Arutelu:Osebergi laevmatus

Soovin abi sissejuhatuse kirjutamisel. Ei oska isegi kuidagi alustada.--WooteleF 10. aprill 2009, kell 12:20 (UTC)

Arvan, et pole vajadust laevast ja igast leitud esemest eraldi artiklit teha. --Metsavend 11. aprill 2009, kell 07:42 (UTC)

laeva liigitamine

Tere. Koostasin artikli Osebergi laevmatus aga laevaosa jäi õige pisikeskes. Ingliskeelne tekst sisaldas niivõrd palju spetsiifilisi laevaehitusväljendeid, et andsin edasi vaid kõige üldisema. Sa paistad seda merevärki jagavat, ehk viitsid seda artiklit täiendada.--WooteleF 11. aprill 2009, kell 00:25 (UTC)

Oeh, ootamatult raskeks läheb. Nimelt on ingliswikis laevatüübiks karve, kuid saksakeelses pikklaev,

soomekeelne on pikklaev, võrdlen edasi...

norra omas on "Osebergskipet har vært et praktskip til kystseiling og ikke et krigsskip"

- seega rannasõidu/kaubalaev, mitte pikklaev/sõjalaev

- aga kes välistab, et ehitatigi laevamatuse jaoks???

venekeelses - Драккар

Drakkar on sama ju mis pikklaev.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 12:32 (UTC)

rootsikeelses on vähemalt dendroloogiline analüüs mainitud: "Dendrodatering av trä från gravhögen har visat att skeppet byggts 820 och graven tillslutits 834. Försök att identifiera de döda med personer ur Ynglingasagan har inte blivit allmänt accepterade av forskningen."

- seega leitud naisterahvaid ei saa seostada Ynglingute dünastiaga üheselt.

Artiklis ongi kirjas ju, et "on oletatud..."--WooteleF 11. aprill 2009, kell 08:58 (UTC)

loen edasi suwa 11. aprill 2009, kell 07:57 (UTC)

seda on kasutatud de:Oseberg-Stil ja en:Oseberg style juures. suwa 11. aprill 2009, kell 09:37 (UTC)

Vastuoluline info

Naiste vanus varieerub 50-80 ja 25-50 aastani. Ka leitud hobuseskelettide arv jääb eri andmeil 10-15 vahele.--WooteleF 11. aprill 2009, kell 10:00 (UTC)

oletused

Tõstsin siia: Kuigi laev oli merekindel, kasutati teda ilmselt siiski vaid rannalähedastel sõitudel.

Tegemist oletusega, samahästi võis laev olla ehitatud matuseks. suwa 12. aprill 2009, kell 07:55 (UTC)

Laev on tehtud 820. aastal langetatud tammedest. Seega on tõenäoline, et see valmistati enne matust.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 10:22 (UTC)

Sellest ma saan aru, et tammed langetati mõõtmise järgi 820.a. kuid milleks?

Kas puidu kuivatamiseks? Kaubalaeva ehituseks? Rannasõidu esinduslaevaks?

Kas selliste kaunistustega/töökuluga(mitu aastat?) ehitati töölaev või lõbusõidualus?

Ehk ehitati kohe kultuseline laev? Ka tänapäeval võid endale ju kirstu varem valmisteha?

Ja kokkuvõttes on need oletused, mida on raske kontrollida.

Kui leian kirjutise, kus on mainitud, et on tõestatud, et see purjekas seilas seal-ja-seal,

siis lisan siia ka viite. suwa 12. aprill 2009, kell 10:29 (UTC)

Kui seda on oletatud siis me võimegi ju nii kirjutada. Muidugi viitega varustatult. Suur osa ajalooteadmistest põhineb oletustel.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 10:33 (UTC)

Leidsin ühtteist siit: [1]--WooteleF 12. aprill 2009, kell 10:38 (UTC)

Kängurute maa veebist leidisn selle: Frands Herschend, Uppsala University, Ship grave hall passage – the Oseberg monument as compound meaning

Loen läbi, algus on ilus - rattad kiilu all, et saaks kääpani veerda. suwa 12. aprill 2009, kell 11:29 (UTC)

See on hea põhjalik artikkel. Ma arvan nüüd ka, et ega selle lause puudumine ei muuda artiklit halvemaks. Kui leiame kuskilt selle kohta infot eks siis paneme tagasi.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 12:27 (UTC)

---

Intervikid on laeva kohta.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 13:00 (UTC)

hauskar

... varustuse oli veel ... hauskar

tõlkisin inglise wiki "bailer"-i hauskariks, mis ta tegelikult oli,
kas veeviskamise kühvel, -ämber või mõni lihtsam pump, see info esialgu puudub.
suwa 12. aprill 2009, kell 15:00 (UTC)

Hurstwic: Viking Ships on tekst:

A sketch of an 11th century bailer is shown to the right. The bailer is made of wood and is about 50cm (20 in) long. There is also evidence of drain plugs in some hulls, to empty the water when the ship was pulled up on shore.

ja veeviskamise kühvli rekonstruktsioon:

http://www.hurstwic.org/history/articles/manufacturing/pix/bailer.jpg

suwa 12. aprill 2009, kell 18:59 (UTC)

tehniline

Siin on palju infot laeva "tehnilise" poole pealt.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 16:52 (UTC)

The Vikings: voyagers of discovery and plunder

lk 164, alt kolmas rida:

Smaller than a regular longship, it falls into karvi class of vessels and,

as we shall see, was designed as a hihg-born person's pleasure craft.

==> ok, muudan artiklis karviks. suwa 6. mai 2009, kell 18:37 (UTC)

Lugeded no:Karv, kui ma nüüd õigesti aru saan, peaks tegemist olema

esimeste varajaste ja keskmisest suuremate Karv-idega. suwa 7. mai 2009, kell 11:08 (UTC)

• Kas plangutuse naelad on kandilised või ümarad? suwa 7. mai 2009, kell 07:14 (UTC)

• Kas planguvahede täitmiseks kasutatud kiud on lina, kanep või vill(kitse,lamba, koera jne) või peab hobusejõhve otsima ???

Villa kasutamine on väga ebatõenäoline, kuid tõrvatuna ei saa ka seda välistada.
Millega takku tõrvati? Kas kase- või männi- või kuusetõrvaga???
suwa 8. mai 2009, kell 22:48 (UTC)

ise küsin, ise vastan:

Kellegi veebileht, nimega: Gokstad in Viking House Museum väidab:

The grooves and joints were caulked with animal hair.
Loose, woolly threads, approximately as thick as a finger,
were spun loosely together in a thick cord, presumably with a thin,
hook-shaped twig like those seen used with the boat builders in North Norway.
The caulk was dipped in tar and placed in a groove near
the lower edge of every strake, so that it was pressed lightly together when
the planking was riveted Every seam and joint was carefully caulked,
as were the Joints between the planking, keel, stem and stern.

ja Digital Norseman: BCVSP Viking Ship Hull Pictures väidab rõõmsalt:

Laying up a plank
Once the plank is shaped and fitted, it is ready to be laid up.
The first step is to tar the scarfs and lap joints and lay down cotton caulking.
Then the plank is put up to the beginning frame. Clamps are used to hold the plank in position.
Working from the start position, the plank is then slowly bent in place and clamped.
The turns are gentle enough that we can lay up our planks without the use of steaming. 

seega ikkagi vaja teadlastelt üle küsida suwa 8. mai 2009, kell 22:55 (UTC)

Võid panna ju kuidagi, et "erinevatel andmetel" ja siis viitad mõlemad allikad.--WooteleF 9. mai 2009, kell 15:32 (UTC)

Täitsa muigama ajab, kui saaks võtaks palgata puhkuse ja lendaks Oslosse kohale,

et käega ise katsuda ja mikroskoobiga kontollida...

Kumbki allikas ei pretendeeri minu silmis piisavlt täpseks

ning esimeses on juttu hoopis Gokstadi omast.

koogel-moogel andis ka ainult paar USA läänekalda huviliste-kooliõpilaste tööd :(

kui aega leian, siis kaevan edasi. suwa 9. mai 2009, kell 19:11 (UTC)

pühapäeva hommik on helgem: http://books.google.ee/books?id=KwmRv3QAk3kC

Viking Longship, By Keith Durham, Steve Noon, Illustrated by Steve Noon

Edition: illustrated, Published by Osprey Publishing, 2002, ISBN 1841763497, 9781841763491

LK 17:

The hull is made up of 12 overlapping strakes, nine of which form the bottom of the ship.
A tenth, the meginhufr, facilitates the transition from bottom to side,
the eleventh and twelfth being the only two strakes above the waterline.
Where the strakes overlap they are caulked with tarred wool and riveted
together using round-headed iron nails clenched over small square roves
in the usual clinker-built way.

leiaks nüüd mis eluka karv kasutati... suwa 10. mai 2009, kell 07:57 (UTC)

http://www.shelaghlewins.com/reenactment/hedeby_apron/hedeby_apron.htm

The best preserved find of an apron-dress is from Haithabu (Hedeby harbour),
where old garments were used to caulk ships which were subsequently sunk.
Hedeby is now in Germany, and is near the Danish border.
The finds date from approximately the 10th century AD.

seega mõnelpool on kasutatud thitimiseks kaltsu. suwa 11. mai 2009, kell 09:21 (UTC)

tehniline pudi-padi

• http://en.wiktionary.org/wiki/reeve - Noun - reeve (plural reeves) - (nautical) To pass a rope through a hole or opening. => square roves
• http://en.wikipedia.org/wiki/Pine_tar - "Stockholm Tar" - "Archangel Tar" - männitõrv

---

Laevast võiks ehk eraldi artikkel ka olla. Ivo 14. aprill 2009, kell 20:28 (UTC)

Esialgu võiks jääda nii nagu on. Oleme Suwaga kahepeale suutnud laevast kirjutada vaid kuus rida.--WooteleF 15. aprill 2009, kell 16:38 (UTC)

Vaata ka

• fi:Kirkkovene

---

Arvan, et kõiki neid laevu ei peaks siia "Vaata ka" alla panema. Need võiks olla artiklis laevmatus.--WooteleF 28. august 2009, kell 07:37 (UTC)

---

Võiks enne väljakuulutamist ikka läbi lugeda. Laevmatuse üks tähtsusi kaasaegses ajaloos on, et leiti väljakaevamiste hetkeks esimene ja vanim säilinud klinkerplangutusega ja mastiga purje jaoks viikingilaev Skandinaavias. ??? --Epp 26. aprill 2011, kell 20:45 (EEST)

Sul on õigus, oleksin pidanud. Lasksin pilgu kiiresti üle, üht-teist kohendasin. Taivo 26. aprill 2011, kell 21:20 (EEST)

---

Kas see kuninga parandus on õige? Andres (arutelu) 15. november 2016, kell 15:05 (EET)

Staatus

Tõstsin artikli heade artiklite seast ümber B-kvaliteediklassi (vastavale sellele arutelule siin). Teksti täiendaval kontrollimisel ja arendamisel võib selle esitada A-kvaliteediklassi artikli kandidaadiks. Ivo (arutelu) 21. jaanuar 2018, kell 22:17 (EET)