, peaks ikka aru saama, et kui ei lubata korraldada koosolekuid ega trükiseid välja anda, siis ongi see sõnavabaduse piiramine, mis artikli tekstis üleval.Lisasin viite sõnavabadusest, mis lk 45-46 Kulomaa raamatu venekeelses tõlkes. Aga samas oleks see just ebausutav, kui okupatsiooni tingimustes oleks kõik lubatud.Kas teab keegi ajaloost tuua näited nn headest okupantidest.Aleksander Kaasik (arutelu) 25. detsember 2013, kell 12:17 (EET)[vasta]

Mitte NÕukogude arhiivimaterjali põhjal pole Jukka Kulomaa oma ajaloolise ülevaate Petroskoi okupeerimisest kirjutanud.Aleksander Kaasik (arutelu) 25. detsember 2013, kell 08:10 (EET) Siinkohal lisan huvitava ja "Vabaduse%20mõtteis%20Karjalas."%20ISBN%20978-9949-30-997-9 austusväärse fakti 21.aprillist 2009, kui Venemaa president Dmitri Medvedev oli riigivisiidil Soomes ja asetas Karl Gustav Mannheimi hauale pärja. Vene ajakirjaniku imestavale küsimusele vastas: „Marssal võitles meie vastu ausalt, tema koonduslaagreid ei ehitanud.“ Frank, "eeskuju" osas ei ole tarvis hirmusid õhutada, soomlased on arukamad ja nad pole meilt ka russofoobiat üle võtmas. Räägime ikka ajaloost, mitte oma tunnetest kuidas kodu kaunistada.Aleksander Kaasik (arutelu) 25. detsember 2013, kell 08:31 (EET)[vasta]

kas sa tahtsid viidata sellele:

* ISBN 978-9949-30-997-9

http://tallinn.ester.ee/record=b2943443~S1*est

Vabaduse mõtteis Karjalas [Võrguteavik] : raamat pildi- ja ajaloohuvilistele Venemaa Põhjalast : pelk looduse ning kurjuse armastajatest : autosõidust Valge mere äärde / Aleksander Kaasik ; [autori fotod]

suwa 25. detsember 2013, kell 13:32 (EET)[vasta]

Ma saan nii aru, et kasutaja Aleksander Kaasik on seotud viidatud raamatuga ja propageerib oma agendat. Huvide konflikt? -Mardus (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 15:32 (EET)[vasta]

Ma ei räägi kodukaunistamisest, vaid sellest, et gulag (mis oli olemas ammu enne 1941. aastat) on ainuüksi ajaliselt rohkem mõju avaldanud, kui mingid soomlaste koonduslaagrid. Kui keegi peab gulagi meeldetuletamist russofoobiaks, iseloomustab see teda ennast. --IFrank (arutelu) 25. detsember 2013, kell 18:37 (EET)[vasta]

Lauses "Piirati sõnavabadust: keelati välja anda trükiseid, pidada koosolekuid ja rühmadesse kogunemist." tuleks minu meelest kaks esimest sõna ära jätta, sest esiteks pole tarvis üldistust, kui konkreetne iseloomustus on olemas, teiseks ei ole siin juttu ainult sõnavabaduse piiramisest, vaid ka koosolekute vabaduse kaotamisest. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 21:03 (EET)[vasta]

Minu meelest ei ole midagi hullu, kui keegi oma raamatut kirjanduse all mainib. Eks teised siis otsustavad, ja kas see raamat sobib siia. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2014, kell 21:03 (EET)[vasta]

Võib-olla peaks tegema eraldi artikli Petroskoi ajalugu? Velirand (arutelu) 2. jaanuar 2015, kell 23:53 (EET)[vasta]

Välislingid on kahes kohas. Andres (arutelu) 4. juuli 2017, kell 10:49 (EEST)[vasta]