Arutelu:Pütt (perekond)

Tasuks märkida, millised neist esinevad Eestis. 217.159.251.50 4. mai 2009, kell 19:00 (UTC)

Üldiselt perekonnanimed tõlgitakse. Kuidas peaks olema õige? Pütt? Ja kas pütt peaks rääkima linnust või olema täpsustuslehekülg? Pakun, et peaks linnust rääkima. Taivo 6. mai 2009, kell 09:06 (UTC)

Tundub, et sellel ja teistel pütlaste sugukonna perekondadel (peale väikepüti eestikeelset nime pole, või kui on, tuleb see võtta autoriteetsest allikast (võiks vaadata EE-d jne). Pütt peaks olema sama mis pütlane, kuigi võib-olla võiks see tähendada ka perekonda Podiceps. Nii et eraldi lehte siis ei tuleks. Andres 6. mai 2009, kell 09:16 (UTC)

Vaatasin EE-d. Tundub, et olukord, kus eestikeelne perekonnanimi puudub, tuleb sellest, et süstemaatika on muutunud. Varem oli Podiceps eesti keeles pütt, nüüd on aga punakael-pütt nimetatud väikepütiks ja pandud eraldi perekonda, ja vist on veel perekondi sellest eraldatud, eesti keeles on nad aga endiselt pütid. Andres 6. mai 2009, kell 22:08 (UTC)

Kas ma saan sust õigesti arui, et soovitad #REDIRECT Pütt? Ka mulle meeldiks see. Taivo 7. mai 2009, kell 07:47 (UTC)

Vaata artiklit pütlased; seal on kuus perekonda ja kõik liigid on pütid. --Epp 7. mai 2009, kell 08:04 (UTC)

Ei soovita. Just sel põhjusel, mida Epp mainib. Andres 7. mai 2009, kell 08:24 (UTC)

Kui eesti keeles on antud mingile loomaperekonnale ametlik nimi, siis nii see ka jääb, hoolimata taksonoomia erisustest-muutustest. Praegusel juhul on praegune artikkel "pütt" hea lahendusega--Dj Capricorn 7. mai 2009, kell 11:14 (UTC)

Sellisel juhul peaks artikli pealkiri olema "Pütt (perekond)".

Võiks ehk küsida nendelt ornitoloogidelt, kes linnunimede andmebaasi teevad. Andres 7. mai 2009, kell 13:20 (UTC)

Saatsin kirja--Dj Capricorn 7. mai 2009, kell 14:43 (UTC)

Kiri linnunimetuste nomeklatuuri kohta

Kirja vastus oli järgmine:

|...|Eestis kohatud liikide puhul on 
perekonnanimetused yheselt fikseeritud (vt eraldi tabel EOY 
kodulehekyljel); 
võõraste ryhmade puhul võib perekonnanimena kasutada enamlevinud liigi 
nimetust (kui perekonda kuuluvatel liikidel pole unikaalset 
yldnimetust).

Antud juhul:

Podiceps - pütt
Podilymbus - vöötnokk-pütt
Tachybaptus - väikepütt
Poliocephalus - viirpea-pütt
Aechmophorus - suurpütt
Rollandia - kõrvukpütt

kusjuures perekonnad Rollandia ja Poliocephalus on mitmes systeemis 
yhendatud perekonnaga Podiceps.

Parimaga
Eerik Leibak
nimekomisjoni sekretär

Mina seda perekondade lehte ise üles ei leidnud, ehk keegi seda märkab seal EOY lehel--Dj Capricorn 8. mai 2009, kell 18:08 (UTC)

Ei leia. Küsi aadressi.

Ja ei saa ju nõuda, et me perekonnanimed ise paika paneme. Nähtavasti tuleb teinekordki nõu küsida. Andres 9. mai 2009, kell 19:31 (UTC)

Täpsustusmärge

Minu meelest on täpsustusmärkus siin üleliigne. Andres 10. mai 2009, kell 16:29 (UTC)

loomulikult on see üleliigne--Dj Capricorn 10. mai 2009, kell 17:09 (UTC)

Ah soo, te arvate, et üleliigne. No mina vajan niisugusi suunamisi. Taivo 10. mai 2009, kell 22:39 (UTC)

Mina pooldan ka täpsustusmärkusi. Kui paberväljaandest leiad kõik tähendused ühest kohast (tähestiku järgi), siis veebis on nad laiali. Milleks meile siis täpsustusleheküljed kui ei raatsita artiklitele täpsustusmärkusi lisada? --Tiuks 10. mai 2009, kell 22:58 (UTC)

Kui sind huvitab, mis on pütt, siis Sa ju lähed kõigepealt lehele Pütt. Kui Sa juba siia sattusid, siis Sa pidid ju huvituma just sellest artiklist. Pole ju teisi artikleid, mille pealkiri võiks ka olla "Pütt (perekond)".

Kõigi asjade jaoks, mida Sa võid vajada, ei saa linke panna. Selleks on meil otsing. Andres 10. mai 2009, kell 23:49 (UTC)

Nojah. Selleks, et oleks lihtsam minna artiklile "pütt", paningi selle lingi. Mind sageli huvitab, missugustes tähendustes seda terminit veel kasutatakse. Vähemalt mina ei satu alati õigele leheküljele, näiteks kui mingis artiklis kohtan nime "pütt" ja minus tekib huvi, mida see sõna tähendab, aga selles artiklis olev link viib artiklisse "pütt (perekond)". Sellepärast on minu meelest hea, kui igast artiklist pealkirjaga "pealkiri (midagi)" läheks link artiklisse "pealkiri" või "pealkiri (täpsustus)", vähemalt kui selline on olemas. Inglise vikis seda ei tehta ja ma tunnen sellest sageli puudust; eesti vikis on neid linke hulga rohkem ja minu meelest teeb see eesti viki paremaks. Taivo 11. mai 2009, kell 07:18 (UTC)

kui näiteks terminil X on 8 tähendust, siis on mõttetu neisse igaühesse panna see täpsustusrubriik?--Dj Capricorn 11. mai 2009, kell 07:24 (UTC)

Mu meelest vastupidi, mida rohkem neid tähendusi on, seda suuremat kasu sellest saab. Taivo 11. mai 2009, kell 09:47 (UTC)

Meil oli ka kunagi sellel teemal juttu ja mina olen Taivo tüüpi inimene. Kasutajasõbralik keskkond on see kui ta liigub ühelt lingilt teisele. Otsingu kasutamine ei ole kasutajasõbralik. Nagu enne ütlesin, milleks meile täpsustuslehed kui sinna ei tohi linkida. --Tiuks 11. mai 2009, kell 10:17 (UTC)

Pooldan ka seda, et täpsustusmärkus võiks säilida. Ja seda just Taivo nimetatud põhjustel.--WooteleF 11. mai 2009, kell 10:32 (UTC)

Mina olen harjunud, et kui ma tahan näha, mis artiklid veel sama nimega on, siis lähen otsingu kaudu ilma täpsustuseta lehele ja kui leht millele ma jõuan ei osutu täpsustusleheks, siis seal juba on kindlasti täpsustuslink täpsustuslehele. Tundab piisavalt loogiline süsteem olevat ja ei pea kõiki artikleid täpsustuslingiga kirjuks ajama. Ja kui mõni näiteks üksikasjaliselt püti kui puunõu kohta käivat artiklit otsib, siis ta ei tee seda kindlasti siinse lehe kaudu.--Pikne 11. mai 2009, kell 13:57

Ka mina leian, et sellise soovi korral tuleks kasutada otsingut. Kompromissina pakun, et võiks teha täpsustuslehele suunamise malli, mida kasutatakse artikli lõpus, mitte alguses. Andres 11. mai 2009, kell 20:22 (UTC)

Mulle see kompromiss ei meeldi. Sa soovitad kasutajal kõigepealt klõpsata otsimise kasti, siis tippida hulga tähti ja siis klõpsata mineku nuppu. Alati ei ole kindel, et artikkel on olemas, nii et otsimise nuppu. See tähendab kümmetkonda vajutust nii sõrmistikule kui hiirele. Praegune lahendus võimaldab selle asja ära teha üheainsa hiireklõpsuga. Kasutajamugavuse seisukohalt on see oluline vahe. On täiesti võimalik, et sina seda ei hakka kasutama, aga mina näiteks kasutaksin. Keerulise süsteemi kõiki võimalusi ei kasuta keegi. Taivo 11. mai 2009, kell 20:50 (UTC)

Minu kompromissettepanek seisneb selles, et panna link täpsustuslehele artikli lõppu, mitte algusesse.

Selleks, et näha, millised artiklid olemas on, ei pea mine- ega otsi-nupule vajutama. Andres 11. mai 2009, kell 21:19 (UTC)

Minu jaoks on otsingu kasutamine juba iganenud lahendus. Ei nõustu ka Pikse arvamusega, et vaevalt selle artikli kaudu otsitakse puunõud. Loominguvaesed inimesed ei tule selle peale aga nendel, kel huvi on ka muu vastu peale perekond püti, siis nende elu võiks lihtsamaks teha. Artikli lõppu sobiks siis kui alustatakse õigest artiklist aga kui juhtub, et otsiti midagi muud. Probleem tekib pika artikli puhul, igakord peaks artikli lõppu minema, et saada teada täpsutuslehe link. --Tiuks 11. mai 2009, kell 21:00 (UTC)

Kui keegi otsib ainult puunõud, siis ta ju sisestab "Pütt", mitte "Pütt (perekond)", ja siia ta ei tule.

Kui mul tuleb sellel leheküljel olles mõte, et vaataks, mida pütt veel tähendab, siis minu meelest ei pea see artikkel sellega arvestama, eriti täpsustusmärkus on sel puhul kohatu, sest midagi täpsustada siin enam pole, täpsustus on juba ära tehtud. Aga noh, kompromissina pakun, et pandaks lõppu nagu mitmed navigeerimismallid mingi täpsustuslehemall. Minu meelest pole üldse raske lõppu minna, isegi lihtsam kui lõpust algusesse.

Kui otsing on iganenud, kas siis paneme lingi igast artiklist igasse artiklisse? Andres 11. mai 2009, kell 21:19 (UTC)

Toimetaja jaoks võib tõesti mugavam olla, kui just ei peeta vajalikuks nagunii kontrollima hakata ega täpsustuslehelt midagi puudu pole vms ja samas kui tihti toimetajagi tagurpidi mööda täpsustusi käimist vajalikuks peab. Kasutaja jaoks ilmselt ei ole mugavam, kui artikli alguses peab ta kõige pealt üle minema millestki, mis tegelikult artikli juurde ei kuulu. Artiklist pütt on see miski põjendatud, siin ei ole.--Pikne 12. mai 2009, kell 0:32

Mina ei kasuta siin seda otsingut, sest viki artikleid võin ma otsida ka brauseriga. Me peame mõtlema ettepoole. Me jääme vanadesse asjadesse kinni ja ei oska teisi võimalusi kasutada (IT-s). Täpsutuslehe link peaks olema igal artiklil. Erineva nimetusega artiklitel saab kasutada malli {{Täpsustuslink}}. Seda nimetatakse kasutajasõbralikuks keskkonnaks. --Tiuks 11. mai 2009, kell 21:36 (UTC)

Ma ei ole sellega üldse nõus, just neil põhjustel, mis Pikne välja tõi.

Ma ei saa aru, mis puutub siia ettepoole mõtlemine ja vanasse kinni jäämine. Mille poolest brauseri otsing siis parem on? Andres 11. mai 2009, kell 22:04 (UTC)

Minu arvates on kah täpsustus tavaliselt üleliigne kui artikli nimes on juba vastav kirjeldus sisaldub (muidugi mitte alati aga praegu igal juhul). Ivo 11. mai 2009, kell 22:03 (UTC)

Minu jaoks ei ole täpsustusmärkus üleliigne, sest ma tahaks ka teiste tähenduste kohta teada saada ja seda mitte toimetajana vaid lihtsalt huvist. --Tiuks 11. mai 2009, kell 22:06 (UTC)

Küsimus on selles, milliseid huvisid me peame arvestama ja milliseid mitte. Andres 11. mai 2009, kell 22:07 (UTC)

Ja iga artikli täpsustustega ülepikkimises mina ka mingit kasutajasõbralikkust ei näe.

Lihtsalt huvist teiste samanimeliste kohta midagi teada saada?! – lihtsalt huvist ei satu tavaliselt sellisele leheküljele. Ivo 11. mai 2009, kell 22:08 (UTC)

Ka minu arvates on täpsustusmärkus täiesti mõttetu; pole mingit vajadust artikleid ülearuse "infoga" koormata. Kas peaksime oskama ette näha kõiki neid miljonit asja, mis kellelgi "mitteloominguvaesel" inimesel võiks mingit artiklit lugedes pähe tulla? --Epp 11. mai 2009, kell 22:18 (UTC)

Ju siis näeme asja erinevast vaatenurgast. Võib olla mõne aasta pärast näevad veel mõned aga niikaua las olla. Meil on igasugune seos samanimeliste artiklitega olematu ja see teile kohale ei jõua. --Tiuks 11. mai 2009, kell 22:19 (UTC)

Miks samanimeliste, pole ju samanimelised. Mina ei kavatse ka paari aasta pärast puunõude perekonda otsida. --Epp 11. mai 2009, kell 22:24 (UTC)

Ma mõtlen samanimeliste all pütti. See, et artiklil on sulgudes täpsutus ei mängi rolli. Kõik täpsutusega artiklitel peab olema link täpsutuslehele. --Tiuks 11. mai 2009, kell 22:28 (UTC)

Ma kordan: kui te nii väga tahate, siis pange see link artikli lõppu, kus ta vähem segab. Artikli alguses on see müra, pealegi ei ole täpsustusmärkus sääraste asjade jaoks mõeldud. Andres 12. mai 2009, kell 05:13 (UTC)

Kas jääme iga artikli juures arutama, kus täpsustusmärkus kõlbab ja kus ei kõlba? Paneme siis kõik ühtemoodi. Artikli lõppu? Ei sobi ju. --Tiuks 12. mai 2009, kell 07:21 (UTC)

Miks ei sobi? Tuleb vastav mall teha. Andres 12. mai 2009, kell 07:29 (UTC)

On ju selge, et täpsustusmärkus sobib sinna, kus täpsustamine on vajalik, et lugeja jõuaks selle artikli juurde, mida ta otsib. Andres 12. mai 2009, kell 07:30 (UTC)

Meil on ju mallid olemas, vaata {{Täpsustuslink}}. Inglise vikis on need mallid artikli alguses, mitte lõpus. --Tiuks 12. mai 2009, kell 08:37 (UTC)

Sellel mallil peaks olema teistsugune sõnastus. Ta peaks olema mõeldud mitte täpsustamiseks, vaid täpsustuslehele linkimiseks. Andres 12. mai 2009, kell 08:49 (UTC)

Oktav muutis selle sõnastuse ära. Tegelikult peaks see olema osa mallist {{See Artikkel}} ja sõnastuseks "Teiste tähenduste kohta vaata". --Tiuks 12. mai 2009, kell 09:41 (UTC)

Ei, siin on tarvis teistsugust sõnastust, kus mainitaks täpsustuslehekülge, aga ma ei oska seda praegu sõnastada. Andres 12. mai 2009, kell 11:28 (UTC)

Siis võiks ka mallis "See Artikkel" sõnastust muuta, sest malli "täpsutuslink" kasutatakse siis kui artikkel on täpsutusega. Teen vale näite malliga See Artikkel. Kas nii sobib? Seda tuleb kasutada põhiartiklil. Alumine on malliga "täpsustuslink" --Tiuks 12. mai 2009, kell 11:41 (UTC)

Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pütt (perekond) (täpsustus).

---

Ma ei saa hästi aru. Esiteks, see mall tuleb teha täpsustusmallist erinev, sest tegu pole täpsustusmärkusega. Teiseks, "täpsustuslehekülge" pole tarvis linkida. Kolmandaks, pealkiri peaks suure algustähega olema.

Pakun sellist sõnastust: Sõna "pütt" teisi tähendusi vaata leheküljelt Pütt (täpsustus). Andres 12. mai 2009, kell 19:21 (UTC)

Ma kordan oma ettepanekut. Igale artiklile pealkirjaga stiilis "pealkiri (midagi)" lisada algusesse link artiklile "pealkiri" või "pealkiri (täpsustus)", kui see just ei esine artikli esimeses lauses. Täpsustusi ja viiteid on niikuinii juba paljude artiklite alguses, see ei muuda asja oluliselt, kui neid on natuke rohkemate artiklite alguses. Ma näen, et mõnda siin niisuguse teate olemasolu häirib, aga ei tohiks, sest me ei peaks võtma eesmärgiks vältida artiklite alguses olevaid märkusi. Võib-olla tõesti mõni ei hakka neid linke kasutama, aga me ju ei loobu artikleid kategoriseerimast põhjusel, et osa vikipediste kategooriaid ei tarvita (loendites on seesama ju olemas). Mina näiteks ei kasuta linki juhuslikule artiklile, aga mulle pole seni pähegi tulnud nõuda selle kõrvaldamist navigeerimiskastist. Kas selle küsimuse otsustamiseks peaks korraldama hääletuse? Taivo 12. mai 2009, kell 13:11 (UTC)

Sinu soov on, et link täpsustuslehele oleks igas artiklis, kuhu täpsustusleht suunab, ning et see asuks alguses. Minu soov on, et need lingid oleks ainult seal, kus nad on vajalikud selleks, et lugeja leiaks just selle artikli, mille teema teda huvitab.

Sellepärast ma pakungi kompromissi, et need lingid, mida mina ei soovi, oleksid artikli lõpus.

Kui me teeksime nii, nagu Sa ette paned, oleks selliste alustavate viidetega artikleid ikka mitu korda rohkem.

Kui selline teade on lõpus, siis ta mind ei häiri. Kategooriadki on ju lõpus, mitte alguses, ja ometi on kategooriad artikli teemaga rohkem seotud kui see, mida Sina ette paned. Vikipeedia ei räägi ju sõnadest, vaid mõistetest ja asjadest. Ka navigeerimiskastis olevad asjad mind ei häiri, kuni neid pole nii palju, et vajalikku üles ei leia. Täpsustusmärkused alguses on vältimatu pahe, sest pole leitud paremat viisi lugeja juhatamiseks õigesse kohta. See, mida Sina ette paned, on välditav, sest selle saab paigutada tahapoole.

Kõigepealt tuleks püüda leida kõigile vastuvõetavat lahendust, ja kui see osutub võimatuks, siis tuleb teha hääletus. Ja hääletust ei maksa enne teha, kui kõik poolt- ja vastuargumendid on selgunud. Andres 12. mai 2009, kell 19:21 (UTC)

Minu arvates oleksid vähemalt artikli alguses sellised märkused täiesti talumatud. See ju tähendab, et neid hakataks inimestele ka panema, eks? Nagu vahepeal prooviti. Sest mõnel juhul on ka täpsustuslehtedel loetelud ainult kas ees- või perekonnanime järgi. Et nt Lyndon Johnsoni artiklisse tuleks märkus, et teiste Johnsonite kohta vaata mujalt. Ja Oscari artiklisse viide Oskar Lutsule. Ja järgmisena oleksid "peaaegu" sarnase kirjapildiga asjad; ja need, mida kiputakse mingi sarnase sõnaga segi ajama. Kuhu edasi? Äkki ma loen artiklit karuohakast ja tahan teada, mis veel on karu järgi nimetatud?

Minu arvates on märkused õigustatud ainult siis, kui nad on tõesti õigesse kohta jõudmiseks hädavajalikud, aga mitte lihtsalt lisalugemise välja pakkumiseks. Sellised asjad ei kõlba ju tavaliselt isegi "vaata ka" alla, miks peaks siis artiklit nendega alustama. --Epp 13. mai 2009, kell 01:35 (UTC)

Jah, just. Nad ei kõlba isegi "vaata ka" alla. Andres 13. mai 2009, kell 04:44 (UTC)

Küll aga oleks sääraseid asju võimalik hõlpsasti uurida Vikisõnaraamatus. Seal oleksid kõik pütid lausa ühes artiklis ning karuohaka juurest pääseks hõlpsasti karu juurde, kus oleksid kõik karuga liitsõnad. Praegu on Vikisõnaraamatu tegemine maha jäänud, aga ei maksa püüda neid asju Vikipeedias ära teha. Andres 13. mai 2009, kell 04:48 (UTC)

Liikide arv

On märgitud, et perekonnas on 10 liiki, aga loendatud on ainult 9 (ja isegi neist ühekast on üks välja surnud). Mis värk on? Ivo (arutelu) 24. november 2015, kell 02:38 (EET)