Arutelu:Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Ta ei olnud Saksa-Rooma keiser. Nimetus Rooma imperaator võeti kasutusele Konrad II ajal (ja nimetusest Saksa-Rooma keiser enne 15. sajandit vist niigi rääkida ei tohiks) -- Ahsoous 4. veebruar 2010, kell 23:00 (UTC)
- Saksa viki väidab, et Otto krooniti Rooma keisriks.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 08:24 (UTC)
- Ta oli augustus, aga mitte Rooma imperaator (nimetuses on vahe) - Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 10:50 (UTC)
- Oskad ehk oma väite kinnitamiseks ka mõne allika tuua.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 10:54 (UTC)
- Ning minuteada oli Augustus aunimetus, mis kaasnes keisritiitliga.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 10:56 (UTC)
- Joseph Canning väidab oma raamatus "A history of medieval political thought, 300-1450", et Otto kasutas ise enamasti tiitlit "imperator augustus", kuid, et kasutati ka "imperator Romanorum, rex gentium" ja, et mitmetel keiserlikel dokumentidel kasutati tiitlit "imperator Romanorum ac Francorum". Saksa-Rooma keisri tiitlit ta tõesti ei kasutanud.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 11:08 (UTC)
- Ning minuteada oli Augustus aunimetus, mis kaasnes keisritiitliga.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 10:56 (UTC)
- Oskad ehk oma väite kinnitamiseks ka mõne allika tuua.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 10:54 (UTC)
- Ta oli augustus, aga mitte Rooma imperaator (nimetuses on vahe) - Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 10:50 (UTC)
Selle diskussiooni juurde veel nii palju, et siin pakutud range täpsete nimetuste järgimine viib välja artiklite Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik jaotamiseni mitmeks eri artikliks. -- Toomas 5. veebruar 2010, kell 11:03 (UTC)
- Ei milleks. Ja link jäägu ikka samaks. Lihtsalt artiklite teksti on vaja mingil moel täiendada. Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 11:07 (UTC)
- Jah, arvan sama. Institutsioon ju ei muutunud.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 11:08 (UTC)
- ja artiklis Saksa-Rooma keiser on see nimetuste värk suhteliselt arusaadavalt kirja pandud, kuigi seal võiksid olla ladinakeelsed tiitlid sees. (muide mind isiklikult häirib see tava, et imperaatoreid sakslaste eeskujul keisriteks nimetatakse aga see selleks) -- Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 11:15 (UTC)
- Noh, Walesi prints vs. Walesi vürst toodi põhjenduseks sissejuurdunud tava. Keiser vs. imperaator on see tava veelgi levinum ja ajas kaugemale ulatuv. Pealegi olid kõik keisrid sakslased, mis õigustab saksakeelse nime eelistamist. Saksakeelsed olid ka riigi põhialad.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 11:51 (UTC)
- Riigikeeleks oli ladina mitte saksa keel - Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 12:07 (UTC)
- Ka Vana-Rooma puhul me räägime keisritest. Andres 5. veebruar 2010, kell 15:43 (UTC)
- jajaaa.... teame..., et räägitakse (mitte küll kõik). Aga võta ja mõtle, mis me siis saab alates Mehmed II-st. Ottomani impeeriumit valitses ju ka Rooma keiser. Ja Vene tsaar oli ju ka Rooma keiser. Oli ju nii? Aga kui tahad, eks kirjutame siis Mehmed II-juurde, et Rooma keiser 1453-1481... -- Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 19:13 (UTC)
- Mis siis ikka saama peaks? Kirjutame nii, nagu ajalookirjanduses tavaks on. Titulatuuri võib lahti kirjutada ja selgitada vastavas artiklis. Andres 5. veebruar 2010, kell 21:48 (UTC)
- jajaaa.... teame..., et räägitakse (mitte küll kõik). Aga võta ja mõtle, mis me siis saab alates Mehmed II-st. Ottomani impeeriumit valitses ju ka Rooma keiser. Ja Vene tsaar oli ju ka Rooma keiser. Oli ju nii? Aga kui tahad, eks kirjutame siis Mehmed II-juurde, et Rooma keiser 1453-1481... -- Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 19:13 (UTC)
- Ka Vana-Rooma puhul me räägime keisritest. Andres 5. veebruar 2010, kell 15:43 (UTC)
- Riigikeeleks oli ladina mitte saksa keel - Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 12:07 (UTC)
- Noh, Walesi prints vs. Walesi vürst toodi põhjenduseks sissejuurdunud tava. Keiser vs. imperaator on see tava veelgi levinum ja ajas kaugemale ulatuv. Pealegi olid kõik keisrid sakslased, mis õigustab saksakeelse nime eelistamist. Saksakeelsed olid ka riigi põhialad.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 11:51 (UTC)
- Ei saa muud peale suure segaduse. Ja kahju, et see saksa mõju eesti rahvale ikka nii tugev on. - Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 23:04 (UTC)
- Ladina mõju oleks veel ebaloomulikum. Millest see suur segadus tuleb siis? Vene valitsejad ei kandnud ju Rooma keisri tiitlit. Mehmed II tõesti kuulutas end Rooma keisriks (Kayser-i-Rûm), kuid tema nõudlust tiitlit ei tunnustatud. Paistab, et hiljem sultanid seda tiitlit ei kandnud. No eks vastavates artiklites tuleb seda mainida.--WooteleF 6. veebruar 2010, kell 01:10 (UTC)
- Milles see segadus seisneks? Andres 6. veebruar 2010, kell 08:09 (UTC)
- ja artiklis Saksa-Rooma keiser on see nimetuste värk suhteliselt arusaadavalt kirja pandud, kuigi seal võiksid olla ladinakeelsed tiitlid sees. (muide mind isiklikult häirib see tava, et imperaatoreid sakslaste eeskujul keisriteks nimetatakse aga see selleks) -- Ahsoous 5. veebruar 2010, kell 11:15 (UTC)
- Jah, arvan sama. Institutsioon ju ei muutunud.--WooteleF 5. veebruar 2010, kell 11:08 (UTC)